Merits räägib jälle:
https://forte.delfi.ee/artikkel/9258690 ... emia-kulgu
Teadlaste tänase teate kohaselt avastati Californias Briti ja California viirusetüvede niivõrd ohtlik hübriid, et see võib lausa muuta koroonapandeemia kulgu. Forte uuris viroloog Andres Meritsalt, kas see, kui ohtlike viirusetüvede genoomid hakkavad omavahel kombineeruma, võib tõesti tuua kaasa tõsise pöörde.
Väljaande NewScientist andmeil on hübriidviirus Ühendkuningriigis avastatud ülinakkava B.1.1.7 variandi ja Californiast pärineva B.1.429 variandi kombinatsiooni tulemus. See võib olla hiljutise Los Angelese puhangu peamine põhjus, kuna antud mutatsioon muudab ta vanade antikehade suhtes resistentseks.
Hübriidi avastas Bette Korber Los Alamose riiklikust laborist New Mexico osariigis. Kui need andmed kinnitust leiavad, oleks tegu esimese juhtumiga, kui selle pandeemia käigus avastaks erinevate tüvede genoomide kombinatsioon.
Erinevalt tavalisest mutatsioonist, kus muutused kogunevad ükshaaval ning mistõttu tekkisid näiteks sellised variandid nagu B.1.1.7, võib hübriidne kombinatsioon koondada mitu mutatsiooni ühekorraga. Enamasti ei anna need viirusele eeliseid, kuid aeg-ajalt võib ka seda ette tulla.
Londoni ülikooli kolledži professori François Ballouxi sõnul võib sellel avastusel olla suur tähtsus. Paljud peavad mutatsiooni SARS-CoV-2 tekkeks, kuna sarnane kombineerimine võib viia uute ja veelgi ohtlikumate variantide tekkimiseni. Veel ei ole selge, kui suurt ohtu selline esimene teadaolev juhtum võib kujutada. Forte palus teemat kommenteerida Andres Meritsal.
Kui tõenäoline on, et viiruse erinevate tüvede genoomid omavahel kombineeruvad?
Nii Briti tüvi kui ka Lõuna-Aafrika ja Brasiilia variandid on tekkinud üksteisest sõltumata. Kuna neil on mitmed sarnased omadused, siis on viirus sarnaste probleemide lahendamiseks tulnud välja suhteliselt sarnaste lahendustega. Nende vahel on ka erinevusi ja kõige olulisem neist on mutatsioon ogavalgu positsioonis 484. Seal peaks olema glutamiinhape aminohappekoodis E, kuid mutandil on lüsiin ehk aminohappekoodis K.
Briti tüves seda ei leidu, kuid Brasiilia ja Lõuna-Aafrika omas küll. Ilmselt on tegemist erinevate eesmärkidega, kuna selle mutatsiooni bioloogiline efekt tundub olevat mitte soodustada seondumist retseptorile, vaid pigem vältida immuunvastuse toimet.
Aga kas need saavad omavahel kombineeruda? Me näeme, et Briti tüvesse tekib aeg-ajalt 484 mutatsiooni. Aga küsimus on selles, kas ta sellega ka kokku sobib.
Lühidalt: mitte kõik mutatsioonid ei sobi omavahel kokku. Isegi eraldi võttes võib neil olla viiruse jaoks kasulik ja inimese jaoks kahjulik efekt, aga nad lihtsalt ei sobi kokku. Seda nimetatakse epistaatiliseks efektiks ehk üks mutatsioon välistab teise mutatsiooni positiivse efekti olemasolu. Eraldi on nad efektiivsed, kuid koos nad ei tööta.
Selle tõttu ei saa öelda, et Briti ja Lõuna-Aafrika kombinatsioon on ohtlik, aga muidugi ei tohi seda alahinnata. See, et „kaks pluss kaks on neli", viroloogias enamasti ei kehti.
Kõikidel viirustel, eriti RNA-viirustel ning sh. koroonaviirustel, on tohutu potentsiaal omavahel geneetilist materjali vahetada. Selle eelduseks on, et inimene nakatub korraga kahe viirusega. Mida rohkem viiruseid liigub, seda suurem see tõenäosus on. Iseenesest ei ole see lihtne, kuna see eeldab nakatumist enam-vähem samal ajal. Ei saa nakatuda suure vahega, sest siis ühe viirusevastased antikehad blokeerivad teise ära. Kombinatsioon võib olla see koht, kust tulevad uued variandid. Seni väga tugevaid tõendeid, et midagi sellist on toimunud, pole. Pigem on tegemist mutatsioonide kogunemisega.
Kas teoorias võib selline kombineerumine ning uue ja ohtliku hübriidi tekkimine anda kogu pandeemiale täiesti uue pöörde?
Raske öelda. On näiteid pandeemiatest, mis on alguse saanud ühest ainsast mutatsioonist, mis muudab viiruse omadusi oluliselt ja saab hiljem vaid tagantjärele tark olla, mida ta tegi.
Kas see aga pandeemia kulgemist radikaalselt muudab? Pigem mitte. Praegu on selleks vaktsiinide laialdasem kasutamine, mis läheb eksponentsiaalselt üles lähema kuue kuu jooksul.
Kas suveks on reaalne Eestis riskirühmad ära vaktsineerida?
Ma loodan, et see juhtub tunduvalt varem. Ma usun, et valitsuse eesmärk võimaldada maiks vaktsineerimist kõigile soovijatele on Eesti puhul võimalik. Meid on vähe ja vaktsiini on tellitud arvestusega, et iga täiskasvanu kohta tuleb seitse doosi.
Lepingutes on see kirjas. See, kas kõik partnerid suudavad oma vaktsiini turule tuua ja sellistes kogustes tarnida, on teine küsimus. Nagu näeme, siis päriselus see ei taha toimida.
Eestis on viimastel nädalatel kõlanud imelikud nõudmised tuua venelaste vaktsiini Sputnik V. Kas see ei ole ebareaalne, arvestades seda, et Venemaa tervishoiuministeeriumi hinnangutel saavad nad Venemaal ise 145 miljonist inimesest ära vaktsineeritud kõigest 30 miljonit, kuna Venemaa tootmisvõimsus on väike?
Sputnik pole esitanud rahuldavaid kliiniliste uuringute tulemusi, mis on loa saamise eelduseks Euroopas.
Teine asi on ka see, kuidas on korraldatud Venemaal tootmisprotsess ja kuidas vastab see Euroopas kehtivatele nõuetele. Ja kolmandaks, Venemaa võimekus vaktsiini toota on paremal juhul neli miljonit doosi kuus. Seda tahetakse suurendada kümne miljonini kuus.
See aga tähendab omakorda seda, et raviks läheb tarvis kahte doosi ning suveks on vaktsineeritud 30 miljonit inimest.
Nii et ühesõnaga on see Eestis kellegi fantaasia vili?
Jah, just nagu kuskil oleks miljoneid vaktsiinidoose, mida saaks kohe kasutada. Venemaa ei suuda Sputnikut toota kogustes, mis oleksid võrreldavad Pfizeri või AstraZeneca mahtudega. Olemasolevad andmed ei viita sellelegi, et Venemaa vaktsiinitootmine oleks selline, mis lubaks Euroopa ravimikriisi lahendada.
Kui Eesti oleks Venemaa hiiglama hea sõber ja saakski sealt miljon doosi kätte, siis see tähendaks seda, et Venemaal endal tuleks vaktsineerimine nädalaks seisma panna. See ei tundu reaalne. Venemaalt on võimalik saada vaid väga väike hulk vaktsiini.
Sputnik V ei ole halb, see on selgelt efektiivne. Ta on targalt kokku pandud ja pole mingit põhjust, miks ta ei peaks töötama.
Probleemid on tootmisega?
Probleemid on kliiniliste katsetuste andmete usaldusväärsusega ja nad pole võimelised seda tootma arvestavates kogustes. Kõige suurem number, mis ma olen näinud, on kümme miljonit doosi kuus. See tähendab, et Venemaa vajaduste katmiseks kulub poolteist aastat.
Pfizer on lubanud toota poolteist miljardit doosi aasta lõpuks. See number on hoopis teisest kategooriast.