Arensburger kirjutas:"Begonia" kaaperdati 1939.a. hilissügisel, mille juures kapten Kägi sai surma. Laev viidi Saksamaale, kus hiljem olevat hukkunud.
Kommentaariks Begonia kohta, et ülaltoodu pole päris täpne.
Laev lasti põhja 25.04.1940 teel Rotterdamist Murmanskisse, kui kapten Mihkel Kägi viis laeva rünnakute eest varju Aurlandsfjorden'isse. Saksa lennukite rünnakus hukkuski seal Mihkel Kägi ja ta on ka maetud seal kõrval asuvasse Flåm'i. Hiljem evakueerisid Norra väed laeval olnud meeskonna ja lasid laeva sealsamas põhja.
Begonia vrakk asub 15-35 meetri sügavusel, on hästi säilinud ja heaks sukeldumiskohaks, kus norrakad käivad.
Mati Ouna andmeil oli "Indra" Londonis asunud Eesti laevafirma B. Nelberg ja Co aurik.
Rohwer kirjutab, et "Cathrine" oli endine "Peeter", 2727 brt.
ENSV Teatajas on antud "Peetri" brt-ks 2437,29 ja "Kadlil" 1818,18 brt.
Rohweri jargi peaks nimekirjas olema ka "Daphne", mis uputati 4.12.1940 U-37 poolt. Tegu enne Eesti lipu all soitnud "Eosega".
Eos 1513,39 brt oli Eesti lipu all, aga kuulus 92, 86 % ulatuses rootslastele.
Rohwer kirjutab, et "Cathrine" oli endine "Peeter", 2727 brt.
ENSV Teatajas on antud "Peetri" brt-ks 2437,29 ja "Kadlil" 1818,18 brt.
Busch ja Röll annavad mahutavuseks 1885 brt. Ega laeva vanust teada ei ole? Teinekord on mahutavus ja sünniaasta sassi aetud
Rohweri jargi peaks nimekirjas olema ka "Daphne", mis uputati 4.12.1940 U-37 poolt. Tegu enne Eesti lipu all soitnud "Eosega".
Eos 1513,39 brt oli Eesti lipu all, aga kuulus 92, 86 % ulatuses rootslastele.
4.12.1940 kell 0441 ruudus CG 5837, mahutavus 1513 brt.
Minu vanaisa hukkus soome lahes koos mootorpurjekas " Atta" -ga 28-29 augustil 1941.Oli kas tüürimees või isegi kapteni kohustes.Nimeks oli Madis Schmuul, Muhu vallast Koguva külast.Mati Õuna raamatus lahingutest 41. a. Baltimeres on see fikseeritud.Ja uputajaks Soome vahilaev."Atta" ei olnud ta vist mitte sünnist saati, vaid sai ka uue hingamise peale 40.aasta pööret.Vanaisast on säilinud üks päevik(navigatsiooni hooaeg aprill-detsember) ,aga aastast 1933 ja laevalt "Hertha"
Indra nimelisi laevu hukkus 2. Eesti oma peaks olema Panama lipu all soitnu, mis jai teadmata kadunuks peale 20.10.1941. Teine Indra lihtsalt mingi norrakas.
Natsionaliseeritud laevade nimekirjas on purjekas "Ata", 199,60 brt. Omanikud olid Magnus Talving, Villem Turi ja Eduard Treier.
Ka Platonov kirjutab kuunarist, mitte mootorpurjekast. Temal siiski Atta, mitte Ata.
Oh, pole tänu väärt. Lihtsalt Mati Õuna ei saa võtta 100 % tõe pähe, võib valusalt nahutada saada, kui ainult tema andmetele tugineda. Tean seda omadest kogemustest.
Kas keegi oskab öelda midagi lähemat kaubalaevalt VIIU pääsenute kohta 11.05.1940? Minu vanaema poolvend Erich-Roman Ant oli selle laeva peal mehaanikuks ning tema saatuse kohta pole meil midagi teada. Laeval oli 20 inimest, kellest 15 hukkus ning 5 pääses. Hukkunute nimed on toodud ka Mati Õuna raamatus (allikaks väidetavalt tolleaegsed ajalehed), kuid minu sugulast nende hulgas ei olnud. Seega võiks järeldada, et ta pääses. Pääsenud korjas peale inglise traaler HMS ARCTIC HUNTER, kes viis nad interneti allikate põhjal Hollandisse. Rohkem infot pääsenute saatuse kohta pole mul õnnestunud leida, samuti mitte pääsenute nimesid. Kui kellegil on selles osas mingit infot, või oskab soovitad kuidas otsida II ms kadunuks jäänud inimesi, siis oleksin väga tänulik.
VIIU uputamist on kirjeldatud lühidalt ka uputaja vaatevinklist raamatus U-Boat Ace - The Story of Wolfgang Lüth, lk 43. Seda saab samuti veebist lugeda:
