"Tankid EKV-le"

Vasta
Kasutaja avatar
hugo1
Liige
Postitusi: 2238
Liitunud: 01 Veebr, 2005 15:29
Kontakt:

Postitus Postitas hugo1 »

Looduskaitsjate" meelest on asi ülimalt lihtne.

Piirile pannakse sildid, et tankide sissesõit keelatud ja samaaegselt võtab Riigikogu vasta Eesti ala tankivabaduse harta. Ja roheliste arvates ongi asi lahendatud (nende mõningaid demagoogialõhnalisi avalikke etteasteid vaadates jääb küll mulje, et seda tõsimeeli ka usutaks, kui tarvis on).
Kapten Trummil on kahjuks täiesti õigus.
Looduskaitsjad võiksid tõesti sellele mõelda, et kui me ei lase oma tanke metsa, siis tulevikus vaenlase tankid metsa sõiduks luba ei küsi.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
tsikkelröövel
Liige
Postitusi: 214
Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas tsikkelröövel »

Mul aga on Eesti keskmiste tankide väe suhtes skepsis hoopis teisel põhjusel. Ja nimelt sellisel: kui suurt ja kui kvaliteetset tankiväge suudab Eesti üldse ülal pidada? Minu meelest on tank põhiliselt ründerelv ja neid peab edukaks tegevuseks olema siiski mingi kriitiline hulk. Kui suur see on? Kui me sellist hulka ülal pidada ei suuda, läheb nagu sakslastel oma lahingulaevadega - parimad Atlandil, aga ära ei teinud ilma toetuseta suurt midagi. Lahingus lastakse igal juhul osa masinaid sodiks või lähevad lihtsalt rikki, aga kui meil rohkem polegi ja kogu raha läkski neile mõnedele? Muide, mul pole midagi selle vastu, kui kellelgi õnnestub mu skepsis kummutada.
Samas mis puutub sõjaväepolügoonidesse, lugu on ikkagi nii, et kes ei soovi toita omi sõdureid, hakkab toitma võõraid. Riigikaitse on ühiskonna kõrgeim huvi ja siin tuleb erahuvid siiski mõistliku (aga mitte rohkem) kompensatsiooni eest allutada ühiskondlikele. No mitte ei mõista, miks meie sõjavägi harjutab laskmist igal pool mujal, aga mitte Eestis.
Kasutaja avatar
MadMan
Liige
Postitusi: 2177
Liitunud: 23 Veebr, 2005 19:33
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas MadMan »

Kui sa oleksid süvenenud, siis on selle ja teiste EKV tankiteemade sees läbi nämmutatud fakt, et ilma õhutoetuseta pole mõtet tanke isegi kaitsesse istutada. Kui vihmavarju pea kohal pole, siis on tank lihtsalt liikuv märklaud erinevate koperdiste ja ründelennukite jaoks. Mida puhtam on õhuruum, seda julgemalt saavad tankid ja neid toetavad väed tegutseda. Tank on kindlasti ründerelv, kuid tsiteerides klassikuid - parim kaitse on rünnak.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44050
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui aus olla, siis ka suvalise kompanii positsioonid kestavad seni, kuni vastase lennuk poetab sinna ühe vaakumpommi (ODAB), mida afgaanis massiliselt tarvitati. Ja mõnede stingerite või sergeidega seda ära ei hoia, isegi hirmkallis Patriot tuleb korraga toime vaid 4-6 lennukiga.

Järeldus: ilma õhukatteta (õhust) pikalt konventsionaalselt vastu ei pea - ainuke shanss on põõsa tagant susida ja tulevahetusel ronida vastasega otsekontakti, et vastane ei saa lennuväge ega suurtükiväge kasutada (kuigi see ei välista, Groznõi ründamisel pandi ka omadele pihta, nii kõrvalkahju korras). Selline sõdimine eeldab kaugelt suuremat op struktuuri kui meil üldse plaaniski on.

Väiksearvuline sõjavägi on arenenud riikides hambuni relvastatud ja soomustatud (kasvõi samade vaakumpommide vastu). Väiksearvuline kergerelvadega sõjavägi on määratud roomikute alla jääma.

