Aurustumistemperatuurid on atsetoonil ja etanoolil erinevad, 56 vs. 78 kraadi. Nii et õigel temperatuuril läbi destillaatori lastes peaks saama eraldada küll. Samas, üle kere väriseval parmul vaevalt, et sellist tehnilist võimekust on, lihtlabasest viitsimisest rääkimata.Madis Reivik kirjutas: 2) Denatureeritud - see on MITTEJOODAVAKS timmitud etanool, a la konfiskeeritud salapiiritus. Selleks lisatakse mingit jäledust, mida on raske eraldada segust, nt atsetooni.
Kui ma viimane kord haiglas olin, siis huvi pärast pudeli etiketilt vaatasin, et mida see palatis olev desogeel siis õieti sisaldab. Enam ei mäletagi, kas isopropanool ka oli, aga 75% etanool oli seal muu hulgas küll. Olen kuulnud lugu, kuidas arstid-õed tükk aega pead murdsid, et miks üks patsient pidevalt joomane on, ja sealjuures ise ta haiglast väljas ei käinud, keegi teda ei külastanud ja ühtki alkoholipudelit ka mitte kuskilt ei leitud. Mõeldi juba tõsiselt lausa auto-brewery sündroomist, kuni lõpuks koristaja asja läbi hammustas, kui lõpuks taipas, et selles palatis desoaine pudel miskipärast iga päev täitmist vajasMadis Reivik kirjutas: 4) Isopropanool (isopropüül) on samuti piirituse sugulane ja seda kasutatakse etanooli asendajana meditsiinis ja tööstuses. Ei ole nii mürgine nagu metanool, sarve hakkab ikka aga normaalne inimene ei proovi (siiski, kui seda tööstuses hooletult kasutada nt alumiiniumi freesimisel, võib pähe lüüa küll..). Isopropi baasil desovahendid pidid siiski "parmude palatis" jube kiirelt otsa saama, ilmselt parmud on puhtad inimesed ja desovad käsi kogu aeg. Klaasipesuvedelikuks ei sobi kuna mittekülmuv kontsentratsioon palju kõrgem kui etanoolil ja metanoolil
.
