Kavastu sild!
Re: Kavastu sild!
Akf croman40
väljavõtted arhiividest on igatpidi väärtuslik materjal.
Kuid need faktid mis nendes dokumentidesl kirjas, sobivad vastuoludeta ka Kavastu pontoonsilla rajamiseks.
Loogiline,et 25.03.1944 võeti vastu otsus peale kevadist jääminekut rajada Kavastusse pontoonsild.
Ja sild rajatigi. Pilt pontoonsillast läheb varakevadise ajaga ilusti kokku.
Pealegi - väeosa 667 on tellinud ;100 000 liivakotti, betoonisegumasina ,erinevat traati(ka okastraati) ja 6000 ehitusklambrit.Aga kuskil ei ole kirjas,et materjalid on konkreetseks sillaehituseks.
Ei ühtegi märget naeltest.(Aga see selleks.Äkki neil oli kuskilt üle jäänud.)
Seega
Kavastus oli kevadel 1944 jõeületuseks parv ja äsja paigaldatud pontoonsild.
Märget teise, puitsilla ehitusest Kavastus nendes dokumentides välja ei loe.
väljavõtted arhiividest on igatpidi väärtuslik materjal.
Kuid need faktid mis nendes dokumentidesl kirjas, sobivad vastuoludeta ka Kavastu pontoonsilla rajamiseks.
Loogiline,et 25.03.1944 võeti vastu otsus peale kevadist jääminekut rajada Kavastusse pontoonsild.
Ja sild rajatigi. Pilt pontoonsillast läheb varakevadise ajaga ilusti kokku.
Pealegi - väeosa 667 on tellinud ;100 000 liivakotti, betoonisegumasina ,erinevat traati(ka okastraati) ja 6000 ehitusklambrit.Aga kuskil ei ole kirjas,et materjalid on konkreetseks sillaehituseks.
Ei ühtegi märget naeltest.(Aga see selleks.Äkki neil oli kuskilt üle jäänud.)
Seega
Kavastus oli kevadel 1944 jõeületuseks parv ja äsja paigaldatud pontoonsild.
Märget teise, puitsilla ehitusest Kavastus nendes dokumentides välja ei loe.
Re: Kavastu sild!
Ja-jah. Raske on aru saada, kas räägite tõsiselt või teete lihtsalt nalja.
Kui tõsiselt, siis on küll kahju, aga see versioon ei ole piisavalt usutav. Kui jätame kõrvale fotod ja tunnistajad, mis selle 100% välistavad ja vaatame arhiiviandmeid, siis juba esimese punktiga ei sobi tegelikkus kokku. 25.03.1944 tegi strateegilise otsuse uue silla ehitamiseks väegrupp "Nord". Pontoonsildade ehitused/paigaldused olid taktikalised otsused ja tehti AOK18 tasemel.
Eespool olen juba kirjutanud, kuidas nägi välja pontoonsilla tegemise käsk:
Kui tõsiselt, siis on küll kahju, aga see versioon ei ole piisavalt usutav. Kui jätame kõrvale fotod ja tunnistajad, mis selle 100% välistavad ja vaatame arhiiviandmeid, siis juba esimese punktiga ei sobi tegelikkus kokku. 25.03.1944 tegi strateegilise otsuse uue silla ehitamiseks väegrupp "Nord". Pontoonsildade ehitused/paigaldused olid taktikalised otsused ja tehti AOK18 tasemel.
Eespool olen juba kirjutanud, kuidas nägi välja pontoonsilla tegemise käsk:
Ehk annab selgust veel teine näide:19.08.1944 AOK18 taganemisel Lõuna-Eestist lääne poole soovis XXXVIII.AK ületuskohta üle Väike-Emajõe. Kohe vormistati käsk seal kindlustusliinil töötavale Pi.Reg.Grupile667-le (endinePi.Reg.Stab667, kuhu oli lisatud veel üksuseid) ehitada 8 T-pontooniga ülepääs Väike-Emajõest Soe ja Uniküla vahelt, tähtajaks anti 36 h.Käsku selleks ei ole leidnud, aga see-eest on olemas 03.04.1944 AOK18 käsk, et 207.SD kasutaks sillapontooniüksust Brücko T158 Emajõel Luunjas.
Manus:Brücko T 158.jpg
Re: Kavastu sild!
suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Re: Kavastu sild!
Väga pliiatsist imetud küsimus... Sildu pole kunagi üleliia, pigem on alati puudus, sest sild kui kitsaskoht määrab ära transpordisüsteemi mahtuvuse. Pealegi, parv või pontoonsild täidavad vajaliku funktsiooni vaid osaliselt.retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Re: Kavastu sild!
Silla olemasolu fakti puutub ka vähe.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kavastu sild!
Kuidas osaliselt ?Dr.Sci kirjutas:Väga pliiatsist imetud küsimus... Sildu pole kunagi üleliia, pigem on alati puudus, sest sild kui kitsaskoht määrab ära transpordisüsteemi mahtuvuse. Pealegi, parv või pontoonsild täidavad vajaliku funktsiooni vaid osaliselt.retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
17.septembril 1944 rajas Punaarmee pontoonsilla(d) Mäksa - Kavastu-Kastre piirkonnas ja oli oma tankide ja kahuritega õhtuks Koosal ja Varnjas.
Re: Kavastu sild!
Vaadates Eesti füüsilist kaarti on Kavastu silla mõte arusaadav. Põhja pool silda on veelahe, nii parim pääs Piibe maanteele kui ka Peipsi põhjaossa. Vältides suuri jõgesid ja suuri soiseid alasid. Tollal oli põhiline Piibe maantee. Korraldus silla ehitamiseks tuli ilmselt kõrgemast väejuhatusest.
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
Re: Kavastu sild!
Sellel 1944 aasta septembri pildil on siis Luunja puusild millest siiani on olnud ainult viiteid taganemisele üle Luunja silla augustis 1944. Ja see puusild ei saa olla muud - kui sakslaste tehtud.
Nüüd kerkib küsimus - kui devisioni pildil on Kavastus olnud sild - siis miks seda ei õhitud nii nagu Luunja silda ?
P.s betoonsild pildil õhiti juba 1941
Nüüd kerkib küsimus - kui devisioni pildil on Kavastus olnud sild - siis miks seda ei õhitud nii nagu Luunja silda ?
P.s betoonsild pildil õhiti juba 1941
- Manused
-
- Luunja sillad.jpg (103.03 KiB) Vaadatud 3608 korda
Re: Kavastu sild!
Keegi saab aru, mida retti taas ütelda või tõestada soovib? Mis puutub siia Luunja ja viimasel pildil olev pontoonsild? Ei saa täpselt aru, kas punaarmeelased või sakslased seal toimetamas.
Re: Kavastu sild!
Esimeses postituses proovisin näidata võimalikke selgitusi alates väegrupi "Nord" käsust ja allapoole http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=649, sest sakslased vaevalt ajatäitmiseks või harjutamiseks sellist sillaehitamist ette võtaksid. Pikemalt kirjeldades - 1944. aastaks olid sakslased initsiatiivi kaotanud ja liikusid selg ees tagasi. Taganemist pidurdada soovides ehitati suur hulk kaitsekindlustusi, meile on rohkem tuntud "Pantherliin", "Tannenbergi liin", "Walk" ja "Emajõe liin", aga neid oli erineva nimetusega igal rindel. Ka Tallinn ja Tartu olid kindlustamiseks ettevalmistamisel koodnimega "Feste Plätze". Peipsi läänerannikul olnud liini lõiku nimetati "2. kindlustusliin" või "Peipsi front". Sakslased pidasid reaalseks võimalust, et üle Peipsi tuleb nõukogude dessant ja tegid selleks ettevalmistusi, lisades kindlustatud punkte ja parandades rannikul ühendusi nende punktide vahel + 4.flotilli mehitamine uute alustega 1944. kevadel. Seda veendumust võis tugevdada ka "Makarovi brigaadi" rünnak üle Peipsi jää 1944. a märtsis. Nüüd kui kaarti vaadata, siis on Kavastu jõeületuskoht rannikule kõige lähem ja loogiline valik kui sooviks kiiresti vägesid rannikul ümber paigutada. Seal lähedal Koosal oli 207. SD staabi paiknemiskoht ja selle väeosa ca 5000 sõjaväelast pidid Mustveest Pihkva järveni olema võimelised rünnakule vastu panema.retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Luunjas oli analoogselt Kavastuga käigus parv ja andmed on ka 1944. a pontoonsilla olemasolu kohta, samuti nagu oli Kavastus. Luunja 1944. a Hintzeri fotol tundub olema parve asemel küll selline kergliiklusele sobiv ujuvsild, aga see vahe on detailides. Seega ei olnud Luunja jõeületus millegi poolest parem kui Kavastus enne suure silla ehitust. Nüüd erinevus varasema perioodiga 1941-1943 on just 4. flotilliga seotud alustes ja nii 207.SD kui ka 4. flotilli vajaduses kiiresti liikuda. Suur sild võimaldas loobuda laevaliiklust takistavast pontoonsillast Kavastus ja minu arvates ka Luunjas. Vähemalt 1. piirikaitse rügemendi patarei taandumine Luunja asemel Kavastu silla kaudu jätab mulje, et seal ei olnud enam piisava kandevõimega silda.
Seda, kas Kavastu sild koos 2.kindlustusliini tugipunktidega oleks ehitust õigustanud ei ole võimalik hinnata, kuna Peipsi poolt kardetud dessanti ei tulnud. 16.08.1944 toimunud dessant Mehikoormas oli juba käimasoleva rünnaku osa ja niikuinii ei olnud sakslastel enam kedagi reservist appi võtta.
Re: Kavastu sild!
Jah selle Mustvee - Pihkva järve vahelise ala kaitsmine annab seletuse Kavastu silla vajalikkusele.Ise mõtlesin alguses sakslaste taganemisel silla vajalikkusesse.Ja sellele ma lahendust ei leidnud.croman40 kirjutas:Esimeses postituses proovisin näidata võimalikke selgitusi alates väegrupi "Nord" käsust ja allapoole http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=649, sest sakslased vaevalt ajatäitmiseks või harjutamiseks sellist sillaehitamist ette võtaksid. Pikemalt kirjeldades - 1944. aastaks olid sakslased initsiatiivi kaotanud ja liikusid selg ees tagasi. Taganemist pidurdada soovides ehitati suur hulk kaitsekindlustusi, meile on rohkem tuntud "Pantherliin", "Tannenbergi liin", "Walk" ja "Emajõe liin", aga neid oli erineva nimetusega igal rindel. Ka Tallinn ja Tartu olid kindlustamiseks ettevalmistamisel koodnimega "Feste Plätze". Peipsi läänerannikul olnud liini lõiku nimetati "2. kindlustusliin" või "Peipsi front". Sakslased pidasid reaalseks võimalust, et üle Peipsi tuleb nõukogude dessant ja tegid selleks ettevalmistusi, lisades kindlustatud punkte ja parandades rannikul ühendusi nende punktide vahel + 4.flotilli mehitamine uute alustega 1944. kevadel. Seda veendumust võis tugevdada ka "Makarovi brigaadi" rünnak üle Peipsi jää 1944. a märtsis. Nüüd kui kaarti vaadata, siis on Kavastu jõeületuskoht rannikule kõige lähem ja loogiline valik kui sooviks kiiresti vägesid rannikul ümber paigutada. Seal lähedal Koosal oli 207. SD staabi paiknemiskoht ja selle väeosa ca 5000 sõjaväelast pidid Mustveest Pihkva järveni olema võimelised rünnakule vastu panema.retti kirjutas:suvel 1944 oli Võrtsjärve ja Peipsi vahel Emajõe 101 km peale saksa armeel kasutada 7 silda.
3 raudbetoonsilda, 1 raudteesild, 2 puitsilda ja Kavastu pontoonsild.
Ja 2 parve.
Akf croman40
milleks oli saksa armeel vaja Kavastusse veel üht?
Luunjas oli analoogselt Kavastuga käigus parv ja andmed on ka 1944. a pontoonsilla olemasolu kohta, samuti nagu oli Kavastus. Luunja 1944. a Hintzeri fotol tundub olema parve asemel küll selline kergliiklusele sobiv ujuvsild, aga see vahe on detailides. Seega ei olnud Luunja jõeületus millegi poolest parem kui Kavastus enne suure silla ehitust. Nüüd erinevus varasema perioodiga 1941-1943 on just 4. flotilliga seotud alustes ja nii 207.SD kui ka 4. flotilli vajaduses kiiresti liikuda. Suur sild võimaldas loobuda laevaliiklust takistavast pontoonsillast Kavastus ja minu arvates ka Luunjas. Vähemalt 1. piirikaitse rügemendi patarei taandumine Luunja asemel Kavastu silla kaudu jätab mulje, et seal ei olnud enam piisava kandevõimega silda.
Seda, kas Kavastu sild koos 2.kindlustusliini tugipunktidega oleks ehitust õigustanud ei ole võimalik hinnata, kuna Peipsi poolt kardetud dessanti ei tulnud. 16.08.1944 toimunud dessant Mehikoormas oli juba käimasoleva rünnaku osa ja niikuinii ei olnud sakslastel enam kedagi reservist appi võtta.
Luunja õhkulastud puusild jääb küll vist ainult taganemise otstarbeks - või kuidas?
Re: Kavastu sild!
Ka see pilt on huvitav ja näitab veelkord kui vajalik oli 1944. Emajõel vaba veetee.retti kirjutas:Sellel 1944 aasta septembri pildil on siis Luunja puusild millest siiani on olnud ainult viiteid taganemisele üle Luunja silla augustis 1944. Ja see puusild ei saa olla muud - kui sakslaste tehtud.
Nüüd kerkib küsimus - kui devisioni pildil on Kavastus olnud sild - siis miks seda ei õhitud nii nagu Luunja silda ?
P.s betoonsild pildil õhiti juba 1941
Puitkonstruktsioonid on kindlasti sakslaste poolt tehtud. Postid tunduvad kitsamad kui Kavastus ja mitte väga massiivsed, samas ava on korralik- kas tegemist kergliiklussillaga?
Re: Kavastu sild!
Tõepoolest on huvitav pilt. Ootame, kuni akf Dr.Sci seda näeb. Tal on praegu küll üks võrrand seal, kuhu tavaliselt muud asjad käivad, aga loodetavasti heidab varsti pilgu peale.
Kas Luunja sillast valmiskujul pole pilte teada?
Kas Luunja sillast valmiskujul pole pilte teada?
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Re: Kavastu sild!
Fotol on nõukogude sõjavägi toimetamas, aga tähelepanu tuleks pöörata taustal oleva puitsilla varemetele. See foto üllataval kombel annab ka Kavastu silla lahendusele loogilist arusaamist juurde, sest kui sakslaste eesmärk oli Kavastus suure silla ehitamisega vabaneda pontoonsillast, siis miks peaks Luunjas jääma pontoonsild või muu ujuvsild alles?devision kirjutas:Keegi saab aru, mida retti taas ütelda või tõestada soovib? Mis puutub siia Luunja ja viimasel pildil olev pontoonsild? Ei saa täpselt aru, kas punaarmeelased või sakslased seal toimetamas.
Re: Kavastu sild!
Tunnistajad, kes mäletavad 17. septembrit 1944 , et Punaarmee forsseerimiseks kasutas omi pontoonsildu. Kavastu lõigus oli neid juba 2-3 tükki. Kui sakslaste õhitud sildadest üle ei saadud, siis lükati omad pontoonid ja parved jõele. Mulle jääb ikka seos arusaamatuks.croman40 kirjutas:Fotol on nõukogude sõjavägi toimetamas, aga tähelepanu tuleks pöörata taustal oleva puitsilla varemetele. See foto üllataval kombel annab ka Kavastu silla lahendusele loogilist arusaamist juurde, sest kui sakslaste eesmärk oli Kavastus suure silla ehitamisega vabaneda pontoonsillast, siis miks peaks Luunjas jääma pontoonsild või muu ujuvsild alles?devision kirjutas:Keegi saab aru, mida retti taas ütelda või tõestada soovib? Mis puutub siia Luunja ja viimasel pildil olev pontoonsild? Ei saa täpselt aru, kas punaarmeelased või sakslased seal toimetamas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 27 külalist