Iisraeli vanasõna: parim õhukaitse on sinu lennukid vaenlase (juba purukspommitatud) lennuvälja kohal.
Kasutaja avatar
kangelaspioneer
Liige
Postitusi: 1065
Liitunud: 30 Dets, 2004 13:13
Asukoht: Tallinn/Tapa
Kontakt:

Postitus Postitas kangelaspioneer »

Parim õhukaitse on tank keset (vastase) stardirada.
tsikkelröövel
Liige
Postitusi: 214
Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas tsikkelröövel »

Kapten Trummiga põhjusmõtteliselt nõus. See haakub ka juba kusagil näritud teemaga õhujõududest. Meil ei maksa loota, et meil saab olema kunagi piisavat õhutoetust. Ehk siis - mõtte kaotavad ka tankid? Eriti, kui arvestada, et tank on piisavalt kallis atribuut, et raisata sinna üks kõik kui kallist juhitavat laskemoona? (Soomukid jm jalaväe lahingumasinad on suurusjärgu võrra odavamad, need kuluks ikka ära ja neid suudaks ka ehk ülal pidada)

Siit aga edasi, missugune peaks siis olema Eesti kaitsekontseptsioon? Selge on, et massiivsele rünnakule me vastu ei pea. Samas ei saa see fakt olla aluseks spekulatsioonidele, et kaitseväge pole vaja, kuna kaitsta ei suuda. Ka see on kaitse, kui meie ründamiseks tuleks kasutada täismõõdus sõda, mitte ei tehtaks asja ära miilitsapataljoniga. Mh, ah?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44050
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soomlastega võrreldava võimekusega õhukaitse korraldamine EI OLE utoopia, vaid reaalne asi piisava tahtmise korral - kuludki on lahatud. 4-generatsiooni lahingulennukite eskadrill koos kogu mudruga alates lennukite rendist kuni palkadeni maksab ca 400 miljonit aastat. See võimaldab luua analoogse tuletiheduse soomlastega. Neil on küll lennukeid 10 asemel 60, kuid võrrelge ka territooriumi ja piiri ulatust, mis on sama arv kordi suurem, kui palju on masinaid rohkem.

Kaitsekontseptsiooni häda on selles, et seda ehitatakse minuarust liigselt üles väljast tulevale abile ja sinna hulka satub palju relvi ja infrastuktuuri, millel reaalne kaitse, mis toimiks alates esimesest lahingutegevuse minutist igasuguses rahvusvahelises olukorras. Paber liitumise allkirjadega seda ei asenda.

Samamoodi lennumasinatega võiks küsida, millise väärtusega on 24 Saksa 155mm haubitsat võimaliku vastase vastu, kellel on tagataskus shanss hävitada need õhust sõja esimese 5 minuti jooksul nende seisuplatsil ja kellel on suurtükiväes olemas heli- ja raadioluure jaamad, mis leiavad su tulistava kahuri enne kui sealt on kolm pauku lastud.

Neid küsimusi võiks kergitada veel ja veel.

Tehniliste väeliikidega palun mitte unustada tõsiasja, et need on alates tehnika vastuvõtmisest arvestatavas lahinguvalmiduses 3-5 aasta pärast. See ei ole Stinger, millest laskma õpitakse nädalase kursusega. See tähendab, et igasugune veel töötav teiste "vana" kulub marjaks ära. Kasvõi soomlaste vanad T-72d. Ka paar vana, kuid töökorras reaktiivlennukit ei teeks esialgu paha. Saksa DV vanade miinilaevade rolli (mille kohta omal ajal krimpsutati nina "fuih, vana ja kallis pidada") meie miinitõrjevõime ülesehitamisel ei vaidlusta vist keegi?

Lendamise ja mehhaniseerimise puhul räägime lisakulust umbes 1 miljard aastas - seda olukorras, kus riigieelarve kasvab 5-10 miljardit iga aasta.

Kui minna territoriaalkaitse peale, siis selleks on a)kavandatud struktuurid liiga väikesed (50 000 mehega sellist territooriumi ei ole võimalik kaitsta b)mopivarud, kütus ja relvastus on kaitsmata (nõukogude armee vanad garaazid, mis vaevalt püsti seisavad, ei ole adekvaatne kaitse).

Massi peatab ainult tehnika ja tulejõud ja kui vastane on kolme päevaga Tallinna all, siis on ka abi saamine pehmelt öeldes kahtlane. Tuumariigiga ei hakka keegi siin mingit amfiibrünnakut tegema, ei maksa luua illusioone. Et saada abi, pead suutma ise vähemalt 2-3 nädalat territooriumi hoida. Praeguste vahenditega see ei ole võimalik ning paari päevaga ei ole siia ühegi abiväe saatmine reaalne. Punkt.

Kõige kiirem abi saamine maismaasõjaks on materiaalne. Näiteks sellise laeva kujul, mis reidil Tallinnas seisab. Edasi - kes on see mees, kes need trümmis olevad 20 Abramsit tööle paneb? Tagalapataljoni autojuhid või? Tehnilise abi realiseerimine eedab a)selle käigus hoidmiseks vajalikku infrat b)vähemalt algtasemel koolitatud kasutajaid.
tsikkelröövel
Liige
Postitusi: 214
Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas tsikkelröövel »

Ma ei ole kindel, kas me siin saame mingi lennuväe tuletiheduse vmt üldse aluseks võtta. Need 10 lennukit ei taga täismõõdus sõjas tegelikult midagi. Neid on liiga vähe. Eesti väikese territooriumi puhul piisab vaenlasel murdosast oma lennuväest, et tagada kaugelt suurem jõudude kontsentratsioon, kui Eesti ülal pidada suudaks. Ja ta võib oma jõude roteerida. Meie 10 lennukit aga peavad peale lendu otse lahingutsoonis ka kuhugi maanduma, et tankida, laskemoona laadida jne. St, kui tegu pole ühe vastulöögiga, on suurem osa ajast õhuruum tühi. Tõtt öelda ma ei pea Eestisuguse väikeriigi puhul suure naabri rünnaku puhul territoriaalkaitset võimalikuks üle 1, max 2 nädala. Ja peale selle kokkuvarisemist ei ole koheselt enam midagi peale hakata lennumasinatega (no ok, põgenevad Rootsi). Ja hiljemalt 2 nädala jooksul ka tankidega (isegi kui puruks ei lasta, lõpeb moon, ei ole võimalik anda masinatele vajalikku hooldust jne Tanki mehhaaniline ressurss on ka tegelikult ehk paartuhat tundi, mitte rohkem. Ega neid ilma asjata treileriga veeta). Samas, kui kergem tehnika püsib märksa kauem mobiilne ja lahinguvõimeline. Jalavägi veel kauem. Pigem usun siiski juba rahu ajal korralikult ette valmistatud, hajutatud ja varudega garanteeritud totaalkaitsesse. Minu arvamus on pigem, et peame teoreetilisele vaenlase suutma resoluutselt näidata, et kuigi ta suudab selle territooriumi vallutada, läheb selle enda käes pidamine talle kallimaks, kui loodetav kasu. Kes ise ei suuda enda kaitsevalmidust veenvalt näidata, seda ei kaitse ka keegi teine. Ja sõja korral NATO kindlasti reageerib, aga see, et Eesti või terve baltikumi territooriumi massiivse sissetungi ja vallutamise eest kaitsta ei suudeta, on kindel. Ei jätku ei aega ega terriotooriumi sügavust. Ja seda isegi juhul, kui perspektiivis NATO selle sõja võidab.
Samas olen nõus, et väikeste intsidentide ärahoidmiseks peavad mõned asjakohased lennumasinad ja ka rasketehnika siiski olemas olema. Õppinud mehigi on vaja kasvõi selleks, et osataks toime tulla vastase tehnikaga, kui endal enam pole.
Zill154
Liige
Postitusi: 276
Liitunud: 08 Juun, 2005 13:26
Kontakt:

Postitus Postitas Zill154 »

Ev inimesed peaksid vist ka mõne suurriigi pangad enda käpaalla võtma,eks seda sõjalist toetust hakkab siis ka tulema küll lennukeid tanke ja muud nipetnäpet.Arusaadav mis riigile vihjan!
VABADUS VÄÄRIB VÕITLUST! Kes endale vabadust ei võitle ei ole vabadust väärt
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44050
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Huvitav, kus tulevad selliseid seisukohad, et eskadrill ei anna täiemõõdulises sõjas midagi?

Vaadake ikka kainelt ringi, vastasel on siin võimalik käiku panna heal juhul kaks polku, või arvatakse tänaseni, et saadetakse 7000 lennukit korraga?

Iga maismaasõda algab strateegilise õhulöögiga võtmekohtade pihta, mille tagasilöömiseks ongi õhuvägi mõeldud. Soomes on see igatahes sedasi.

Kogu su territoriaalkaitse ja rahvavägi variseb hetkega kokku, kui nende relva- ja riidelaod põlevad, staabid on hävitatud ja kasvõi üle Emajõe viiv sild puruks pommitatud (meil puudub täielikult inseneritehnika selleks puhuks).

Kaks asja lähevad segamini. Eesti või Soome kaitseväe ülesanne ei ole kuue kuuga Vladivostokki sisse marssida, vaid luua võimalikule soovimatule külalisele piisav heidutusefekt, et niisama ei trügitaks. Kaitsmata õhuruum, kindlustamata laod ning Rootsis asuv kütuse sõjavaru (ning varastatud sõja viljavaru) ning paberil olevad 45 000 reservisti, kelle moon on nendes tingimustes lihtsasti hävitatav, ei ole heidustusefektiks küll piisav. Partisanisõda idanaabrit ei heiduta, Afganistanis ja Tsetseenias oli see kohe ette näha, aga ikka rünnati.

Aga näe, Rootsit ja Soomet ei rünnatud, isegi provokatsioone polnud.

Teine asi - kallis tehnika kannab ka semiootilist-sümboolset tähendust, olles riigi kaitsetahte väljendajaks ning oma kodanike motivaatoriks. Mitte miinimumpalk reamehele.

1939 lubas Meretskov ka Stalinile 2 nädalaga võiduparaadi Helsinkis. Tegelikult sõditi 3 kuud ja suudeti hõivata Soomest heal juhul 5%.
Rebasepoeg
Liige
Postitusi: 156
Liitunud: 06 Jaan, 2006 20:59
Kontakt:

Postitus Postitas Rebasepoeg »

Miks küll ei võiks meie teha nii, nagu oli Pätsi ajal, mil kõikjal Eestis arvati, et parim kaitse on rünnak ja võimaliku ründe korral rünnata kohe vastasele sisse ja hõivata võimalikult palju vastasest. Sel ajal oli meil üks parimaid Läänemere kaitsejõude! Miks ei võiks võtta õppust endisest Eestist ja aru saada, kui lihtne on kaitsta tegelikkuses, kui on vahendid. Tollal tehti hankeid palju rohkem ja kiiremini, kui praegu ja oli isegi oma Arsenal sõjatööstus.
tsikkelröövel
Liige
Postitusi: 214
Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas tsikkelröövel »

