Vabadusristi kavaleride kodu Udriku mõisas

Üksused, relvad, tehnika. Autasud ja vormid. Kõik teemasse puutuv.
Vasta
Kasutaja avatar
Siki
Liige
Postitusi: 1240
Liitunud: 09 Juun, 2020 14:29
Kontakt:

Vabadusristi kavaleride kodu Udriku mõisas

Postitus Postitas Siki »

Uudisleht 21.05.1939:

Udriku sangarite kodu. Vaikne nurgake Vabadussõjast osavõtnutele.

Ristipäeval pühitseti üle maa pidulikult meie suurima vahvuse tunnusmärgi, Vabaduse Risti 20. aastapäeva. Korraldati paraade ja aktusi, millest võtsid osa ka ristikavalerid ise. Üsna vaikselt möödus aga aastapäev meie omapärasemas kodus- Udrikus. Sangarite koduks nimetatakse Udriku mõisa, ning õigustatult: elavad siin ju ristimehed, kes kõik, välja arvatud vaid üks mees, on saanud risti isikliku vapruse ja vahvuse eest. Ligi 20 ristimeest peatub hetkel Vabaduse Risti kavaleride Udriku kodus ning juba vaid hoonele lähenemine poetab põue väikese aukartusevärina.

Kes pääsevad Udriku kodusse?

Sõda veeres raske rullina üle maa. Paljud seisid aastate kaupa rindel (kui võtta arvesse teenistus maailmasõjas) ja sõja lõppedes nad olid nagu kaotanud juured. Mehed olid muutunud elukutselisteks sõjameesteks ning neid tabas E. M. Remarque´i romaanist tuntud kohanematus pärastsõjaaegse eluga. Mitmelgi ütlesid närvid sõja suurte pingutuste tagajärjel üles ja tulemuseks oli, et rida lahingurinde kõige vapramaid kaotasid kontrolli rahuaegse elu üle, ei suutnud hoida korras oma isiklikku eluvankrit. Olime neile aga tänuvõlglased, nad olid ju ohverdanud oma parima meie kõikide vabaduse eest. Sellepärast asutatigi Vabaduse Risti kavaleride kodu, kuhu võetakse neid ristimehi, kes on sattunud majanduslikesse raskustesse. Neid on kaunike hulk, sest Udriku kodusse kandideerib praegu umbes 80 ristikavaleri, keda pole aga ruumipuudusel võimalik vastu võtta.

9 jagu sõdureid

Mõisale lähenemisel otsekohe torkab silma laste rohkus. Väikesi mudilasi on igas põõsas ja puuoksal ning neid jätkub uudishimulikult piirama läheneva võõra sõidukit. Need ei olevatki veel kõik Udriku noored võsud, sest osa lapsi on koolis. Kokku kuulub Udriku kodu alla enam kui 60 last, mis vanade sõdurite arvestuse järgi on peaaegu 9 jagu sõdureid. Nende laste hulka on arvestatud ka kodu teenistuses olevate teenijate lapsed. Kõige lasterikkamaks ristimehe perekonnaks on Eduard Martseni oma, kuhu kuulub 10 last. Järgneb August Pagari 7-lapseline perekond.

Kõik prii, palk veel lisaks

Ristimeeste eest hoolitsetakse Udrikus võrdlemisi hästi, mis seletab ka nende suure tungi siia. Igale perekonnainimesele makstakse 15 krooni kuus toetust, pluss 1 kroon iga kuni 15-aastase lapse pealt. Kõigele sellele tuleb veel lisaks prii korter, küte ja valgustus. Raha aga keegi kätte ei saa, vaid neile antakse toiduaineid. Perekonnainimesed söövad igaüks omaette, poissmeestele on korraldatud ühisköök, kus on kokaks proua Salme Ilmet, ka Vabaduse Risti kavaler. Ilmet sai risti vapruse ja eneseohverdusliku tegevuse eest halastajaõena. Ta on veel üsna noor, tugev ja energiline ning paistab, kui oleks sõjarattad temast kõige kergemini üle veerenud, sest enamuse meeste nägudele on sõda kirjutanud oma kustutamatud jäljed.

4000 krooni päevatöölistele

Nii on hoolitsetud kodus elutsevate ristimeeste ja nende perekondade ülalpidamise eest. Kui aga keegi soovib talus tööd teha, siis on tal selleks võimalus ning oma töö eest saavad nad tavalist päevatasu puhtas rahas kätte. Tööd Udrikus jätkub, sest kodul on kasutada 312, 5 ha maa-ala. Läinud suvel (1938) maksti näiteks päevatöölistele 4000 krooni, millisest summast kena osa läks Udrikus elavate ristimeeste ja nende perekonnaliikmete tööjõu tasumiseks. Kui aga kodu elanik ei soovi tööd teha, siis teda keegi selleks ka ei sunni. Nii ka ongi, et mõnigi mõnda aega töötanud mees viskab tööriistad nurka ja võtab omale pühad.
Uue kodukorra järele peavad kodu elanikud hoolitsema oma elamu, vana Udriku mõisa, ümbruse korra ja puhtuse eest, kuna oma eluruumide eest hoolitsemine on olnud loomulikult kogu aeg elanike endi hooleks. Kahekordse mõisa hoone vaid kipub kitsaks jääma. Kõik toad on mehi ja elanikke täis, osa on mahutatud koguni mõisast eemale metsavahi majakesse ja sauna. Tööliste jaoks ehitati läinud suvel uus neljakorteriline ruumikas ja nägus hoone.

Mille eest nad on saanud risti?

Enamus kodu elanikest omab Vabaduse Risti teise liigi kolmanda järgu, milline antakse isikliku vahvuse eest. Vaid vana hallpäine Habermann omab organiseerimistöö eest esimese liigi kolmanda järgu. Sama liigi omab ka Villem Liiv, kadunud kirjaniku Jakob Liivi vanim poeg, kes oli ka kaua aega kodu kõrgeima auastmega elanik. Päritolude ja Vabadussõja erinevates lahingutes osalemise poolest on koosseis väga kirju ning siin on mehi kodumaa kõikidest nurkadest ja kõikidest väeliikidest.
Kuna kavaleridel jääb tavaliselt üsna rohkesti vaba aega üle, on püütud hoolitseda nende ajaviitevahendite eest. Nii on elanikel kasutada ruumikas lugemistuba ajalehtede ja ajakirjadega, samas on ka võimalused raadio kuulamiseks ja ajaviitemängude mängimiseks. Perekonnainimestele antakse alates läinud suvest väikesed peenramaad, kus nad on täielikeks peremeesteks.

Siin elustub kuulsuserikas minevik...

Vabadel aegadel kogunetakse kas lugemistuppa, suvel parki põõsaste varju või mõnda elukorterisse, kus siis tavaliselt jutt ikka kaldub sõjale. Kui on arutatud tänapäeva sõjaprobleemid, siis veereb jutt nagu iseenesest sellele, kuidas oli siis, kui meie ise.. Kuuleb siin alles lugusid! Igaüks proovib oma tegudega üle trumbata kaaslasi, nii kraamitakse minevikust välja kõik vägiteod ja julgustükid ning vana mõisa kiviste müüride vahel või pargi põlispuude all elustub taas sangarlik vabadusevõitlus oma mehelikumas ja vapramas osas.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist