Kaadrimuudatused

Vasta
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas mart2 »

Poti soldat kirjutas:Vaatasin veel neile kahele viimase ülendamisele peale. Mõts on kolonelina juhtinud Kaitseväe akadeemiat alates 2016, nii et eeldaks et ta varsti liigub edasi, loodetavasti siis kindralile kohasele positsioonile...
Minu mäletamist mööda tehti omal ajal KVÜÕA ülema koht kindraliks just (ja ainult) selle pärast, et saaks Antsu süsteemi tagasi tuua. Rohkem ühtegi kindralit sellel kohal ei mäleta. Kas keegi teab ümber lükata?
Kas nüüd ei oleks saanud oodata uuele kohale viimisega, sest liikumine kohe peale asutuse nime muutust ei ole soliidne...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Martin Herem »

Ei saanud küsimusest aru.
Kas oleks pidanud ootama E.Mõtsi uuele kohale liikumiseni või ootame mingi aeg veel pärast akadeemia nimetuse muutumist?
Üldiselt on vist sedasorti koolide ülemad kindrali ametikohad kõikjal maailmas. Nagu ka BDCOL. Iseasi kas kooli ülemal ka kindrali auaste on.
Antud juhul on mõlemad ohvitserid aastaid olnud kolonelid, teeninud piisavalt kaua ja erinevates kohtades, vastav haridus ka olemas.
Ma ei näe mingit põhjust, miks neil ei peaks kindrali auaste olema.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas mart2 »

Nime muutusega kaasnes ju ka teised muutused? Või oli asi lihtsalt (ja ainult) asutuse nime muutuses?
Tavaliselt vahetatkse juhti kas vahetult ennem muutuseid, et saaks värskelt uued suunised ellu viia, või siis peale seda, kui juba kogu süsteem on korralikult "sisse õlitatud".
Kui oli otsus ja vajadus, siis oleks võinud selle auastme asja teha ära ennem nime muutmist.

Eks igaüks vaatab oma mätta otsast ...
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36424
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Kriku »

Väiksest punaväelasest sirgus Eesti kindral
Arved Breidaks, reporter
Puutoigas käes, kokkupressitud hammaste tagant kostmas kujuteldavad kuulivalangud, tormab väike poiss kodumaja taga lahingusse, nõnda kui tuhanded teisedki eakaaslased 1980. alguses, mil sõda mängiti veel päris- mitte virtuaalmaailmas. Neli kümnendit hiljem oskab Kanepi aleviku koduõues kohvi rüüpav värske brigaadikindral Enno Mõts (45) endiselt seda «automaaditärinat» teha, andes naistele taas põhjuse arvata, et mehed pole muud kui lihtsalt suured poisid.

«Kogu aeg sai täristatud, mis toob mõtte, et kas olen nüüd hull sõjard? No ei ole! Mina ei arva, et sõja mängimine inimese sõjardiks teeb,» ütleb 17. juunil presidendilt brigaadikindrali õlakud peale saanud Kaitseväe Akadeemia rektor Enno Mõts. «Käisin läbi kõik tolle aja kangelased: indiaanlane, kauboi. Vahepeal olin Ivanhoe – kallasin isa plekist värviämbri tühjaks, lõikasin silmaavad välja ja keerasin endale pähe, karvamüts läks alla. Lõpuks olin mingi aeg piraat, tegin parved ka kahele õele ja nii me tiigi peal solberdasime.»

Elevust vähem

Värske kindralihärra võtab meid vastu oma Kanepi aleviku kodus, taastatud vanas majas, kuhu pere koroonalaine puhkedes Tartu korterist päriselt elama kolis. Küsida sel päikesepaistelisel hommikul ohvitserkonna teravaimasse tippu jõudnud mehelt, mis tunne on olla kindral, tunduks pisut sportlaslik.

«Ma olen üsna kindel, et kui sain leitnandi auastme (2000), olin oluliselt rohkem elevust täis,» ütleb Mõts. «See elevus oli tingitud eluverd täis noorusest, kui tulevik on tundmata, avastamata ja teenistusperspektiivid on niivõrd suured. Tean kaitseväge, oma teenistuse perspektiive – valikud on oluliselt ahtamad kui olid leitnandil.»

Teine oluline murdepunkt tema teenistusredelil oli koloneli auastme saavutamine (2017). «Kolonelleitnante on Eestis juba üsna palju, aga kolonelide peal tekib väga oluline positsiooniline erinevus,» selgitab ta. «Sealt edasi, tänasesse auastmesse läks juba vaikselt ja sujuvalt. Kolonel on brigaadi ülema ametikoht. Meil on mehi ja isegi naisi, kes on olnud pataljoni ülemad, aga hüpata pataljoni ülemast brigaadi ülemaks, see ongi suur erinevus. Brigaadiülemaid on meil vähe.»

Juht nii kirdes kui lõunas

Enno Mõts on brigaadi juhtinud nii Kirde- kui Lõuna-Eestis. 2012. aastal anti tollasele kolonelleitnandile juhatada Kirde kaitseringkond, mis oli «prestiižne ja võimas ametikoht». «Need olid momendid, kus tegid metsas 1500 mehega õppust ja samal ajal teine ringkond oli 300 mehega metsas,» võrdleb ta. 2014. aastal suunati Mõts juhatama Lõuna kaitseringkonda, millest reformimise järel sai 2. jalaväebrigaad. Seal piirdus tema teenistusaeg ülemana aastaga, sest kahe brigaadi juhtimise peale tulid vajalikud kolm aastat kokku, mis viis Mõtsa 2015. aastal kaitseväe peastaapi nõunikuks. Aasta hiljem läks ta Tartusse juhatama Kaitseväe Akadeemiat, mida teeb tänini.

«Mulle on alati meeldinud õpetada ja rektori kohal tunnen sellest puudust,» tunnistab Mõts. «See on selles mõttes tänamatu töö, et näeme oma töö tulemusi kümme pluss aasta pärast. Akadeemia eelis on rektori sõnul vahetu suhtlemine nii-öelda rikkumata inimestega, kellega saab kohe probleemid ära lahendada. «Aga kui oled pataljoni ülem, brigaadi ülem, siis see on ametikoht, kus on inimesi, kellele sa ei meeldi ja kellega ei saagi asju sirgeks rääkida.»

Enno Mõtsa saamine kutseliseks sõjaväelaseks on, nagu paljud asjad elus, seotud juhusega. 1992. aasta kevadel plaanis ta, Puka keskkooli lõputunnistus taskus, minna edasi õppima riigikaitse akadeemiasse. Vastuvõtulauas istunud naisterahvas pani aga noormehe pealetungi seisma küsimusega, et millises kolledžis ta täpsemalt soovib õppima hakata. Valikuid oli rohkem kui üks: politsei, toll, korruptsioon, piirivalve, kaitsevägi. «Siis sain aru, et ma ise ka ei tea,» tunnistab Mõts. «Mina tahtsin minna riigikaitse akadeemiasse ja kõik.» Plindrist aitas Enno välja juba kaitseväes olnud lapsepõlvesõber. «Helistasin ja küsisin, mis ta soovitab. Ta pani väga üheselt suuna paika. Siin ma olen ja tõden, et ta pani viie minutiga mu elutee paika.»

Nüüd on ta akadeemia rektorina ise positsioonil, kus võimalik suunata noorte inimeste eluteed. «Ühelt poolt anname kõrgharidust, aga teisalt sõjaväelist väljaõpet. Üsna unikaalne kool Euroopas, et oleme suutnud need ühendada,» räägib Enno Mõts. «Euroopas ja USAs on tavapärane, et sõjakoolist antakse hariduslik diplom, aga siis pool kuni aasta saad juurde sõjaväelist väljaõpet. Meil on see kokku pandud.»

Õppida tuleb ka antiiksõdadest

Asjade selline korraldus sunnib otsima tasakaalu teooria ja praktika vahel. «Kõike tahetakse pöörata väga rakenduslikuks,» nendib Mõts. «Et milleks õppida filosoofilist, eetilist aspekti Antiik-Kreeka näitel ja kuidas seda nüüd ja praegu rakendada?» Tõepoolest, Maratoni lahingu ajast on relvastuses mõndagi muutunud, kuid kas ka inimene?

«On kurikuulus ütlus, et kindralid valmistuvad alati eelmiseks sõjaks. Kui jääme kinni ainult eelmisesse sõtta, siis see on viga, aga kui läheme tagasi antiikaega, siis avastame, et on väga-väga palju uut õppida,» räägib Enno. «Kuulus näide on Venemaa niinimetatud Gerassimovi doktriin, hübriidsõda, aga kui tudeerida Vana-Hiina sõjakunsti, siis mitte midagi uut seal pole. Me lihtsalt jäime kinni viimase 50 aasta sõjapidamisse ja panime endale sellega klapid ette.»

Nõnda tuleb ka kaitseväe akadeemial, leiab Mõts, koolitada Eestile ohvitserkonda, kes suudaks mõelda laiemalt ja kaugemale kui eelseisvad kolm aastat. «Anname haridust mitte selleks, et oleksid ühel ametikohal kolm aastat, vaid et sul oleks järgmiseks 15 aastaks baas all, millelt edasi minna.»

Tapmata ei saa võita

Sõduri ülesannete hulka, kuigi sellest palju ei räägita, kuulub ka teise inimese tapmine. «Tõsi ta on,» nendib Mõts. Kas sellega toimetulekuks antakse ka mingisugust psühholoogilist ettevalmistust? «Ühelt poolt on see sõduriõppe teema. Ma tahaks väga uskuda, et selle eest kantakse hoolt, et laskeõpe ei ole ainult puhttehniline, kuidas hingata, relva hoida ja päästikut tõmmata,» räägib ta. «Vietnami sõja ühed järelmõjud olid üsna ehmatavad, kui hakati saama tagasisidet, et Ameerika sõdurid lasid meelega mööda.»

«Ega siin lihtsat vastus ole,» jätkab ta. «On väga tähtis, et inimene ise mõtleb läbi, eelkõige elukutselised kaitseväelased, miks ta seda mundrit tegelikult kannab. Me ei peaks siin olema palga pärast, vaid ikkagi sisemise veendumuse, kutse pärast, et Eesti elu, minu kodu, sõbrad väärivad kaitset. Ja kahjuks vaenlast hävitamata võitu ei tule.»

Päris sõjas on taasiseseisvunud Eesti sõdurid käinud mitut puhku. Kodumaalt kaugel. Kas nii nagu kirurg peab vormis püsimiseks stabiilselt lõikama, peab ka kaitsevägi hoidma kas või üht sõrme seotuna reaalse sõjaga? «Selleks, et ohvitser saaks teha sõjalist plaani, ei pea ta olema reaalses sõjas,» vastab Mõts. «Et aga tõsta mentaalses plaanis lahinguvalmidust, vajavad rühma ja kompanii tasandi ülemad koledat, aga väga olulist praktikat.»

Vägikaikavedu kui võitluskunst

Eesti ühiskond, ükskõik kui palju me omavahel ka käratseks, pole Enno Mõtsa hinnangul militaarne. «Jaapani samurai kuldajastul oli sõdalasklass tegelikult kaheksa protsenti ühiskonnast. Kaitseväelased on ikkagi ülalpeetavad. On väga oluline, et meie rahvas pole väga sõdimisaldis, vaid ikka mõtleme. Meie riigi ajalooline teke ja okupatsioonist taastõusmine sai teoks tänu sellele, et oskasime säilitada kainet mõtlemist.»

Erinevalt jaapanlastest pole meil ka võrreldavat võitluskunsti. Või siiski? «Noooh,» venitab Enno lõbusalt, «meil on huvitav võitluskunst, et istume tagumikuga maha, paneme tallad kokku ja kisume kaikaga teise mehe tagumiku püsti.» Kes nüüd selle peale itsitab, pidagu korraks hoogu. «Kõlab ühelt poolt väga haledalt,» ütleb Enno. «Teisalt on siin raskuskeskme tunnetamine ja meditatiivne osa täiesti olemas. Kõik võitluskunstid baseeruvad raskuskeskmel ja teise tagumiku maast üles kaksamine on puhas raskuskeskme teema. Selline huvitav võitluskunst on meil. See näitab meie rahu, läbimõtlemist. Me ei torma, rusikad õieli, lahingusse, vaid püüame asju lahendada esmalt teistmoodi.»

Lahing pole enam malemäng

Lahingusse tormamist, nagu seda ajaloost tunneme, on vähe kui üldse järele jäänud. «Kui sõjapidamist on võrreldud malega, siis täna see enam nii ei ole,» tõdeb Enno Mõts. «Vanasti istus väepealik künkal, vaatas oma «malendeid», nägi vastaspoole paiknemist ja suunas enda omi. Täna me ei tea, kus vastane on. Praktika on ka selline, et meie omad üksused kaovad vahepeal ära. Lahinguvastutus on langenud kindrali õlgadelt keskastme juhtidele, kes oma üksusi peavad teadmatuses juhtima. See on suur põhimõtteline muutus.»

Muutuse kutsusid esile tulirelvad, mis lahinguvälja hajutasid. «Mõõga või odaga torkides pääsu pole: tuleb rivi koondada ja seda kilbirivi taga koos hoida. Aga kui toodi mängu kuulipildujad ja granaadid, hajutasid need meid ja põnev on spekuleerida, mis suunas sõja kulg hakkab minema.» Ühelt poolt on inimkond leiutanud relvasüsteemid, mis lasevad väga täpselt ja väga kaugelt ning võiks ennustada täppislöökidega lahingute kasvu. «Teisalt viljeldakse Teise maailmasõja taktikat ka praegu, et üksused on küll hajutatud rivistuses, aga geograafiliselt paikapandavates joontes. Teame, et rühm hoiab mingit ala, kompanii kolm korda suuremat ala ja nii edasi. Aga relvasüsteemid võivad ka selle sassi lüüa.»

Omaette teema on infosõda ja selle tallermaaks olev kübermaailm. «See on intrigeeriv, et rünnaku alla võetakse mitte sõjaväelased, vaid kõik inimesed. Kui tehisintellekt areneb, saab põhimõtteliselt hakata sõdurite lähedasi välja pressima. On võimalik jälgida, mida nad internetis teevad. Sellest lähtudes võib tehisintellekt kujundada väga personaalse rünnaku ja kuna ta on tehis, siis ta ei väsi kunagi.» Kaitseväge juhivad ja kujundavad praegu inimesed, kelle lapsepõlves mängiti sõda puupüssidega. Võime vaid aimata, kuhupoole liigub maailm, kui ohvitserideks saavad need, kes kasvanud üles Fortnite’i ja teiste sarnaste arvutimängude lahinguväljadel.

Muuseas, kui Enno lapsena maja taga metsas täristas, siis kelle vastu ta õigupoolest seal sõdis? «Ma ilmselt olin punaväelane, kes metsa all täristas,» tunnistab ta muigega. «Telekast sai vaadatud üsna koledaid filme, kuidas sakslased Nõukogude Liidu inimesi terroriseerisid ja see avaldas mõju.» Nagu enamik tolle aja lapsi, oli ka Enno oktoobrilaps ja seejärel punase kaelarätiga pioneer, kuigi kodus sellele hästi ei vaadatud. «Tean sõpru, kellele tehti salaja eesti kasvatust. Mulle seda kordagi ei tehtud, aga isa pidas mingit vimma rätiku peale ja me sellest ei rääkinud,» jutustab Enno. «Aga avastasin ise, kui tema diivani ükskord üles tõstsin, et see oli täis eestiaegset kirjandust. See oli avastus. Lugesin neid ajakirju ja raamatuid ning see oli täiesti uus maailm. Aga jah, muidu jooksin metsa all punaväelasena ringi.»
NOORIM KINDRAL KAITSEVÄES
Kümnest kaitseväes teenistuses olevast Eesti kindralist on 45-aastane brigaadikindral Enno Mõts praegu noorim mees. Kaitseväe peastaabi teatel on teenistuses neli kindralmajorit ja kuus brigaadikindralit:
* kindralmajor Martin Herem (46) – kaitseväe juhataja;
* kindralmajor Indrek Sirel (50) – kaitseväe juhataja asetäitja;
* kindralmajor Meelis Kiili (55) – sõjaline esindaja SHAPE juures;
* kontradmiral Igor Schvede (49) – sõjaline esindaja NATO ja ELi juures;
* brigaadikindral Veiko-Vello Palm (49) – kaitseväe peastaabi ülem;
* kommodoor Jüri Saska (45) – mereväe ülem;
* brigaadikindral Riho Ühtegi (56) – Kaitseliidu ülem;
* brigaadikindral Artur Tiganik (49) – JFC Brunssum, väljaõppeosakonna ülem;
* brigaadikindral Enno Mõts (45) – Kaitseväe Akadeemia ülem;
* brigaadikindral Ilmar Tamm (48) – Balti Kaitsekolledži rakkejaoskond, kursuseülem. Tulevane Balti Kaitsekolledži ülem.
Allikas: kaitsejõudude peastaap

ENNO MÕTSA EDENEMINE KAITSEVÄES
1996 – nooremleitnant
2000 – leitnant
2003 – kapten
2007 – major
2011 – kolonelleitnant
2017 – kolonel
2020 – brigaadikindral

2004–2005 suurtükiväegrupi ülem
2007–2012 taktika õppetooli ülem (Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused)
2012–2014 Kirde kaitse- ringkonna ülem
2014 Lõuna kaitseringkonna ülem
2014–2015 2. jalaväe- brigaadi ülem
2015–2016 kaitseväe peastaabi nõunik doktriinide alal
2016 - Kaitseväe Akadeemia (endine Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused) ülem/rektor

Allikas: Vikipeedia
Kaitseväe juhataja koht jääb püüdmata?

Tõus kindralite elitaarsesse seltskonda tähendab Enno Mõtsale, et tema järgmine teenistuskoht on kas kaitseväe peastaap või välisteenistus, kuid kaitseväe juhataja positsioon jääb tal suure tõenäosusega püüdmata.

«Esiteks, brigaadikindral ei ole ligilähedalgi kaitseväe juhtimisele,» selgitab ta. «Mujal maailmas ei võta kindralid brigaadikindralit tõsiselt – ta on kollanokk, alles esimene aste, sest pärast on veel kindralmajor, kindralleitnant ja siis kindral.»

Töökohad, mis on Eesti brigaadikindrali auastmele vastavad, asuvad Mõtsa sõnul kas Tallinnas ehk siis peastaabis või välisteenistuses. Ometi, kas tõusmine auastmestiku viimastele redelipulkadele, kus tõenäosus saada kaitseväe juhatajaks on tublisti suurenenud, pole siis sellist ambitsiooni pähe toonud? «Ma ei ole oma teenistust kunagi seadnud sellise sihiga,» vastab Mõts. «Kui 1996. aastal lõpetasin riigikaitse akadeemia, siis poistega arutasime ja mäletan siiani, et kapten oli see auaste, millest mulle tollal piisas. Aga annad sõrme, annad käe…»

«Tänane kaitseväe juhataja Martin Herem ja peastaabi ülem Veiko-Vello Palm on minu kursusevennad. Mingis mõttes võiks öelda, et minu kursus on läbi Heremi tippu jõudnud ja ilmselt peaks järgmiseks kaitseväe juhatajaks kasvama keegi pärast meid.»
KategorieC
Liige
Postitusi: 728
Liitunud: 01 Aug, 2006 17:19
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas KategorieC »

Kuidagi selline..sisutühi(?) artikkel. Ajakirjanik oleks võinud midagi küsida mis küsimist väärt, kui juha kindralile külla sõidetud.

Kõige kahtlasem koht on see, et teist brigaadi sai juhtitud kõigest üks aasta, sest "siis tulid vajalikuid kolm aastat kokku". Loodan et autor ise ajas midagi segi. Selline teenistuse planeerimine ei kõla just väga professionaalselt.
Leo
Liige
Postitusi: 3303
Liitunud: 27 Dets, 2006 20:35
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Leo »

Breidaks on minu teada väga kogenud ja asjalik ajakirjanik, peamiselt Lõuna-Eesti teemadel, ilmselt oligi soov ja eesmärk sellist kergemat ajaviitelugu kirjutada märkimisväärsest sündmusest, et EKJ sai jälle 10 kindralit täis. Kusjuures päris suvaline suvine sõnasalat ka ei ole, kindral ise räägib asjalikku juttu et tahtis kapteniks aga tehti kindraliks, kes on kindralite hierarhias selline õpipois staatuses, piisavalt pädev et päriskindralitele kohvi ette kanda ja sigarit süüdata. Selle viimase mõtlesin ma muidugi ise välja, tegelikult on brigaadikindral ka kindral, SKJ on iga sellise koha peale kümmekond koloneli konkureerimas, ametikoht oleks näiteks Karjala Brigaadi ülem oma mitmesaja kaadri ja tuhandete ajateenijate ning reservistidega, kes sealt aastas väljaõpet saavad.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Muidugi tuleb:
KLPS G3 ülem kol-ltn Toomas VÄLI siirdub välisteenistusse NATO Kirdekorpuse staabi planeerimisosakonda.
..lisaks on ilma ülemata ka KLPS G7 osakond - mille ex-ülem kol-ltn Avo VESKE peaks praegu juba Brüsselis olema.

