Milline oli teie kroonus peldik ehk sitamaja

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Kasutaja avatar
Che Latino
Liige
Postitusi: 587
Liitunud: 23 Veebr, 2015 0:14
Kontakt:

Re: Milline oli teie kroonus peldik ehk sitamaja

Postitus Postitas Che Latino »

Kriku kirjutas:
oliver kirjutas:Tea mis seal kultuursel Saksamaal 1945 ette võeti, küllap kuuleksime lisaks vägistamistele ka humoorikaid sitalugusid :D
Pole seal midagi humoorikat. Heino Susi "Sarviku sulastes" sisaldub stseen, kuidas nad sattusid aadlilossi raamatukokku ja nägid oma üllatuseks, et kõik nahkköites kuldsete kirjadega raamatud olid oma kohal riiulis. Ruumis oli aga hirmus halb hais. Hakkasid siis asja uurima ja tuvastasid, et iga raamatu vahele oli keegi sittunud ja riiulisse tagasi pannud.
= Self made järjehoidja.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Milline oli teie kroonus peldik ehk sitamaja

Postitus Postitas mart2 »

Kriku kirjutas:
oliver kirjutas:Tea mis seal kultuursel Saksamaal 1945 ette võeti, küllap kuuleksime lisaks vägistamistele ka humoorikaid sitalugusid :D
Pole seal midagi humoorikat. Heino Susi "Sarviku sulastes" sisaldub stseen, kuidas nad sattusid aadlilossi raamatukokku ja nägid oma üllatuseks, et kõik nahkköites kuldsete kirjadega raamatud olid oma kohal riiulis. Ruumis oli aga hirmus halb hais. Hakkasid siis asja uurima ja tuvastasid, et iga raamatu vahele oli keegi sittunud ja riiulisse tagasi pannud.
Ega meie omadki väga maha jäänud. Kui läksime 92-l Kuperjanovist Kalevi pataljoni soomukitele järele, siis üks esimene asi oli seal kohapeal korralik välikäimla teha.
Sattusin ringkäigul mahajäetud kasarmuhoones endisesse raamatukokku, kus raamatud suures, ligi 1,5 kõrguses hunnikus segamini, neist enamus mitmesuguseid määrustikke ja õppekirjandust. Kahjuks oli palju sellest rikutud, sest keegi oli käinud seal regulaarselt soolestikku tühjendamas ja suvalistest raamatutest lehti rebides üritanud ennast puhastada. Töö varjamiseks oli siis mõni raamat veel peale visatud. Andis hulga rookimist teha, enne kui mõned kastid kasutuskõlblikke raamatuid saime. Isegi siis, kui oli juba teada, et meie seal päeva ajal kirjandust otsime, käisid mõned pimeduse varjus ikka samasse raamatukokku sitale!
Olid ajad ... :wall:
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Hetzer
Liige
Postitusi: 77
Liitunud: 08 Jaan, 2018 10:56
Asukoht: Kuressaare
Kontakt:

Re: Milline oli teie kroonus peldik ehk sitamaja

Postitus Postitas Hetzer »

Sain kõvasti naerda seda teemat lugedes :lol: Omalt poolt kirjeldan vetsumajandust Eesti Kaitseväe missioonidel Afganistanis:

Camp Bastionis, kust kõik EstCoyd läbi käisid, mõned kompaniid ka pikemalt baseerusid, oli selles suhtes ikka mugav. Eestlased elasid tavaliselt brittide alal suurtes telkides ning erinevate hügieenitoimingute jaoks olid vastava sisustusega konteinerid. Korralikud WC-potid ja puhtad ruumid, koristusfirma töötajad käisid iga päev koristamas. USA üksuste alal oli näha ka teisaldatavaid plastikust välikempse, nemad kasutasid peamiselt neid ja eks sellised putkad palavaga ka haisesid, aga ei olnud endal vajadust väga lähedale minna :P

Lahingoperatsioonidel kõrbes või mägedes oli muidugi lihtne- labidaga väike auk maasse ja kõik. Aga erinevates patrullbaasides eri aegadel oli väga erinevaid tingimusi. Mingite EstCoyde ajal olid välipeldikute all kogumispaakideks selleks kohandatud kütusevaadid. Kui need täis said, siis tuli kogu kraam ära põletada. Seda tegevust on mingis ameeriklaste filmis näidatud, vist Lahesõja-teemalises. EstCoyde ülemad määrasid tavaliselt s..tapõletajateks need mehed, kes olid mingi käkiga hakkama saanud, see oli siis nagu karistustoimkond. Mehed sageli ei suutnud seda haisu ja roppust välja kannatada ja oksendasid sinna juurde.

Üks eestlane, kes oli väiksema grupi koosseisus meedikuna komandeeritud mingisse väiksemasse ameeriklaste laagrisse, rääkis, et seal oli lihtsalt üks hästi sügav auk nagu mingi kraater ja kõik käisid selle serval kükitamas. Hais sealses kuumuses oli olnud muljetavaldav.

Mingi hetk ilmusid üksuste varustusse niinimetatud "s.takotid" (vt lisatud pilti). Tegemist on ka tsiviilis liikuvate matkajatele mõeldud kilest ja hõbepaberist kottidega, mida on mugav panna näiteks servapidi välipeldiku kasti ja prill-laua vahele kinni, nii et kott jääb alla rippuma ja püüab kõik langeva kinni. Pärast asjatoimetust saab selle nii pakkida, et jääb esteetiline hõbepaberist kotike ja sisu ei paista välja. Brittide vastutusalades kasutati selliseid kotte laialdaselt ning laagrites olid täiesti klassikalised puidust välipeldikud, lihtsalt ilma suure auguta peldiku all. Kui laagri alal leidus vanu kohalikke hooneid, siis vahel sisustati peldik mõnda väiksemasse tuppa- kast prill-lauaga ja mingisugune madal sein ümber. Kotid koguti ühte kohta kas mõnda suurde auku või kasti ja neid põletati regulaarselt. Üks kutt rääkis, et mingis laagris saanud spetsiaalsed kotid otsa ja ülemate käsul kasutati mõnda aega samal otstarbel läbipaistvaid valgeid kilekotte. Mehed siis voorisid peldikutest prügipõletusaugu juurde, läbipaistev kotike fekaalidega näpus.
Kotte jagati vahel ka kohaliku armee ja politsei meestele ning üritati õpetada neid kasutama, aga nood loopisid kotid igale poole laiali või kinkisid lastele mängimiseks, ning käisid laagri ümbruses kükitamas edasi.

Kergema häda jaoks olid igal pool laagrites "kusetorud"- nurga all maasse kaevatud paarikümnesentimeerise avaga torud, kuhu lihtsalt sisse kuseti. Kui mõni liiga palju haisema hakkas, aeti see täis ning rajati uus. Naiskaitseväelastele oli tavaliselt rajatud kuskile varjulisse kohta oma nurgake, auk maas ja seinad ümber.
Manused
images.jpg
images.jpg (22.06 KiB) Vaadatud 3468 korda
morsevend
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 20 Okt, 2020 11:55
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas morsevend »

kalleb kirjutas:no eriline jepp oli siis kui pidid olema tunnimees liikuval rongil

(eseloni ees oli harilikult esimese platvormi peal tunnimees kes pidi mõnikord seal isegi kuni 10 tundi passima)

no siis tuli sihtida et märjaks ei saaks

:)
Tuttav lugu Kapustin Jar-i sõites. 5 päeva üks ots.
morsevend
Liige
Postitusi: 67
Liitunud: 20 Okt, 2020 11:55
Kontakt:

Re:

Postitus Postitas morsevend »

kalleb kirjutas:Pilt


Pilt
Pool aastat utšebkas "kotkana istumist".

1,5 aastat enne sõda ehitatud saksa kasarmus algsete korralike pottidega.
Juhtus seal aga selline naljakas lugu.
Patarei vana karm prapor rivistab kõik mehed üles. Püha viha täis - peldiku ühte potti tekkinud suur pragu. Karjub: U kovo-to giri vmesto jaits! - "kellelgi on sangpommid munade asemel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist