Kavastu sild!

Kindlusehitised. Teed, sadamad ja lennuväljad. Kasarmud ja linnakud.
Maalinnad ja linnused. Kõik militaararhitektuurist.
Vasta
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas retti »

Akf croman40
väljavõtted arhiividest on igatpidi väärtuslik materjal.

Kuid need faktid mis nendes dokumentidesl kirjas, sobivad vastuoludeta ka Kavastu pontoonsilla rajamiseks.
Loogiline,et 25.03.1944 võeti vastu otsus peale kevadist jääminekut rajada Kavastusse pontoonsild.
Ja sild rajatigi. Pilt pontoonsillast läheb varakevadise ajaga ilusti kokku.

Pealegi - väeosa 667 on tellinud ;100 000 liivakotti, betoonisegumasina ,erinevat traati(ka okastraati) ja 6000 ehitusklambrit.Aga kuskil ei ole kirjas,et materjalid on konkreetseks sillaehituseks.
Ei ühtegi märget naeltest.(Aga see selleks.Äkki neil oli kuskilt üle jäänud.)
Seega
Kavastus oli kevadel 1944 jõeületuseks parv ja äsja paigaldatud pontoonsild.
Märget teise, puitsilla ehitusest Kavastus nendes dokumentides välja ei loe.
croman40
Liige
Postitusi: 804
Liitunud: 10 Okt, 2020 21:42
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas croman40 »

Ja-jah. Raske on aru saada, kas räägite tõsiselt või teete lihtsalt nalja.
Kui tõsiselt, siis on küll kahju, aga see versioon ei ole piisavalt usutav. Kui jätame kõrvale fotod ja tunnistajad, mis selle 100% välistavad ja vaatame arhiiviandmeid, siis juba esimese punktiga ei sobi tegelikkus kokku. 25.03.1944 tegi strateegilise otsuse uue silla ehitamiseks väegrupp "Nord". Pontoonsildade ehitused/paigaldused olid taktikalised otsused ja tehti AOK18 tasemel.
Eespool olen juba kirjutanud, kuidas nägi välja pontoonsilla tegemise käsk:
Käsku selleks ei ole leidnud, aga see-eest on olemas 03.04.1944 AOK18 käsk, et 207.SD kasutaks sillapontooniüksust Brücko T158 Emajõel Luunjas.
Manus:Brücko T 158.jpg
Ehk annab selgust veel teine näide:19.08.1944 AOK18 taganemisel Lõuna-Eestist lääne poole soovis XXXVIII.AK ületuskohta üle Väike-Emajõe. Kohe vormistati käsk seal kindlustusliinil töötavale Pi.Reg.Grupile667-le (endinePi.Reg.Stab667, kuhu oli lisatud veel üksuseid) ehitada 8 T-pontooniga ülepääs Väike-Emajõest Soe ja Uniküla vahelt, tähtajaks anti 36 h.
AOK18-19.08.jpg
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas retti »

suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Dr.Sci
Liige
Postitusi: 3304
Liitunud: 30 Okt, 2015 11:59
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas Dr.Sci »

retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Väga pliiatsist imetud küsimus... Sildu pole kunagi üleliia, pigem on alati puudus, sest sild kui kitsaskoht määrab ära transpordisüsteemi mahtuvuse. Pealegi, parv või pontoonsild täidavad vajaliku funktsiooni vaid osaliselt.
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas Kriku »

Silla olemasolu fakti puutub ka vähe.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas retti »

Dr.Sci kirjutas:
retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Väga pliiatsist imetud küsimus... Sildu pole kunagi üleliia, pigem on alati puudus, sest sild kui kitsaskoht määrab ära transpordisüsteemi mahtuvuse. Pealegi, parv või pontoonsild täidavad vajaliku funktsiooni vaid osaliselt.
Kuidas osaliselt ?
17.septembril 1944 rajas Punaarmee pontoonsilla(d) Mäksa - Kavastu-Kastre piirkonnas ja oli oma tankide ja kahuritega õhtuks Koosal ja Varnjas.
alax
Liige
Postitusi: 1503
Liitunud: 07 Dets, 2005 15:53
Asukoht: Lõuna-Eesti
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas alax »

Vaadates Eesti füüsilist kaarti on Kavastu silla mõte arusaadav. Põhja pool silda on veelahe, nii parim pääs Piibe maanteele kui ka Peipsi põhjaossa. Vältides suuri jõgesid ja suuri soiseid alasid. Tollal oli põhiline Piibe maantee. Korraldus silla ehitamiseks tuli ilmselt kõrgemast väejuhatusest.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas retti »

Sellel 1944 aasta septembri pildil on siis Luunja puusild millest siiani on olnud ainult viiteid taganemisele üle Luunja silla augustis 1944. Ja see puusild ei saa olla muud - kui sakslaste tehtud.

Nüüd kerkib küsimus - kui devisioni pildil on Kavastus olnud sild - siis miks seda ei õhitud nii nagu Luunja silda ?
P.s betoonsild pildil õhiti juba 1941
Manused
Luunja sillad.jpg
Luunja sillad.jpg (103.03 KiB) Vaadatud 3588 korda
devision
Liige
Postitusi: 230
Liitunud: 15 Aug, 2008 21:37
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas devision »

Keegi saab aru, mida retti taas ütelda või tõestada soovib? Mis puutub siia Luunja ja viimasel pildil olev pontoonsild? Ei saa täpselt aru, kas punaarmeelased või sakslased seal toimetamas.
croman40
Liige
Postitusi: 804
Liitunud: 10 Okt, 2020 21:42
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas croman40 »

retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Esimeses postituses proovisin näidata võimalikke selgitusi alates väegrupi "Nord" käsust ja allapoole http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=649, sest sakslased vaevalt ajatäitmiseks või harjutamiseks sellist sillaehitamist ette võtaksid. Pikemalt kirjeldades - 1944. aastaks olid sakslased initsiatiivi kaotanud ja liikusid selg ees tagasi. Taganemist pidurdada soovides ehitati suur hulk kaitsekindlustusi, meile on rohkem tuntud "Pantherliin", "Tannenbergi liin", "Walk" ja "Emajõe liin", aga neid oli erineva nimetusega igal rindel. Ka Tallinn ja Tartu olid kindlustamiseks ettevalmistamisel koodnimega "Feste Plätze". Peipsi läänerannikul olnud liini lõiku nimetati "2. kindlustusliin" või "Peipsi front". Sakslased pidasid reaalseks võimalust, et üle Peipsi tuleb nõukogude dessant ja tegid selleks ettevalmistusi, lisades kindlustatud punkte ja parandades rannikul ühendusi nende punktide vahel + 4.flotilli mehitamine uute alustega 1944. kevadel. Seda veendumust võis tugevdada ka "Makarovi brigaadi" rünnak üle Peipsi jää 1944. a märtsis. Nüüd kui kaarti vaadata, siis on Kavastu jõeületuskoht rannikule kõige lähem ja loogiline valik kui sooviks kiiresti vägesid rannikul ümber paigutada. Seal lähedal Koosal oli 207. SD staabi paiknemiskoht ja selle väeosa ca 5000 sõjaväelast pidid Mustveest Pihkva järveni olema võimelised rünnakule vastu panema.
Luunjas oli analoogselt Kavastuga käigus parv ja andmed on ka 1944. a pontoonsilla olemasolu kohta, samuti nagu oli Kavastus. Luunja 1944. a Hintzeri fotol tundub olema parve asemel küll selline kergliiklusele sobiv ujuvsild, aga see vahe on detailides. Seega ei olnud Luunja jõeületus millegi poolest parem kui Kavastus enne suure silla ehitust. Nüüd erinevus varasema perioodiga 1941-1943 on just 4. flotilliga seotud alustes ja nii 207.SD kui ka 4. flotilli vajaduses kiiresti liikuda. Suur sild võimaldas loobuda laevaliiklust takistavast pontoonsillast Kavastus ja minu arvates ka Luunjas. Vähemalt 1. piirikaitse rügemendi patarei taandumine Luunja asemel Kavastu silla kaudu jätab mulje, et seal ei olnud enam piisava kandevõimega silda.
Seda, kas Kavastu sild koos 2.kindlustusliini tugipunktidega oleks ehitust õigustanud ei ole võimalik hinnata, kuna Peipsi poolt kardetud dessanti ei tulnud. 16.08.1944 toimunud dessant Mehikoormas oli juba käimasoleva rünnaku osa ja niikuinii ei olnud sakslastel enam kedagi reservist appi võtta.
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas retti »

croman40 kirjutas:
retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Esimeses postituses proovisin näidata võimalikke selgitusi alates väegrupi "Nord" käsust ja allapoole http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=649, sest sakslased vaevalt ajatäitmiseks või harjutamiseks sellist sillaehitamist ette võtaksid. Pikemalt kirjeldades - 1944. aastaks olid sakslased initsiatiivi kaotanud ja liikusid selg ees tagasi. Taganemist pidurdada soovides ehitati suur hulk kaitsekindlustusi, meile on rohkem tuntud "Pantherliin", "Tannenbergi liin", "Walk" ja "Emajõe liin", aga neid oli erineva nimetusega igal rindel. Ka Tallinn ja Tartu olid kindlustamiseks ettevalmistamisel koodnimega "Feste Plätze". Peipsi läänerannikul olnud liini lõiku nimetati "2. kindlustusliin" või "Peipsi front". Sakslased pidasid reaalseks võimalust, et üle Peipsi tuleb nõukogude dessant ja tegid selleks ettevalmistusi, lisades kindlustatud punkte ja parandades rannikul ühendusi nende punktide vahel + 4.flotilli mehitamine uute alustega 1944. kevadel. Seda veendumust võis tugevdada ka "Makarovi brigaadi" rünnak üle Peipsi jää 1944. a märtsis. Nüüd kui kaarti vaadata, siis on Kavastu jõeületuskoht rannikule kõige lähem ja loogiline valik kui sooviks kiiresti vägesid rannikul ümber paigutada. Seal lähedal Koosal oli 207. SD staabi paiknemiskoht ja selle väeosa ca 5000 sõjaväelast pidid Mustveest Pihkva järveni olema võimelised rünnakule vastu panema.
Luunjas oli analoogselt Kavastuga käigus parv ja andmed on ka 1944. a pontoonsilla olemasolu kohta, samuti nagu oli Kavastus. Luunja 1944. a Hintzeri fotol tundub olema parve asemel küll selline kergliiklusele sobiv ujuvsild, aga see vahe on detailides. Seega ei olnud Luunja jõeületus millegi poolest parem kui Kavastus enne suure silla ehitust. Nüüd erinevus varasema perioodiga 1941-1943 on just 4. flotilliga seotud alustes ja nii 207.SD kui ka 4. flotilli vajaduses kiiresti liikuda. Suur sild võimaldas loobuda laevaliiklust takistavast pontoonsillast Kavastus ja minu arvates ka Luunjas. Vähemalt 1. piirikaitse rügemendi patarei taandumine Luunja asemel Kavastu silla kaudu jätab mulje, et seal ei olnud enam piisava kandevõimega silda.
Seda, kas Kavastu sild koos 2.kindlustusliini tugipunktidega oleks ehitust õigustanud ei ole võimalik hinnata, kuna Peipsi poolt kardetud dessanti ei tulnud. 16.08.1944 toimunud dessant Mehikoormas oli juba käimasoleva rünnaku osa ja niikuinii ei olnud sakslastel enam kedagi reservist appi võtta.
Jah selle Mustvee - Pihkva järve vahelise ala kaitsmine annab seletuse Kavastu silla vajalikkusele.Ise mõtlesin alguses sakslaste taganemisel silla vajalikkusesse.Ja sellele ma lahendust ei leidnud.
Luunja õhkulastud puusild jääb küll vist ainult taganemise otstarbeks - või kuidas?
croman40
Liige
Postitusi: 804
Liitunud: 10 Okt, 2020 21:42
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas croman40 »

retti kirjutas:Sellel 1944 aasta septembri pildil on siis Luunja puusild millest siiani on olnud ainult viiteid taganemisele üle Luunja silla augustis 1944. Ja see puusild ei saa olla muud - kui sakslaste tehtud.

Nüüd kerkib küsimus - kui devisioni pildil on Kavastus olnud sild - siis miks seda ei õhitud nii nagu Luunja silda ?
P.s betoonsild pildil õhiti juba 1941
Ka see pilt on huvitav ja näitab veelkord kui vajalik oli 1944. Emajõel vaba veetee.
Puitkonstruktsioonid on kindlasti sakslaste poolt tehtud. Postid tunduvad kitsamad kui Kavastus ja mitte väga massiivsed, samas ava on korralik- kas tegemist kergliiklussillaga?
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas Kriku »

Tõepoolest on huvitav pilt. Ootame, kuni akf Dr.Sci seda näeb. Tal on praegu küll üks võrrand seal, kuhu tavaliselt muud asjad käivad, aga loodetavasti heidab varsti pilgu peale.

Kas Luunja sillast valmiskujul pole pilte teada?
croman40
Liige
Postitusi: 804
Liitunud: 10 Okt, 2020 21:42
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas croman40 »

devision kirjutas:Keegi saab aru, mida retti taas ütelda või tõestada soovib? Mis puutub siia Luunja ja viimasel pildil olev pontoonsild? Ei saa täpselt aru, kas punaarmeelased või sakslased seal toimetamas.
Fotol on nõukogude sõjavägi toimetamas, aga tähelepanu tuleks pöörata taustal oleva puitsilla varemetele. See foto üllataval kombel annab ka Kavastu silla lahendusele loogilist arusaamist juurde, sest kui sakslaste eesmärk oli Kavastus suure silla ehitamisega vabaneda pontoonsillast, siis miks peaks Luunjas jääma pontoonsild või muu ujuvsild alles?
devision
Liige
Postitusi: 230
Liitunud: 15 Aug, 2008 21:37
Kontakt:

Re: Kavastu sild!

Postitus Postitas devision »

croman40 kirjutas:
devision kirjutas:Keegi saab aru, mida retti taas ütelda või tõestada soovib? Mis puutub siia Luunja ja viimasel pildil olev pontoonsild? Ei saa täpselt aru, kas punaarmeelased või sakslased seal toimetamas.
Fotol on nõukogude sõjavägi toimetamas, aga tähelepanu tuleks pöörata taustal oleva puitsilla varemetele. See foto üllataval kombel annab ka Kavastu silla lahendusele loogilist arusaamist juurde, sest kui sakslaste eesmärk oli Kavastus suure silla ehitamisega vabaneda pontoonsillast, siis miks peaks Luunjas jääma pontoonsild või muu ujuvsild alles?
Tunnistajad, kes mäletavad 17. septembrit 1944 , et Punaarmee forsseerimiseks kasutas omi pontoonsildu. Kavastu lõigus oli neid juba 2-3 tükki. Kui sakslaste õhitud sildadest üle ei saadud, siis lükati omad pontoonid ja parved jõele. Mulle jääb ikka seos arusaamatuks.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist