Õhk teeb vabaks – liikumisruumi on maa kohal rohkem kui teedel. Õhk ei vaja sellist hooldust nagu teed maa peal, aga õhuteede eest tuleb hea seista ometi. Eriti kui õhus liiklejaid on palju ja droonidest saab majanduse loomulik osa.
Millised võimalused ja ohud meid ees ootavad, milleks peame valmis olema, kui droonidest saavad meie igapäevased kaaslased, küsimegi Raivo Tammelt.
Mis seos on teil endal droonidega ja nende liikluse korraldamisega?
Töötan juba mõnda aega maailma ühes juhtivas lennujuhtimise ja drooniliikluse korraldamise tarkvara tootvas firmas Frequentis. Minu vastutusalas on ennekõike avaliku korra tagamisega ja sõjaväega seonduvad projektid. Olen firmasiseselt ka kaitsevaldkonda puudutavate droonide avastamise ja juhtimise projektide koordinaator.
Droonid on ühtpidi ju väga ahvatlevad: kui maanteed on sellised üsna ühemõõtmelised kulgemisteed, siis õhus on ruumi kõvasti. Teisalt, päris meelevaldselt ju tulevikus ka õhuruumis liikuda ei saa. Millised on need lahendused, mida drooniliikluse jaoks praegu luuakse?
Lühike vastus oleks, et turul pakutakse äppe, mille kaudu droonide operaatorid saavad informatsiooni aladest, kus võib ja kus ei või lennata. Hetkel on suuremaks probleemiks aga valdkonna väga napp reguleeritus, mis puudutab madalamas õhuruumis tegutsemist, kus suurem osa droonidest ringi askeldavad. Euroopa Liit on küll hakanud lennuliikluses tuntud põhimõtete eeskujul olukorda korrastama ja reguleerima droonidega seonduvat, kuid pikk tee on veel minna. Põgusalt tasub mainida valdkondi, mis vajavad esmalt reguleerimist. Alustaks suuremate droonide kohustuslikust äratundmise süsteemidega varustamisest, et oleks võimalik luua ühtne õhupilt.
Pikemas perspektiivis ootab suuremaid linnu ees spetsiaalsete radarite ülespanek ning jälgimissüsteemi väljaarendamine. Need peaksid avastama kõik droonid sõltumata sellest, kas nad on end nähtavaks teinud või mitte. Esmased drooniavastusradarid paigaldatakse ilmselt lennuväljadele, et inimestega lennumasinad saaksid ohutult lennata. Ka droonid vajavad kokkupõrgete hoiatuse ja vältimise süsteeme.
Kas maailmas on praegu olemas piisavalt reegleid ja põhimõtteid, millest drooniliikluses kinni pidada?
Vaja on kindlasti jõuda standarditeni, mis reguleeriksid droonide, nagu nüüd on kombeks öelda, ökosüsteeme. Näiteks reeglid, milliste funktsioonidega ja millistel kõrgustel droonid võivad lennata; kuhu lubatakse maanduda ja kuidas näiteks luua infosüsteem, mille järgi droonid orienteeruksid paki kohaletoimetamisel näiteks rõdule või majakatusele.
Ka Eestis on paratamatult vaja varsti sätestada, kui kõrgel võivad lennata linnades kauba kohaletoimetamisega tegelevad droonid või siis haiglate vahel vereproove või doonorelundeid transportivad droonid.
Mehitamata õhusõidukite juhtimissüsteemid (UTM – Unmanned Traffic Management) peavad leidma koha ka Eestis. Kuidas muidu?
Kui on olemas hea, siis on alat olemas ka kuri pool. Kuidas on lood droonidega?
Paraku kui tekib droonimajandus, tekib ka selle kõrvale droonikuritegevus. Ründed privaatsuse vastu, piiriülene salakaubandus, droonide kaaperdamine… kuni otseste julgeolekuga seotud ohtudeni välja.
Ega me täna ei teagi, kelle pärusmaaks on tegelikult nii järelevalve kui ohutuse tagamine. Lennuliiklusteeninduse AS? Politsei- ja piirivalveamet? Aga äkki on kaitsevägi otsene vastutaja õhuruumi julgeoleku eest? Droonimajandus koputab uksele ja me oleme oma õigusloomega ses osas veel algusjärgus. Reegleid on vaja ka selleks, kuidas näiteks õhurobotitega koos tegutseda – seda puhkudel, kui otsitakse näiteks kadunud inimesi.
Teedel on liiklusmärgid – kuidas märgitakse radasid õhuruumis? Kuidas hakkab toimuma drooniliikluse lennukontroll?
See on hetkel väga põletav küsimus. Nagu juba kirjeldasin, siis olukordi, kus uusi liiklusreegleid vajatakse, on üksjagu. Suur osa drooniliikluskontrollist saab olema automaatne. Eurooa Liidus on reeglid, mis sätestavad, millise suurusega droonide operaatorid peavad läbima erikoolituse, kuidas ja mis juhtudel tuleb eelnevalt registreerida lennuplaan, ning ka seda, millised droonid on vabakasutuses. Üsna sarnane sellega, mida näeme tänavaliikluseski.
Nii nagu sõiduteel peavad liiklusmärgid olema nähtavad, peavad nähtavad olema ka õhus liiklemise reeglid. Selleks on loodud nutitelefonidesse allalaetavad rakendused, mille kaudu saab droonide lende registreerida, näha teiste droonide registreeritud lennuplaane, keelutsoone, hoiatusi jne. Sarnaselt tsiviillennundusega hakkab ka droonide liikluse reguleerimise teenus olema ilmselt samuti pigem tasuline. Tõsi, palju-palju kordi odavam kui lennukitel, aga siiski. Sellest kujuneb riiklikele lennuliikluse juhtimise eest vastutavatele asutustele üks teenimisvõimalusi, mis samas toetab vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist.
Mingid reeglid on ju ometi olemas praegugi?
Otse loomulikult – siin on oma aga. Kui küsida, paljud meist teavad, kui lähedale Tallinna lennuväljale või riigipiirile tohib või ei tohi drooniga lennata ja millised on droonide lennutamise piirangud Ämari lennubaasi ümbruses, kust stardivad õhuturbe hävitajad, siis vastuseks saame enamikul juhtudel ilmselt õlakehituse. Igaüks meist võib soetada endale päris suure drooni, kuid ilma erialase koolituseta ja infosüsteemita pole tavakodanikul aimugi, milliseid reegleid või piiranguid tuleb tal jälgida drooni opereerimiseks erinevates kohtades.
Operatiivne reageerimine ja ilma lennuplaanita tegevus, mida vajavad pääste, korrakaitse ja kaitsevägi, toob kaasa keerukamate tarkvaralahenduste kasutamise koos kulukamate radarite ning droonivastaste vahenditega.
Droonivastaste vahendite teema on omakorda valdkond, kus juttu jätkub vägagi kauaks.
Mis saab siis, kui linna kohal askeldava drooni energiaallikas otsa saab? Kui tegu on kaupa vedava drooniga? Kui tegu on inimest vedava drooniga?
See on puhas ohutuse küsimus. Täna on sarnased probleemid politseil ja oluliste objektide valve eest vastutajatel, kus vaenuliku drooni kõrvaldamiseks pole aktsepteeritav selle allalaskmine või hävitamine, vaid tuleb kasutada nn püüdurdroone. Sellised süsteemid eksisteerivad enamasti veel prototüübi kujul. Kuidas hakkavad välja nägema ohutusnõuded, mis välistaks droonide allakukkumise ja tagaks ohutuse, on taas kord seaduseandjate ja tootjate vahelise regulatsiooni loomise küsimus. Siin oleme alles ideede tasandil.