Seega on selles (minu jaoks suht arusaamatu kooslusega) KL peastaabis tema kaks ainukest sõjalise sisuga osakonda (G3/5 ja G7) hetkel mõlemad ilma ülemata - kuna mõlema ülemad roteerusivad välisteenistusse // uusi ülemaid pole veel maha hüütud..
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Mõnevõrra ootamatult märkasin, et senine KLPS G3/5 osakond on just äsja "pooldunud" ning nüüd on seal ühe asemel kaks klassikalist staabiosakonda - operatiiv- ja planeerimisosakonnad.

Uut (planeerimis)osakonda juhatab kol-ltn Janno MÄRK:
https://www.kaitseliit.ee/et/planeerimisoskond
..ja koos ülemaga näikse uues osakonnas kokku suisa 4 x kindralstaablerit - pole paha :P


Muuseas - kas MÄRKi määramine sinna osakonda tähendab(ki) KLi viimase paariaasta ebamäärase "maakaitseringkondade eksperimendi" eeldatud lõppu :roll: :?:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Ja "kaadrimuudatused" KLPSis arenevad paaril viimaseil päevil õkva seitsmepenikoormasaabastega:

-- G3 operatiivosak uus ülem on mjr Mati KUUSVERE

-- G7 väljaõppeosak uus ülem on kol-ltn Rene BRUS (HEREMi / PALMi / MÕTSa kursavend muideks)
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Tänane uudis siis:
Mereväekapten Ivo VÄRK
KVPS Analüüsi- ja planeerimisosakonna ülem
..elik järjekordne mikroväeliigist "ülejäänud" täiskolonel määratakse kõrgele kohale "kõrvale" :|

Pidu merevägilaste kajutkompaanias ühesõnaga - sest sellise määramisega pääsevad nad vahetult mõjutama // suunama kogu KV planeerimist..

Sitt päev ühesõnaga - lähen jooma :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Martin Herem »

Sitt päev ühesõnaga - lähen jooma :mrgreen:
Raske on see "ülejäänud" ohvitseri rutiinne argipäev :lol:
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..ei ole "raske" - peaasi, et hobisid jaguks. Soovitavalt sõjalisi muidugi - mitte muttide kottimise stiilis :mrgreen:
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Martin Herem »

No täis peaga tegevteenistuses jätkavaid ohvitsere "kottida" on loomulikult mitteraske sõjaline hobi :lol:
Mutid püüdmine on veidi "zenim" tegevus.
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Re: Kaadrimuudatused

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

..ja läksidki õnge :lol:
"Joomaminek" oli petekas - tegelt läksin maastikurattaga sõitma..

Aga teemasse tagasi.
Olen korduvalt selle foorumi teemades indikeerinud, et meie pisikomponentide "kunstlik kergitamine" väeliikide staatusesse on selgelt kahjulik, kuna see ületoodab nende piskomponentide vanemohvitsere, keda tuleb siis hakata "laiali laotama" väljapoole neid pisikomponente.
Ja kahjulik on see eelkõige seepärast, et sellised pisikomponentides "ülekasvanud" vanemohvitserid ei evi reaalset lahingukogemuslikku ega ka üldsõjalist organisatoorset ja väljaõppelist tausta - mistap nende lahinguline valmidus (ja kogu mõtlemine) ei ole võrdväärsed samas auastmes maaväe taustaga ohvitseridega.
Rohkem vastab selline praktika pigem nõukaaegsele ütelusele a la "annab jumal ameti(-tärnid), annab ka mõistuse".. aga ei anna :|

Võin veel lihtsamalt öelda - eestisuguses riigis, kas maavägi evib ainsana vastase kineetilise mõjutamise võimekust, väljaõpet ja kogemust, peavad kõik ühendstaabi olulised sõjalised lülid olema ka vaid maaväe esindajate vastutada.
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist