Merevägi ja rannakaitse

[URR]

Tulles vastu Kilo Tango soovidele ja kuna kordamine on tarkus ema, minu traktaat merejõudude ülesannetest vahenditeni. Vabandan ette, sest tekst tuleb küll pikk, aga ei lasku detailidesse.

1. Strateegiline kontekst
Kuna väikeriik ei suuda suurriiki üksinda sõjas võita, peab väikeriigi esmane eesmärk olema mitte edukas sõjategevus, vaid heidutus. See tähendab, et agressor tuleb uskuma panna, et
1. ta ei saavuta oma eesmärke märkamatult ja jõudu kasutamata,
2. ta saab agressiooni käigus haiget,
3. liitlased tulevad väikeriigile appi. Viimane võib tähendada liitlaste sellisesse olukorda manööverdamist, kus nad ei saa appi tulemata jätta.
Venemaa on veenvalt tõestanud, et ta eelistab oma eesmärke saavutada „päris“ sõjata, seega kehtib see loogika Venemaa puhul eriti.

2. Opertatsioonitasandi kontekst
Rahu ja kriisi ajal peab väikeriik ennast oma merealal kehtestama. See tähendab, et tuleb teada ja aru saada, mis toimub, tuleb kohal olla ja tuleb olla valmis jõudu kasutama.
Sõja ajal on NATO (jah, NATO, sest Läänemere piirkonnas on iga sõjaline operatsioon ühend- ja mitmeriigi operatsioon, mille piirkond merel on kogu Läänemeri) eesmärk vallata Läänemerd, et seda mööda oma vägesid ja varustust liigutada ning venelastel seda takistada. Eesti kõige esmane huvi merel peab olema liitlaste juurdepääsu tagamine.

3. Taktikaline kontekst
Rahu ja kriisiajal peab väikeriigi vahend olema agressori jaoks nähtav, korrarikkumist tuleb takistada kiirelt ja otsustavalt, vajadusel jõudu kasutades, aga kooskõlas rahvusvahelise ja siseriikliku õigusega (välja kutsumine, peatamine, pardumine, kinni pidamine jne kuni uputamiseni välja; kusjuures esimene ots on olulisem kui tagumine).
Sõja ajal tuleb Kaliningradi oblast mere poolt ära lõigata, Balti laevastiku laevad leida ja uputada või takistada neil oma baasidest lahkumast ja tuleb kaitsta oma merevedusid.

4. Tehniline kontekst
Väikeriigi merelkäimavahendid peavad võimaldama luua tuvastatud merepilti (nii avastada (detection) kui tuvastada (identification) ning oma merealal igal ajal ja iga ilmaga kohal olla (piisav arv ja merekõlblikkus). Nende süsteemid peavad ühilduma NATO süsteemidega. Kui vähegi võimalik, peab olema nii palju löögijõudu, et vastasele tegelikult ka haiget teha (miinid, raketid…). Need vahendid peavad moodustama terviku liitlaste vahenditega (piisav merekõlblikkus ja tegutsemisulatus, et Läänemere ulatuses opereerida), sest ühiselt on võimalik luua laevastik, mis on Balti laevastikuga samaväärne ja tugevam, aga kui igaüks ainult endale mõtleb, seda ei juhtu. Kulude kokkuhoiu mõttes oleks parem, kui samad platvormid täidaks nii rahu- kui sõjaaja ülesandeid.

5. Protseduuride kontekst
Rahu ja kriisi ajal on väga oluline, et merel tegutsejad mõistaks rahvusvahelist ja siseriiklikku õigust. Üleminek rahuaja olekust sõjaaja olekust peab olema kiire ja ladus. Põhimõtteliselt peaks kogu aeg kasutama samu protseduure ning sellega peaks tegelema samad inimesed ja asutused. Tuleb olla koostöövõimeline liitlastega, st tuleb kasutada NATO protseduure.

[Kapten Trumm]

Kuidas siia konteksti kahurrelvastusega OPV-d mahuvad?

[URR]

Pitka seismajäämise põhjus oli universaalne rahapuudus, olnuks raha rohkem, siis oleks võinud madrustele rohkem maksta (et need vähem piraaditõrjesse tikuks), laeva rohkem remontida jne.

Ehk siis kokkuvõtvalt, suur patrull-laev osutus Eestile toonases seisus ülejõukäivaks, kuigi see tasuta saadi.

Madrusele saab maksta täpselt nii palju kui palgajuhend ette näeb.
Kordan üle: prioriteetide küsimus. Sama hästi oleks saanud X ajateenijat aastas vähem välja õpetada või Y hoone ehitamata jätta ning täna väita, et just see oligi üle jõu käiv.

[URR]

Kuidas siia konteksti kahurrelvastusega OPV-d mahuvad?

Keegi peale Sinu ei kirjuta kahurrelvastusega OPVdest.
Aga OPV/korveti mõttu platvorm on piisava autonoomsuse ja merekõlblikkusega ning suudab kanda sensoreid ja relvasüsteeme, et vastata ülelpool kirjeldatud nõuetele.

[Kriku]

Sest strateegilise ohupildi, eesmärkide ja ülesannete kirjeldamisel võib juhtuda, et kellelgi tuleb pähe, et laevu võib ju vaja olla, kuid need ei pea olema nii kallid (teisisõnu ei pea need kandma kogu meresõja pidamiseks vajalikku varustust, millest siin eespool korduvalt juttu on olnud).

Leheküljel 186 ehk siis 26 lk tagasi on see juba kellelegi pähe tulnud:

Ma pole diskussiooni eriti jälginud, kuid kas loogika pole selline, et laeva ostmine jätab relvasüsteemide osas hulk valikuid lahtiseks, erinevalt tankist?

Jah, see on korrektne arusaam.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 15#p628315

Aga jätkuvalt aetakse segi laeva kui platvormi ja relvasüsteeme, mida see kannab.

[Kapten Trumm]

Probleem on (jätkuvalt) selles, et laevale vajalike relvasüsteemide lisamine lähitulevikus ei paista kuskilt (sama rahapuuduse tõttu).
Korveti kest (sh kahur) maksab 80-100M, kuid relvastus ja muu vajalik vähemalt 200.
Seega, kui "kestad" käristab hädaga välja, siis muu muutub küsitavaks.
Siit edasi on küsimus, et kui perspektiivikas ja mõttekas seda "kesta" osta on.
Või peaks ambitsioone allapoole kärpima ja soetada midagi sellist, mida jaksab ka relvastada.
Muidu meenutab see libeda nõlva taktikat (kui kest juba on, küll siis nt liitlaste survel ka relvastamiseks raha leitakse).

Ehk siis - "kesta" on homme osta mõtet, kui ülehomme on nii 80% kindel, et ka relvastus osta suudetakse.
Kui ei, siis tuleb midagi muud välja mõelda. Olgem leidlikud.

[Veiko Palm]

Probleem on (jätkuvalt) selles, et laevale vajalike relvasüsteemide lisamine lähitulevikus ei paista kuskilt (sama rahapuuduse tõttu).
Korveti kest (sh kahur) maksab 80-100M, kuid relvastus ja muu vajalik vähemalt 200.
Seega, kui "kestad" käristab hädaga välja, siis muu muutub küsitavaks.
Siit edasi on küsimus, et kui perspektiivikas ja mõttekas seda "kesta" osta on.
Või peaks ambitsioone allapoole kärpima ja soetada midagi sellist, mida jaksab ka relvastada.
Muidu meenutab see libeda nõlva taktikat (kui kest juba on, küll siis nt liitlaste survel ka relvastamiseks raha leitakse).

slippery-slope on arusaadav argument, aga ... (minu ülilihtsustatud arusaamine) proovin jälle kasutada teeside lähenemist (kuigi ei ole aprill, mil ühed kurikuulsad teesid ilmutati):
1. RMP on kõige alus;
2. Tavapärane RMP ahel on (lihtsamast keerukamani, odavamast kallimaks, mereväe kaugelt mereväe kesksuseni) - AIS info - radari kontakt - info mingist allikast merel (nt teine tsiviillaev) - info usaldusväärsest allikast merel (nt piirivalvelaev) - lennuvahend UAV - mehitatud lennuvahend - laev;
3. RMP nõuab teatud (möönan, et vähestel) juhtudel mere peal objektile juurde minemist (siis kui ülalkirjeldatud vahendid ei aita või ei peeta usaldusväärseks);
4. RMP nõuab teatud juhtudel pardale minekut;
5. Kui tavaline pardale minek on takistatud, tuleb minna jõuga ning vajadusel objekt enne ka kinni pidada (piisav jõu näitamine);
6. RMP puhul on tuvastamine eriti oluline just tavapärases olukorras (nö rahu ajal) ja kriisi algfaasis. Ükski liitlane ei ole valmis puuduliku RMP peale (või lausa RMP puudumisel) kasutama surmavat jõudu ehku peale;
7. Kui on lahtine sõda ja/või kriis on arenenud piisavalt kaugele, saab relvi kasutada ka palju varem ning RMP koostatakse oluliselt "lõdvemate" kriteeriumite alusel;
8. Selleks, et RMP-loomise laevast ka kasu oleks, peab see olema võimalikult kiirekäiguline ning kasutusel olema võimalikult 24/7 ja 365 päeva aastas;
9. Väike laev saab merel olla vähematel päevadel aastas ning saab olla ka vähem aega järjest merel;
10. Seega paradoksaalselt on pisike, swarmingut kasutav laevastik, kogu konflikti kestust vaadates, hulga vähem kasutatav, kui mõned suured laevad.

Ja enne olen rääkinud, miks see RMP nii oluline on. Aga eks see RMP on suuresti sama, mis miinitõrje merel. Plastkünad ja mõttetu ballast, ütlevad paljud, aga kui nö hallil ajal varustuselaevad Tallinnasse ei jõua, siis on halb.

[Veiko Palm]

Ja üks mõte tuli veel - millegipärast siin foorumlased (Trummi lemmikraamat Red Storm Rising) mõtlevad, et kuidas tulla toime stsenaariumiga, kus vastalised üritavad hiilida sõjalaevadega sisse nö tsiviillaevade varjus, aga kas see ongi kõige hirmsam? Äkki tuleb hoopis teistpidi?

Oletagem, et on "pingestunud rahvusvaheline olukord". Kohvi hind on tõusnud ja peldikupaberit enam pole ja üks riik ähvardab avalikult ja avatult, et tuleb kohe kallale ja enne magamaminekut vaatab igaüks igaks juhuks voodi alla ja mõelge ise kõik sinna juurde. Ja järsku - näeme, et purjetavad! Öösel ja pimedas ja ilm on jube kehva, aga sealt nad tulevad. Ja kui palju! Formatsioonis ja kõik need peened sõnad. Ja kurat võtaks, AIS on kõigil sees ja see jube Neustrašimõi on kõige ees! Ja AIS nii näitabki, vannub lausa jumala nimel. Ning meie radarid vilguvad kaldal, mis kole ja laevade müra on rannale kuulda. Aega enam suurt pole ja meil laevu pole ja keskilt pole küsida. Aga pole hullu, meil ju rannakaitsesüsteem. Noh, mingisugune. Mida teha küsime. Tuld! Pihtas-põhjas, ega meie papist poisid pole!

Pilveräbal sõidab kuu eest ära, udu hajub, kuid milline pilt! Rõõmus sõjahüüd vaibub huulil. See oli hoopis reisilaevade punt ja kõik need lõbusõiduaurikud on merel kummuli, augud ilusti keres ja rand laipu täis. Kuskil paistab ka mõne laeva nimi - jälle metallist olid need tehtud. Mis me siis ütleme neile naabritele ja rahvusvahelisele üldsusele?

[Kapten Trumm]

Tsiviilaluste kontrollimiseks on meil täna alused olemas. PPA--l. Peale aluste on ka patrull-lennuk (mitte suvaline kastritroll nagu ÕV-l) ja kolm enamvähem normaalset kopterit. Lisaks eriüksus, kes oskab köit mööda sõita.

Mida meil ei ole - need on alused (või muud lahendused) vastase sõjalaevadega toime tulemiseks.

Seega, kumba meil esmalt siis vaja on? Väherelvastatud patrull-laevu või relvastatud sõjalaevu?

Üks nüanss veel. PPA patrull-laev maksab meile 15-20% turuhinnast. Kindral Kurvits maksis meile endale vist mingi 5 miljonit ainult? Sest seal maksab 85% EL. Kas mereväe laevade puhul maksaks?

Minuarust tuleks leida kaitse-eelarvest mõned miljonid ja osta PPA-le neid patrullikaid juurdegi, kui vähe on. Ja siis panna selgelt paika nende kasutamine "what if" olukorras. Mitte kulutada 80M alusele, mis meile mingeid lisavõimekusi ju ei anna.

[Ott Laanemets]

Kilo Tangole – mereväelased jõuavad laevadeni seetõttu, et see on täna kõige suurem probleem ja võimearenduses esimene asi, mida teha, et kogu süsteem tööle hakkaks.

Trummile merekaitse kallidusest – minu teada otsustas valitsus üsna hiljuti kulutada suure summa merekaitsele asjade ostmiseks. Seda kalliduse juttu ei peaks vist enam rääkima, sest poliitikud on sellele hiljuti ’hinnangu’ andnud.

1. RMP on kõige alus;
2. Tavapärane RMP ahel on (lihtsamast keerukamani, odavamast kallimaks, mereväe kaugelt mereväe kesksuseni) - AIS info - radari kontakt - info mingist allikast merel (nt teine tsiviillaev) - info usaldusväärsest allikast merel (nt piirivalvelaev) - lennuvahend UAV - mehitatud lennuvahend - laev;
3. RMP nõuab teatud (möönan, et vähestel) juhtudel mere peal objektile juurde minemist (siis kui ülalkirjeldatud vahendid ei aita või ei peeta usaldusväärseks);
4. RMP nõuab teatud juhtudel pardale minekut;
5. Kui tavaline pardale minek on takistatud, tuleb minna jõuga ning vajadusel objekt enne ka kinni pidada (piisav jõu näitamine);
6. RMP puhul on tuvastamine eriti oluline just tavapärases olukorras (nö rahu ajal) ja kriisi algfaasis. Ükski liitlane ei ole valmis puuduliku RMP peale (või lausa RMP puudumisel) kasutama surmavat jõudu ehku peale;
7. Kui on lahtine sõda ja/või kriis on arenenud piisavalt kaugele, saab relvi kasutada ka palju varem ning RMP koostatakse oluliselt "lõdvemate" kriteeriumite alusel;
8. Selleks, et RMP-loomise laevast ka kasu oleks, peab see olema võimalikult kiirekäiguline ning kasutusel olema võimalikult 24/7 ja 365 päeva aastas;
9. Väike laev saab merel olla vähematel päevadel aastas ning saab olla ka vähem aega järjest merel;
10. Seega paradoksaalselt on pisike, swarmingut kasutav laevastik, kogu konflikti kestust vaadates, hulga vähem kasutatav, kui mõned suured laevad.

Täpsuse huvides lisan, et punkti 2 all on kirjeldatud siiski kahte asja. Esiteks on nö valge pilt – teave avalikest ja tsiviilallikatest, nagu AIS, piirivalved, politseid, tollid, sadamad jms, mida kasutavad noodsamad tsiviilasutused. Teiseks, ja nö kõrgemaks astmeks, on RMP e sõjaline tuvastatud merepilt, millele valge merepilt võib, aga ei pruugi olla sisendiks. RMP on niisiis sõjalistele kvaliteedi- ja klassifikatsiooninõuetele vastav merepilt sõjaliste ülesannete (nii rahu, kriisi, kui sõjaaegsete) täitmiseks. Vt lk 11-13: https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/ ... taja_2017_

See, kas möödasõitvale laevale peab ilmtingimata lähedale minema või ei, polegi ehk nii oluline. Oluline on see, et eesmärgiks peab olema 100% visuaalne tuvastamine, nagu seda teevad nt Soome ja Taani. Kaubalaeva puhul tähendab see ahtripeeglilt nime, kodusadama ja IMO numbri lugemist, et neid siis andmebaasidega kõrvutada. Nii palju kui võimalik tehakse seda kaamerate jms, aga suurele osale tuleb siiski mingi platvormiga ahtri alla sõita.

[Martin Herem]

Mõtlesin, et tooks teemasse veidi "teist vaatenurka"
(tervitustega ajalooga manitsevale Borjale)
Selle võiks ka propaganda vms alla panna aga siin meeldib rohkem.
https://avia.pro/news/estoniya-ugrozhae ... skiy-zaliv

Kokkuvõtteks: Eesti kavatseb Soome lahe sulgeda ja mitte tingimata ainult sõjalaevadele.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ja üks mõte tuli veel - millegipärast siin foorumlased (Trummi lemmikraamat Red Storm Rising) mõtlevad, et kuidas tulla toime stsenaariumiga, kus vastalised üritavad hiilida sõjalaevadega sisse nö tsiviillaevade varjus, aga kas see ongi kõige hirmsam?

..see oli muideks sinu vahetu ülem HEREM, kes proges siin teemas "stsenaariumi", kuda tundmatute pahalaste laevad loobivad TALLINNa lahes vette miskeid külmkappe, pääle mida ei julgeks enam ükski läänlane TALLINNa lahte sisse sõita.. et tollepärast pidi(gi) meile olema vajalik see plastmasspaaditriost pseudolaevastik väeliigina üleval pidada

[Qtec]

Peale viimase ettevõtmise kuulsusetut lõppu, olen üritanud siit keskkonnast eemal hoida...
Tahtsin vaid kommenteerida seda, et kuuldused merenduse suurest kriisist on mõnevõrra liialdatud. St. kriisis on valdavalt vaid see osa, mis puudutab reisilaevu ning täpsemalt reisimist seoses puhkusega a'la Tallink, Viking Line... Kaubalaevadel on pigem tööd juurde tekkinud.
Teiseks, ma ei saa kuidagi aru, mis korvettidest siin lõimes ikka aeg-ajalt jahutakse? Isegi soomlastel puuduvad korvetid...
Samas, Hamina klassi sarnased raketikaatrid, oleks tõepoolest vägev samm edasi (mis inimeste ja raha puuduse tõttu jätab suure tõenäosusega meie kuulsusrikka miinitõrje laevastiku seisma). Laeva piiratud radari pildi võimekuse probleem, on tegelikult lahendatav, kui natukene tahta. Radari skanneri saab näiteks kõrgemale tõsta, kas masti või nö õhust kergema vahendiga.
https://www.popularmechanics.com/milita ... s-us-navy/ see veidi kehv näide tulenevalt oma suurusest, kuid põhimõte on sama.

Tunnistan, et seda materjali ei jõudnud ma läbi veel vaadata https://apps.dtic.mil/dtic/tr/fulltext/u2/a461633.pdf

Aga jõudu kõigile

[Lobo]

Isegi soomlastel puuduvad korvetid...

Soomlased ehitavad korvette. Kuid mida mõned peavad fregatiks.

[Qtec]

Tõsi, kuid praegu, veel vähemalt kahe aasta vältel, ja viimase 30 aasta jooksul on isegi soomlased pidanud leppima raketikaatritega. IMHO korvett igal juhul märg unenägu. Ennem siis juba oma hävitajad...

Kuid siinkohal piiraks ma oma panust antud teemal. Tegeledes merendusvaldkonnaga peamiselt vaid kaldalt, võin aidata tsiviilsektori antud valla tehnilise poolega. Seega nö navy teema minu jaoks vähe võõras. Kuid huvitav lugeda teie vaidlusi sellegipoolest