Lp Kapten Trumm. Ma ekstra pöörasin tähelepanu sellele, et suurema osa ajast viibivad meie 10 ründelennukit maas tankimas/ laskemoonavaru täiendamas. Samas vaenlane võib oma lennukeid roteerida. Isegi sellisel juhul, kui tal meie õhuruumis korraga üle 10 lennuki polegi, on õhuruum pidevalt nende poolt kaetud. Selleks polegi vaja kahte lennuväe polku, nagu suuremeelselt välja pakud, piisab ühestki. Ja lisaks palun arvestada, et meie lennuväljad on ja jäävad vaenlase löögiulatusse. Nende omad aga meie löögiulatusse ilmselt mitte. Lisaks on neil neid platse ka rohkem kui meil. Me ei suuda neid segi tampida enne, kui nemad teevad seda meie omadega. Samuti ei suuda me oma eskadrilliga katta kogu Eesti strateegilisi objekte, isegi kui lennukid olekski kogu aeg õhus.
Lisan ka et ei eelmises sõjas ega ka mitte üheski tänapäevases sõjas ei ole tulelöökide vastu tõhusamat vahendit kui hajutamine. Palun pööra tähelepanu mõistele "hajutamine", seal, kus ma kirjeldasin ladusid. Tavapommitamisega on selliste objektide tõsine kahjustamine praktiliselt võimatu. Juhitava moonaga on see raske ja lisaks on selline moon üle mõistuse kallis - ei tasu ära. Juhitava (lennukite) moona jaoks on isegi soomustransportöör liiga odav sihtmärk. Tank aga kindlasti mitte (10 kalleimat lennukilt lastavat tankihävitusraketti ei ole suurriigile üle mõistuse käiv hind. Tal jääb näiteks 100 tükki veel alles, samas need 10 hävitavad näiteks kõik 10 meie tanki ja ongi sõda läbi??) Justnimelt regulaarväed on enne lahingusse hargnemist koondatud, nagu ka nende laod ja kommunikatsioonid. Ja NEED laod ja kommunikatsiooniteed lastakse sõja esimese päeva jooksul täpselt põlema, samas kui eraldiseisvad varud on enamasti vaenlastele teadmata ja mõnede hävitamise korral jääb midagi ikkagi alles. Ka pidasin ma nende hajutatud varude kasutajana silmas kõiki kaitsetegevuses kaasatud vägesid, sh kaitsejõud - ka neil tuleb tegutseda suuresti vaenlase tagalas, kuivõrd rindejoont ilmselt ei tulegi - kaitselõikudest minnakse soomuskolonnidena lihtsalt mööda - me suudame neilt matti võtta, aga mitte seisma panna. Samas sellised spetsiaalset sügavkaitseks valmistunud väed võivad riivistada sellise soomuskolonni seljataguse (transpordiüksused ei ole ju nii raskelt relvastatud) ja sellega panna pealetungi seisma, sundides edasitunginud väed tagasi pöörama. Miks ka mitte. Ma ei tähtsustaks üle II MS kogemust, uues sõjas eelmist sõda sõdides oled kaotaja. Lisaks ei maksa unustada, et põhijõud Eesti kaitsel moodustasid ka siis sakslased, keda meil seekord siin kohal ei ole. Äkki tulevad, aga nad ei jõua piisavalt ruttu.
Ameerika õhuvägi ei suutnud lahesõjas minu meelest tabada ühtki iraaklaste mobiilset raketiseadeldist, samas statsionaarsed märgid lasti probleemideta sodiks. Ei maksa ka meil luua liiga lihtsalt tabatavaid sihtmärke.

Ja veelkord - ma ei soovi odavat rahvaväge. Meie jalavägi peab omama esmaklassilist relvastust ja transpordivahendeid ja mõistlikult hajutatud piisavaid varusid. Rasketehnika ja õhuvägi peab olema sellel tasemel, et vältida mingit üritust miilitsapataljoniga - st meie alistamiseks tuleks alustada täismõõdus sõda - selline mürts ei saa toimuda salaja mõne teise konflikti varjus.

Ja ma olen absoluutselt nõus, et katmata õhuruumiga on äärmiselt keeruline sõda pidada. Aga ujuda tuleb selles vees, mis sul on. See, et me suudaks pidada lennuväge, mis suudaks tagasi lüüa vene oma ja kaitsta samas ka oma lennuvälju (no tiibraketi vastu ei aita ka õhujõud) - see ei ole reaalne. Arvan, et see Eesti lennuk, mis tankimiseks maandub, enam õhku ei tõuse. Kui tal üldse on, kuhu maanduda. Ilmselt laseb oma torud tühjaks ja tõmbab Poolasse.
Ehki siis - kartulite võtuks parim riist on kartulikombain, aga miks siis aiamaal ikkagi kartuleid konksuga võetakse?

Soome ja Rootsi (mitte)ründamine - missugusest perioodist käib jutt? Peale sõda polnud nagu karjuvat vajadust. Ja kuidas pidanuks venelane ründama Rootsit, kui Soome on vahel? Dessandiga? Soomet aga 1939 justnimelt rünnati. Õnneks mindi mütsiga lööma. Aga Soome kaitse lõpuks sisuliselt ikkagi murdus, nagu ka Jätkusõja lõpus ja minu arvates päästis Soome iseseisvuse mõlemal korral justnimelt see, et selle võidu hind kujunenuks venelastele kallimaks kui kasu sellest - soomlane oli näidanud oma reaalset ja vankumatut kaitsetahet - seda, mida meie õigel hetkel ei näidanud. (Lisaks muidugi esimeses sõjas inglaste-ameeriklaste ähvardus - nendega ei tahtnud venelane tülli minna, nende ülesandeks oli ju venelase silmis sakslastega kakelda, ja Jätkusõjas vajadus lükata Soome kiiresti sõjast välja, et saada käed vabaks Narva rindel.) Rõhuks ka meie puhul sellele. Konn puhub ka mao ees end suureks ja vahel aitabki.

PS! Ma ei pea kaugeltki väljaöeldut mingiks lõplikuks tõeks, muidu ma oleks ju generalissimus. Minupoolne spekulatsioon lihtsalt.
tsikkelröövel
Liige
Postitusi: 214
Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas tsikkelröövel »

"inglaste-ameeriklaste " ähvardust... hmm, vist tagumik võttis sõna. Mõtlesin siiski inglasi-prantslasi. Vabandust.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 44050
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

tsikkelröövel kirjutas:Ja lisaks palun arvestada, et meie lennuväljad on ja jäävad vaenlase löögiulatusse. Nende omad aga meie löögiulatusse ilmselt mitte. Lisaks on neil neid platse ka rohkem kui meil. Me ei suuda neid segi tampida enne, kui nemad teevad seda meie omadega. Samuti ei suuda me oma eskadrilliga katta kogu Eesti strateegilisi objekte, isegi kui lennukid olekski kogu aeg õhus.
Ühe teema all sai välja arvutatud, et Ämarist startivad lennukid küünivad Moskva kohale.

Mismoodi segi tampida? Ükski Põhjamaa polegi kunagi kavatsenud sõja ajal oma lennuvälju kasutada. Tampigu tühje lennuvälju sodiks. Maanteelõike on selleks meil piisavalt, Gripen tahab vaid 500 meetrit.

Ikka ei jõudnud kohale. Taolise suurusega riigi õhujõudude esmane ja peamine ülesanne on esimese, stateegilise löögi ärahoidmine/leevendamine ning üllatusmomendi välistamine (mida siia 35 minutit lendavad Türgi lennukid ilmselt ei suuda). Rahuajal õhupiiri valve ja treenimine. Kui esimene löök on üle elatud, siis on ilmselt ka kotkad piiri tagant kohal.

Vene lennuki hooldus- ja remondivajadus on lääne masinast umbes poole suure. Kontrollitud õppuste Red Flag käigus, kus õppused peatatakse iga õppuste päeva järel kaheks ööpäevaks selleks, et vaenlast etendavatele Mig-29 (ostetud Moldaaviast) polgule hooldust ja remonti teha. Samal ajal jänkide lennukid piirduvad paaritunnise kontrolli ja tankimisega.

Ainuüksi see tähendab, et võrdsetel alustel sõdimiseks peab ainuüksi hoolduse/remonti tõttu vastasel poole rohkem masinaid olema. Siis veel poole rohkem seepärast, et neil pole ühtegi lennukit, mis suudab võrdse efektiivsusega pommitada ja õhulahingut pidada. Ja rohkem seepärast, et nad kasutavad vananenud radareid ja rakette.

Vastase lennuväe sortie generation rate on väga madal, see tähendab, et 10 Gripeni vahelt meid pommitada, peab vastane õhku tõstma korraga vähemalt 2 polku. Ja neid pärast kaks päeva parandama/hooldama.

Pommitamise ja õhulahingu efektiivsust ei hakka üldse sisse tooma.

Lisan ka et ei eelmises sõjas ega ka mitte üheski tänapäevases sõjas ei ole tulelöökide vastu tõhusamat vahendit kui hajutamine. Palun pööra tähelepanu mõistele "hajutamine", seal, kus ma kirjeldasin ladusid.
See on õige, kuid varustuse laialilaotamine mööda Eestit ei tule kõne alla, sest seda on vaja valvata, hooldada, ruume ehitada jne......

Soome ja Rootsi (mitte)ründamine - missugusest perioodist käib jutt? Peale sõda polnud nagu karjuvat vajadust. Ja kuidas pidanuks venelane ründama Rootsit, kui Soome on vahel? Dessandiga? Soomet aga 1939 justnimelt rünnati. Õnneks mindi mütsiga lööma. Aga Soome kaitse lõpuks sisuliselt ikkagi murdus, nagu ka Jätkusõja lõpus ja minu arvates päästis Soome iseseisvuse mõlemal korral justnimelt see, et selle võidu hind kujunenuks venelastele kallimaks kui kasu sellest - soomlane oli näidanud oma reaalset ja vankumatut kaitsetahet - seda, mida meie õigel hetkel ei näidanud. (PS! Ma ei pea kaugeltki väljaöeldut mingiks lõplikuks tõeks, muidu ma oleks ju generalissimus. Minupoolne spekulatsioon lihtsalt.
Sa ju räägid endale vastu. Milliste relvadega ja taktikatega venelasi heidutati? Mitte territoriaalkaitse, ikka konventsionaalse sõja, rannakahurite ja lennukitega. Mille kohta nüüd väidame, et pole vaja? Ühtlasi ridade vahel kirjutame, et Skandinaavia kaitseplaneerijad on rumalad...
kari lumppio
Liige
Postitusi: 312
Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
Asukoht: Espoo, Soome
Kontakt:

Postitus Postitas kari lumppio »

Tere!

Siin kirjutati:
(Talvesõjas)"... Aga Soome kaitse lõpuks sisuliselt ikkagi murdus, nagu ka Jätkusõja lõpus"

Päris ei saa nõustuda. Talvesõjas rinne oli jah murdumas ja sõda lõpes äkitselt lahingu veel kestes.

Jätkusõjas peatati vene väed Karjala kannasel juuli esimestel päevadel nagu ka Aunuses. Augustis Ilomantsis kahe vene diviisi rünnak löödi tagasi (olid kotis ja jätsid raskerelvastuse maha)*. (Vahe)Rahu tuli alles septembris.

Juba seda enne (kannasel vist alates 3.7.1944) olid venelased viinud väed ära Narva rindele (Sinimäed). Soome sellehetgine rinne ei olnud murdumas ega murdunud! Vastupidi on vihjeid et venelased kartsid (augustil-septembril) isegi soomlaste vasturünnakud kannasel (nende tõeparasuses ei siisgi saa olla kindel). Siisgi teine massiline rünnak samas mastaabis kui Viiburi operatsiooni algus oleks vist tulnud soome rindest läbi. Tol hetkel oli see Stalinile vist liiga raske hind.


"ja minu arvates päästis Soome iseseisvuse mõlemal korral justnimelt see, et selle võidu hind kujunenuks venelastele kallimaks kui kasu sellest"

Just täpselt nii. Sõja järgi oli rootslane diplomaat (vist) küsinud venelastelt miks nad ei okupeerinud Soomed. Vastus olnud et midagi et "mida meie oleksime seal herilasepesas teinud".

Kari


* Ilomantsi lahingude kohta (muu hulgas) on asjalik lehekülg Joensuu ülikooli domain'is:
http://www.joensuu.fi/mekri/sotahistoria/
Enaus soome keeles, midagi ka inglise ja vene keeles.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist