K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Taaniel Tina]

Niipalju kui mina aru olen kuulnud, siis vesiniku tootmise tehnoloogia on piisavalt kallis.
Et see tootmine end ära tasuks, siis peab see töötama kogu aeg. Mitte ainult siis kui sul on odavat elektrit jõude.
See oleks ju sama kui osta äri tegemiseks lennuk, aga lendad ainult siis kui saad kuskilt aegajalt odavat kütust??? Ei oleks vist hea äriplaan.

[Kilo Tango]

... päikese- ja tuuleenergia on täiesti ettearvamatu, ...

Väike täpsustus - on küll ettearvatavad, aga ei kattu nõudluse kõveraga. Ehk siis - jaama omanik ei saa tootmist vastavalt tarbimisele muuta. Eriti päikeseenergia, aga ka tuuleenergia mahtu on võimalik üsna täpselt ette ennustada.

[2korda2]

Elektriga rekka akude laadimine lahendaks muidugi sujuvalt autojuhtide puhkeaja küsimuse - 4 tundi sõitu ja 12 tundi laadimist

Arvutame.
Rekka kasutab ühtlasel maanteekiirusel ca 6 korda rohkem energiat kui suhteliselt ökonoomne pereauto (30 vs 5l/100km). Elektrilised pereautod on olemas. Ökonoomse pereauto klassis kõigub kulu 15-20kWh/100km vahel. Seega rekkale oleks vaja 100km läbimiseks 90-120kWh. Juba täna on olemas laadijad võimsusega 350kW. Sellisest laadijast saab rekka ~300km tunni ajaga. Pane rekkale 2 akupakki ja lae kahest laadijast korraga - 600km läbisõitu tunni ajaga. Arvestades juhtidele kehtivate tööajanõuetega, siis sellise arvutuse järgi ei oleks elektrirekka oluliselt aeglasem traditsioonilisest diislist. Näiteks sedasi:
1. Hommikul alustab juht "täispaagiga", mis võimaldab sõita 5-6 tundi (seega vajalik ca 600kWh akupakk - palju aga tehtav).
2. Umbes 5 tunni pärast teeb 45min lõuna ja samal ajal laeb akusid.
3. Pärast lõunat saab sõita veel ~5 tundi. Ööseks jälle laadima.
Loomulikult eeldab see piisava hulga piisava võimsusega laadijate olemasolu ja need on ka vaja kõik luua aga sellised luuakse ilmselt niiehknaa kasvõi sõiduautode tarvis.

Lühemate otsade veokitel pole juba täna probleemi.

[Some]

Saksamaal neid vesinikutanklaid usinasti rajatakse, kokku peaks esialgu 400 tulema. Vesinikutankla rajamine maksab ca 6 korda rohkem kui elektril põhineva kiirlaadimisjaama rajamine. Samas läheb vesinikutanklaid vähem vaja, sest näiteks Hyundai Nexo tangib 800km läbimiseks vajaliku vesiniku (6 kilogrammi) paari minutiga, ehk siis üks jaam suudab ööpäevas ära teenindada kõvasti rohkem kui kiirlaadijad. Praeguse veel kalli tehnoloogiaga toodetud vesinik maksab Saksamaal tanklas €9,5 kilogramm, mis teeb kilomeetri kohta umbes sama hinna, mis diiselkütus.
Vesinikuga on hetkel sama lugu nagu elektriautodega 10a tagasi - selleks, et autosid ostma hakatakse tuleb esialgu tanklate võrgustik luua. Ajaga tehnoloogia areneb ja küllap miski osa transpordist kolib ka vesinikule. Tulevikus on tõenäoliselt võimalik vastavalt vajadusele võimalik kasutada nii gaasi, elektrit kui vesinikku.

[Kilo Tango]

Saksamaal neid vesinikutanklaid usinasti rajatakse, kokku peaks esialgu 400 tulema. Vesinikutankla rajamine maksab ca 6 korda rohkem kui elektril põhineva kiirlaadimisjaama rajamine. ...

AFAiK, maksavad Saksa riik ja suurkontsernid selle lõbu kinni. Siin https://fuelcellsworks.com/news/germany ... ns-planned väidetakse, et kahe tankla rajamise hind on 1,8 mil. See on otsapidi seotud EU ogara vesinikukampaaniaga, mille juured on nendesamade Saksa suurkontsernide juures. Aga see see point ongi. et neid jaamu tuleks palju, peab see erainvestorile kasulik olema. No ei ole. Üldiselt imho teeks ka Saksamaa valitsus targemini, kui paigutaks selle raha akutehnoloogia arendamisse.

[Some]

Elektriga rekka akude laadimine lahendaks muidugi sujuvalt autojuhtide puhkeaja küsimuse - 4 tundi sõitu ja 12 tundi laadimist

Arvutame.
Rekka kasutab ühtlasel maanteekiirusel ca 6 korda rohkem energiat kui suhteliselt ökonoomne pereauto (30 vs 5l/100km). Elektrilised pereautod on olemas. Ökonoomse pereauto klassis kõigub kulu 15-20kWh/100km vahel. Seega rekkale oleks vaja 100km läbimiseks 90-120kWh. Juba täna on olemas laadijad võimsusega 350kW. Sellisest laadijast saab rekka ~300km tunni ajaga. Pane rekkale 2 akupakki ja lae kahest laadijast korraga - 600km läbisõitu tunni ajaga. Arvestades juhtidele kehtivate tööajanõuetega, siis sellise arvutuse järgi ei oleks elektrirekka oluliselt aeglasem traditsioonilisest diislist. Näiteks sedasi:
1. Hommikul alustab juht "täispaagiga", mis võimaldab sõita 5-6 tundi (seega vajalik ca 600kWh akupakk - palju aga tehtav).
2. Umbes 5 tunni pärast teeb 45min lõuna ja samal ajal laeb akusid.
3. Pärast lõunat saab sõita veel ~5 tundi. Ööseks jälle laadima.
Loomulikult eeldab see piisava hulga piisava võimsusega laadijate olemasolu ja need on ka vaja kõik luua aga sellised luuakse ilmselt niiehknaa kasvõi sõiduautode tarvis.

Lühemate otsade veokitel pole juba täna probleemi.

Lühiots ja linnaliin pole elektrikale tõesti miski probleem. Samas Tesla 85kWh aku kaalub 540kg. Ehk siis kaasaveetavate 600kWh akude mass on 4 tonni. No vast pole probleemi. Küll aga on probleem, kui kuskil 500 kilomeetri tagant otsustavad kõik veoautod tunniks paariks ennast laadima sättida. Palju meil ühes tunnis mööda Via Balticat rekkasid vurabki? 350kWh laadijate jaoks annab infrat luua, kui juba Eesti vingeim Tikupoisi 160kW laadija on suht üksildane ja annab tesest august vist ainult 50kW. Ja laadimine maksab 36 senti kWh, mis teeb elektri kiirlaadimise diislist kallimaks. St olen endiselt veendunud, et tulevikus kasutatakse mitmeid erinevaid energialiike - igale energialiigile oma nišš.

[Some]

AFAiK, maksavad Saksa riik ja suurkontsernid selle lõbu kinni. Siin https://fuelcellsworks.com/news/germany ... ns-planned väidetakse, et kahe tankla rajamise hind on 1,8 mil. See on otsapidi seotud EU ogara vesinikukampaaniaga, mille juured on nendesamade Saksa suurkontsernide juures. Aga see see point ongi. et neid jaamu tuleks palju, peab see erainvestorile kasulik olema. No ei ole. Üldiselt imho teeks ka Saksamaa valitsus targemini, kui paigutaks selle raha akutehnoloogia arendamisse.

Täpselt sama jama oli ju ka kiirlaadijatega - laadijaid oli algul rohkem kui elektriautosid. St, klientide saamiseks peab keegi hulk aega infrale peale maksma.

[Kilo Tango]

...Ja laadimine maksab 36 senti kWh, mis teeb elektri kiirlaadimise diislist kallimaks. ...

Suurtarbijatele kehtivad omad hinnad. Ma olen üsna kindel, et ükski rekkafirma ei hakka sul jaetarbija hindadega laadima.

... olen endiselt veendunud, et tulevikus kasutatakse mitmeid erinevaid energialiike - igale energialiigile oma nišš.

Selge see. Aga kui poliitikute soovmõtlemine kõrvale jätta, siis vesinikuenergia levikut on küll raske ette näha. Fundamentaalsed asjad ei klapi lihtsalt.

[Some]

Paistab, selles osas elame huvitaval ajastul. Hetkel tundub, et täpselt nagu koroonavaktsiiniga juhtus siis lastakse teadlastel kõige kallal pureda ja üks pisike läbimurre mingil alal võib olukorda muuta.
Ei üllatuks kui 20a pärast jalutame kõik ringi Cold Fusion tuumareaktor taskus ja kui vaja torkame rohuplatsil vedeleva Citybee drooni toitepessa, et Palangas kiire lõunaamps teha. Vahel piisab vaid ühest pöördelisest avastusest, et tehnoloogia ulmelise hüppe teeks. Ei olnudki väga ammu kui juhtmega telefon oli kauge unistus...

[Kilo Tango]

Elektriautode levik on ületanud tugevalt analüütikute ootusi:



Allikas: https://www.reddit.com/r/dataisbeautifu ... b4VrepNnkM

[klm]

Maja peakaitsme suurendamine on selle probleemi mastaapsuse kõrval suht. kukepea.

Tegelikult tuleb lisaks peakaitsme vahetamisele ehitada kogu taristu oluliselt võimsamaks, st kõik alajaamad ja kõrgepingeliinid, kuni elektrijaamadeni välja. Vajalik elektrisüsteemi umbkaudne vajalik lisa võimsus on lihtsalt leitav, kui kõrvutada elektri ning nafta/gaasi tarbimist.

[mart2]

Elektriautode levik on ületanud tugevalt analüütikute ootusi: ...

Tegelikult oleks mõistlikum, kui seal juures oleks näha ka riiklike dotatsioonide osa.
Kui toetused tagant ära võtta, siis võib-olla ei olekski see kasv nii suur.

[tuuba]

fantaseeriks pisut.

praegusel tehnoloogial ja teadmistel (ning soovunelmatel) baseeruv tulevik on elektrimootorite suurenev kasutamine. kitsaskohaks siis laadimiskohad ja ülekandeliinid.
elektrit saadakse põhimõtteliselt veeauru tööl põhinevatest aurugeneraatoritest, veeauru tekitamiseks kasutatakse midagi, mis tekitab sooja--kivisüsi, nafta, tuumakütus.
kui võrrandist välja visata kõik muu peale tuumakütuse ,siis võiks tulevik olla aurumootorite päralt, mille käitajaks on minituumakatel ehk siis poleks vaja ka elektrit kui niisugust.
loogiline oleks pöörata suurimat tähelepanu selliste mini tuumamootorite arendamisele selmet mõelda miski mittetöötava/ebaratsionaalse arendusele.

päikese ja tuule jätaks kõrvale kuna üks (tuul) on läbikäidud etapp ja teine (päike) ei suuda otse , ilma vahendajateta (fossiilkütused) anda piisavalt püsivat energiat.

[davidsoniharald]

Oled 60 aastat ajast maas... https://en.m.wikipedia.org/wiki/Ford_Nucleon

[tuuba]

sel juhul--iga uus on unustatud vana

oskab keegi öelda,miks nende lahenduste kallal ei töötata?