Uued relvasüsteemid EKV-le

[Kapten Trumm]

Kui lubate, siis ma valgustaks väheke laevaehitust mittehablavat rahvast

Meil kasutusel olevad "plastmasspaadid" on oma ehituselt ja olemuselt äärmiselt spetsiifilised (nishi) laevad. Briti mereväes omal ajal koosnes miinitõrjeüksus 1. miinitraaleritest (Hunt-klass - sellised on äkki Leedul?) ja 2. miinijahtijatest (Sandown class) nagu on meil.

Kasutusloogika on lihtne - Hunt-klassi traalerid on mõeldud massiliste miinitõkete vastu (stiilis Juminda 1941) ja Sandown on mõeldud 1. Hunt-klassi "järelnoppimiseks" ehk vahele jäänud miinide hävitamiseks 2. nn häirivate miiniväljade vastu, kus vastane, lootuses blokeerida laevaliiklust, viskab kõigi nähes 10 miini nt Tallinna lahte. Või Pakri saarte külje alla. Selline stsenaarium on ka "külmkapid Tallinna lahel". Maaväega paralleele tõmmates: traaler on nagu miinitraaliga tank, jahtija on nagu kaks pioneeri kõhuli maas, pussnoaga maapinda sondeerimas.

Miinijahtija on mõeldud tegutsemiseks seega oludes, kus miine on suhteliselt vähe ja ajaliselt on võimalik nendega jahmerdada ühe-kahe kaupa.
Juminda-stiilis miinisõja kontekstis suhteliselt kasutu alus (pole lihtsalt aega selleks).

Kuna miinijahtija töö eeldab miinide ümber ukerdamist, ilma nende otsa õhku lendamata, siis on ka tegemist suhteliselt (Sandowni puhul vägagi) spetsiaalse konstruktsiooniga alusega, mille põhilne eesmärk on ülihea manööverdusvõime (Sandown suudab sõita ka külg ees) koos minimaalsete jõuväljadega, mis miine lõhkema panevad (akustiline müra, veesurve, magnetväli). Seepärast on need valmistatud klaasplastikust ja neil puuduvad sootuks tavapärased ajamid. Miinijahtijate klassis on Sandown täna minuarust parim alus, mis kasutusel (umbes sama tase nagu IFV-de klassis on CV90).

Paraku aga see paremus miinide ümber ukerdamiseks muutub probleemiks muu kasutuse puhul.
1. Kasutatav Voyd-Schneideri ajam tähendab suurt süvist ja haavatavust kivide poolt - madalvette pole asja!
2. aeglaseks kiiruseks optimeeritud ehitus (kiirus on ühtlasi ka müra) tähendab, et suuri kiirusi arendada pole võimalik
3. magnetmiinide jaoks raskesti avastatav plastikust kere tähendab probleeme jääs ja muidu ekspluatatsioonis võrreldes teraskerega.
4. väiksed mõõdud (jõuväljad kasvavad koos aluse mõõduga) tähendavad väikest siseruumi ja tekipinda - muud relvasüsteemid lihtsalt ei mahu.

Seega ma ka kahtlen nt Taani valiku õiguses - mingid modulaatrsed alused on nagu Leathermani tööriist - hädaga teeb kõige, aga maja te sellega ei ehita ja isegi leiba lõikab sitasti. Muude relvasüsteemide pealepanek, sõidukiiruse kasvatamine jne tähendab vältimatult magnetsignatuuri kasvu, müra kasvu ja koos sellega riski kasvu, et mõni märkamata jäänud miin selle laeva läheduses ka lõhkeb. Üldiselt merelahinguvõimelise sõjalaeva tunnus on suur sõidukiirus (nt 30 sõlme). See tähendab üldiselt kas sõukruvide või veepaiskuriga (Soome Hamina klass) käiturit. Need annavad korralikku müra (erinevalt Voyd-Schneideri käiturist). Pealeveelaevade relvasüsteemid tähendavad peale müra veel lisa metalli (magnetväljad).

[Kapten Trumm]

Võtmata seisukohta vaidluspunktis - lihtalt märgin, et veeteede mineerimiseks ei ole vaja tingimata nn miiniveeskajaid-laevu. Saab ka lennukitelt, allveelaevadelt ja ilmselt ka paljudelt naabri "tsiviil-laevadelt".

Loomulikult saab - vaja on vaid tehnilist võimalust miine ahtrist üle parda lükata ja mingil tasemel ettevalmistusega inimesi seda tegema. Eesti mereväes kasutusel olevad/olnud Wambola-tüüpi miinipanijad sisaldasid "erilist" kraami miinipanekuks vaid 1. vööritekil olev kraana ja suur trümmiluuk miinide laeva kiireks laadimiseks 2. avar erikujuline tekk miinide hoidmiseks-valmis panekuks 3. relsid miinitekil miinide kiireks nihutamiseks 4. ahtris suured luugid nende merre poetamiseks.

Tänase miinijahtijatega on võimalik lahendada 2 sorti olukorda

1. iseseisvalt - vastase poolt liitlaste segamiseks vette poetatud pisitõkete (ehk alla 50 miini) likvideerimine oludes, kus venelane neid miine õhust ja merelt ei kata
2. koos liitlastega - liitlaslaevastiku (sh õhukate) ees tee puhastamine tingimusel, et liitlased kogu tegevust turvavad. Seejuures saab puhastatav tee olla suhteliselt väheste miinidega, sest nende laevade jõudlus on väiksevõitu.

[Lemet]

Ja paneme nüüd teisele kaalukausile sedasorti niššivõimekusele kuluva eelarve...

[Viiskümmend]

Merel toimuva miinisõja puhul ei saa ümber vaadata ju ilmsest trendist, et klassikaliste miinitõrjelaevade osakaal kogu aeg kahaneb, samas kui keeruliste autonoomsete veealuste süsteemide roll kasvab ning neid kaasaegseid autonoomseid veealuseid süsteeme opereeritakse väga lihtsate ja väikeste aluste pealt. 2026 aastast alates võiks edasi minna juba ajastule kohaselt ehk siis veealuste droonide ja toekamate kummipaatidega.

[Kapten Trumm]

Ja paneme nüüd teisele kaalukausile sedasorti niššivõimekusele kuluva eelarve...

Jah, minu jaoks on küsimus tõesti see, et kas antud teema küünlaid väärt on. Ja mida selle asemel veel teha saaks.
Heremil on õigus, et hallis hübriidses "külmkappide" stsenaariumis on need laevad vajalikud, küsimus lihtsalt on taolise monofunktsionaalse süsteemi kulude/kasu suhtes.

[Kapten Trumm]

Merel toimuva miinisõja puhul ei saa ümber vaadata ju ilmsest trendist, et klassikaliste miinitõrjelaevade osakaal kogu aeg kahaneb, samas kui keeruliste autonoomsete veealuste süsteemide roll kasvab ning neid kaasaegseid autonoomseid veealuseid süsteeme opereeritakse väga lihtsate ja väikeste aluste pealt. 2026 aastast alates võiks edasi minna juba ajastule kohaselt ehk siis veealuste droonide ja toekamate kummipaatidega.

See on tingitud "ilmsest trendist" nimega rahade kärpimine, mistõttu on hakatud leiutama asju, mida jaksaks osta/pidada.
Kes räägib lihtsatest ja väikestest alustest, soovitaksin valida mõne 20 m/sek loodetuulega ilma ja minna mõne 10 m väikelaevaga nt Pakri taha.
Pluss see vana hea jääkindlus lisaks, mis kergekaaluliste alustega (olgu mistahes materjalist) on põhimõtteliselt lahendamatu. Pakri saarte tagant jookseb juba jäävaba piir, aga kuidas sadamast välja saad?

[Viiskümmend]

See on tingitud autonoomsete süsteemide suuremast efektiivsustest ning palju kiiremast ja korralikumast tööst, lisaks ei seata miiniväljal ukerdades ka inimelusid ohtu. Saksa miinijahtijad on ju ilusasti metallist ja jääklassiga ehk metallkere mittesobivus on järjekordne "argitarkus".

[Lemet]

See jäävaba Pakritagune on kah nii ja naa, sõltuvalt tuulest võib jää olla kuhjunud nii Eesti kui Soome randa, aga võib olla ka keset lahte. Elik siis millegi kindlaga ses osas arvestada ei saa, ühel aastal võib olla ülepea jäävaba, teisel aastal võib lahjemate aluste lahes liikumiseks vaja minna jäälõhkujaid. Ja loomulikult ei saa millegi planeerimine lähtuda eeldusest, et jääd ei ole ega tule.

[Martin Herem]

Eks meil töö käib arenduse osas.
Paraku tuleb päris elus siiski elada varem tehtud otsustega. Seejuures puudub mul Borjale omane enesekindlus väitmaks, et MeV puudutavad otsused päris valed oleksid olnud.
Seepärast ei viitsi ma heiatada teemal: kui lollid või targad olid 10 või enama aasta tagused otsused.

Isegi kui mõni aasta tagasi oleks sündinud otsus: Kanname 3x miinijahtijad maha, poleks täna seis eriti parem.
Esiteks maksab uus alus rohkem, kui terve MeV eelarve. Laevad on vaid osa sellest.
Kui neid "mõttetuid" laevu ei oleks, siis poleks sisuliselt mingit Mereväge ja paari aastaga tähendaks meresõja kompetents pigem musta vormi kandmise oskust. Liitlastega poleks ka suurt midagi rääkida.
Siin kohal tundub olevat vajalik vastata Borjale (võisteldes sildistamises):

... kui kogu sellise paadimajanduse kasutus taandubki vaid PS soovmõtlemisele, et (a) suurt sõda ei tule ja (b) vastane piirdubki vaid nallasabotaažidega a la "külmkappide veeskamine" TALLINNa sadama piirkonnas ning (c) küll siis meie paadid alles näitavad end

- pärast pidevalt kastikesi joonistava sõjalise suurmõtleja lahkumist pensionile mõni aasta tagasi, on KVPS tase ikka tublisti tõusnud. Eks kooliharidus on ka mõjutanud. Me siin mõtleme, et sõda võib vabalt tulla ja teame, et vastase "arsenal" on mitmekesine. Kuidas nüüd tuua arusaadavat näidet ... no rikkalikum, kui külapoe õllevalik näiteks.

Kui aga veelgi helgemasse tulevikku minna (kus ka minusugune vaegmõtleja ja karjerist pensil on ), siis täna mõtlevad 3B MeVd koos, kuidas arendada merevägesid. Nii aastast 2026 ja edasi.
Laevad on vaid üks küsimus. Räägitakse tõepoolest mitmeotstarbelistest alustest, mille tekil olevaid konteinereid vahetades, saad täita erinevaid ülesandeid.
Tundub lahe - paarkümmend miljonit laev ja tont teab mitu(kümmend) miljonit konteiner.
Tõepoolest, taanlased räägivad oma kogemusest, et ega see nii kaunis polegi. Konteineri meeskond ja laevameeskond ei suuda hästi kokku töötada. Ja sama meeskond mitut konteinerit ei opereeri. Koostöö on üks asi, kuid miiniveeskaja ja laevatõrjuja peavadki erinevalt tegutsema. Norrakad aga pigem kiidavad.

Mereseirega läheb hetkel vist kõige paremini. Side küsimustega on ka vähemalt mingi arusaam olemas.
Kuigi seireks pead sa ikkagi mereliselt kohal olema. Muidugi saab osa tööd teha radarite, kaamerate, lennuvahendite ja muu luurega. Kuid laevata vist ikkagi ei saa.
Kas seda saab teha see sama mitmeotstarbeline või on vaja lisaks veel näiteks "Skrunda" tüüpi aluseid? Päris selge see ei ole. Skrunda mainimine on siin küll pigem mõne mereväelase käimatõmbamiseks.

Ja siis räägitakse veel rannakaitsest, sh pind-pind laevatõrje võimekusest. Seda ei saa hästi lahendada ilma laevata. Radarist paistva täpi pihta naljalt ei kõmmuta.

Seda kõike ei saa aga homme tegema hakata. Isegi kui miinijahtijatele kuluv summa tundub mõnele raiskamisena. Võiksime selle raha kokku hoida ja samal ajal mereväelastega kaldalt Tallinki vaadates sõjapidamist õppida, kuid see tundub veel lollakam.

Kokkuvõtteks
Tulevikus on Merevägi võimekas, nagu Borja unistus. Täna jääb ta siiski veel pea kümneks aastaks mannetuks, nagu Heremi arusaam.

PS! Muidugi kui VV otsustab merelisele võimele eelarvega erilist tähelepanu juhtida, siis saab kiiremini ka!

[Lemet]

Kas midagigigi plaanitakse ka vee all toimuva monitoorimisvõimekusega ette võtta?

[Kapten Trumm]

Minuarust on mereäärse väikeriigi MeV peamine ülesanne kaldaoperatsioonid maaväe toetuseks. See sisaldab nii rannakaitset (sh meredessandi tõrjet) kui ma merepaiskeoperatsioone rannikul ja suurtel siseveekogudel (mida meil on ka piisavalt).

Kui lasta mälust läbi kaks viimast suurt sõda siin, siis mulle meenuvad sakslaste maabumine Saaremaal, punalaevastiku dessant Narva-Jõesuus, Pitka meredessandid põhjarannikul, siis 1941 Lääne-Eesti saarestiku vallutamine, siis oli mingi Meriküla dessant, siis oli 1944 Lääne-Eesti saarestiku vallutamine, mingi Vintri dessant. Amfiiboperatsioone rohkemgi kui tuntud maismaalahinguid.

Ma saan aru, et üks hardcore maaväelane selline jama peale ei mõtle, aga noh, vähemalt sain hingelt ära öelda.

Ja nüüd lp Martin

ja siis räägitakse veel rannakaitsest, sh pind-pind laevatõrje võimekusest. Seda ei saa hästi lahendada ilma laevata.

Ära lase ennast sellest MeV Sõduris ilmuvast "ühe platvormi jutust, kust asub seire ja relvad" propagandast eksitada.
On vaid teada, et merelise suurjõu mõjutamise katsed nõrgema vastase poolt (kes meie oleme) on olnud edukad maismaalt või õhust.
Palju suurriigi pealveelaevade uputamisi on ette näidata nt Argentiina või Iraagi sõjalaevadel?
Küll ma tean, et 1982 Falklandil olid Argentiinal näputäis prantsuse tiibrakette, mis asusid veoautodel ja lennukitel.
Ühel hetkel kõikus brittide edu lausa noateral. Mitu raketilaskjat õnnestus brittidel tabada? See arv on null.

Ühesõnaga, merelahinguvõimelised pealvee sõjalaevad ei ole nähtavas tulevikus asi, mis on meil hea euro/kasu suhtega.

[Poti soldat]

Meie mereväelaste kirjutistest on paistnud läbi soov kõiki ohte pealveelaevadega lahendada, suur sõjalaev ja väike sõjalaev, modulaarne sõjalaev jne. Inimlikult on see täiesti loogiline ja arusaadav, need kes on täna mereväes juhtpositsioonidel kahtlemata valisid mereväelase karjääri mõeldes kuidas nad vaarisade kombel laineid künnavad. Sellise mõttemaailmaga ei saagi hästi haakuda meresõda kus rohelises laigus mehed lasevad kadakate vahelt välja UAVi, konteineris juhtpuldi taga olev võitleja identifitseerib vastase alused, misjärel eemal männikus olev laevavastaste rakettidega veok saadab oma surmava laadungi teele, ning lõpetuseks hüppavad kõik rooli taha ja sõidavad uuele positsioonile teise männiku juures. Traditsioonilisest laev-laeva vastu meresõjast nii kaugel kui vähegi võimalik, aga ometigi miks mitte üks ratsionaalsemaid lahendusi Eesti jaoks?

Ärgem unustagem et maailma ajaloost on teada palju juhtumeid kus riigid ja rahvad on kõvasti investeerinud oma mereväkke, kuid konflikti puhkedes on tulnud tõdeda et vastane ikkagi liiga tugev ning uhked sõjalaevad veetnud sõja sadamates peidus. Arvestades siinseid jõuvahekordi on minu meelest Eesti jaoks kriitiline leida lahendusi mis ei eelda oma laevade vastase tule alla saatmist.

Radarist paistva täpi pihta naljalt ei kõmmuta.

Radarist paistvaid täppe hakati kõmmutama II ms. teises pooles, moodsate rakettide võimekus sihtmärgi lähedal ka ise kurssi korrigeerida muudab selle veelgi lihtsamaks. Kui on tahtmine täppi enne lähemalt vaadata siis tundub kõige praktilisem saata välja UAV.

[Poti soldat]

Muideks, eelnevalt mainitud "külmikute" hübriidstsenaarium tundus ikka väga otsitud olukorrana. Oletame et Tallinna juures ongi "külmikud" vees, paha lugu küll, AGA alles jäävad mujal olevad sadamad, lennuväljad, maismaateed, tulevikus isegi Rail Baltic kui EKRE seda pe***e ei keera, ning muidugi igasugu kombineeritud variandid nagu laevaga Riiga või Liepajasse ja sealt maad mööda edasi. Ei tundu kõige prioriteetsema ohuna.

Pigem paneb muretsema variant kus mõlemad brigaadid on vastase poolt seotud ning siis tuleb neile tagalasse dessant. Vastast merel rünnata me ei suuda, on maavägede reservid piisavad?

[Martin Herem]

Lemet - midagigi ikka kavatsetakse. Millal, kuidas ja mis raha eest õnnestub, on täpselt raske prognoosida. Rootsi ja Soome näide "musta kassi otsimisest pimedas toas ... kus seda äkki polegi", ei julgusta prognoosima eriti
Nüüd Trumm ja Poti soldat ... kuidas teile viisakalt öelda ... "ära lase ennast petta ja otsitud põhjus" viitab ikka väga suurele enesekindlusele. Ma olen 27 aastat kaitseväes teeninud, mõne kooli lõpetanud, viimastel aastatel tegelenud eesti Mereväega ja suhelnud väga arenenud riikide väga arenenud mereväelastega. Ja nüüd üritavad anonüümsed amatööridest riigikaitse eksperdid mind hoiatada ajakirja artikli puudulikuse eest, vms! Mitte et see solvav või vaenulik oleks. Te mehed olete lihtsalt millestki valesti aru saanud. Ma räägin seda mida päris sõjaväelased, sh mereväelased räägivad.
Ma ei usu kuidagi, et nad purulollakad on.
Arusaadavalt (ehk) ei saa ma vastata teatud küsimustele.
Reserve ei ole meil piisavalt - seda võin öelda.
Leavastikku merepaiskeoperatsioonideks me arendama ei hakka.
Tuues näiteid Tallinnast, pean ma silmas 3B probleeme vähemalt.
Ma ei unusta (kui m neid kõiki ikka tean) sõjaajaloo kogemusi.
Jne jne ...
Ja seejuures räägin ikka sama juttu mis eespool ... ilma et peaks tingimata Borjat narrima
Soomlased ja rootslased võivad tõenäoliselt ka tubakad olla, et nad laevadesse panustavad. Kuigi ka nemad on nende vajadust ja otstarvet kaalunud.
Mõni aeg tagasi ütles Norra KVJ: Ma võiksin nõustuda, et sõja ajal pole teil laevadega midagi teha ... aga on olemas ka midagi, mis pole sõda ega rahu. Võimalik, et temagi tahab vaid vanaisade kombel laineid künda.
Kuid valides erinevate nõustajate vahel, valin ma siiski Eesti mereväelased, sommid ja rotsad ning vähemalt kaalun laevade vajadust.
Kui nüüd tõesti ükski mereväelane siia ei ilmu, siis ma võin ju proovida mõnele küsimusele ka ise vastata.

[Viiskümmend]

Rootsi ja Norra on allveelaeva usku, Soome ehitab seitsme väikese aluse asemele nelja suurt laeva (laivue 2020). Mereväe ära kaotamisega on hakkama saanud vistist Gruusia, kes peale 2008. a sõda viis oma õhuväe maaväe alla ja jättis mereväe üldse taastamata.