EV energia ja julgeolek

[Kapten Trumm]

Sama raha võiks parandada maja soojusisolatsiooni, efekt on palju suurem ja elu mugavam.
Tegelikult on raskuspunkt tegeleda energia tarbimise vähendamisega (ehk termilise efektiivsusega), mitte läbi igat moodi energia hankimisega.

Näiteks enamik puitkarkassmaju, mida meil alates 100 tuhat tükist müüakse (ja laenuga ostetakse), on soojustatud meie kliima jaoks ebapiisavalt (150 mm põhisoojustus karkassi postide vahel), tuuletõkkepapi asemel kasutatakse mingit paberit, sisekips kipub minema ilma lisasoojustuse kihita, plaatvundamendist leiame heal juhul ühe kihi 100 mm penoplasti ja ongi. Lisaks on ka konstruktsioon tihti vigane, näiteks välisuks avaneb otse elutuppa ning mingit tamburit polegi, katuseplekk on paigaldatud ilma tuulutuseta (kondentsi tilkumine) jne

Käisin eelmine nädal ühes KV uusehituses, mille ukse juures ilutses energiaklassi tunnistus C, hoone ühel küljel olid meetrised jääpurikad (õues oli -5). Raha eest saab kõike. Minu majale pandi projekteerimisel sama klass, aga mul purikaid miskipärast ei teki. Kütan bullerjan-ahjus (22 KW) ära kord päevas sületäie puid ja tuba on soe.

Uusarenduste majades ongi sellepärast imevõtted energia saamiseks kasutusel, et selle maja energiatarve on suur ja eelarves täiest tuntav. Tuleb korralikult ehitada, siis on vaja vähem leiutada ja võid elektrikütet ka lubada. Parem seis on meil korrusmajade ehitusel, seal ehitab professionaalsem seltskond, järelvalve on toimiv (vastutus ju) ja haltuurat tehakse vähem.

[Jaanus2]

Üks võimalus on toodetav energia kõik ise ära tarbida ja seda alalisvooluna. Päikesepaneelid otse boilerit kütma, täpselt niipalju, kui on tarbimine, muul ajal elekter võrgust. Või väiketootmine päikest arvestades - suvel küpsetad leiba, jahvatad vilja või põletad keraamikat "koidust ehani" ja talvel puhkad. Saunakerist saab ka sedasi kuumaks kütta, eriti sobib nn. termoskeris. Tasuvus kohe paraneb, inverterit ja selle kadusid ka ei ole. Siin üks ilma inverterita süsteem http://www.xn--pikesekte-v2a4y.ee/docs/ ... neelid.pdf

[Kilo Tango]

...Päikesepaneelid otse boilerit kütma, täpselt niipalju, kui on tarbimine, muul ajal elekter võrgust....

Sellisel juhul on lihtsam kasutada küttekollektorit katusel. Selle hära on see, et see annab sooja kõige rohkem siis, kui seda kõige vähem vaja on.

[Kriku]

Energia võib ju ka otse elektrolüüsi suunata, aga siis võib muidugi kergesti tekkida pommi otsas istumise tunne

[Kapten Trumm]

Akumuleerimise juurde - tundub lihtne, et "paneme akusse".
Näiteks autode pliiakude hind on ca 1 euro/Ah ja selle eluiga on sõltuvalt aku kvaliteedist 5-10 aastat.
Väiksemad, kiirlaadimisega liitium-ioonakud võivad olla seal 20 eur/Ah.
Kas see mahuks ka matemaatikasse? Meil enamik inimesi opereerib kardetavasti oma telefoni ja akupanga hinnaga

Meil on kontoris akupank, mis hoiab töös 6 lauaarvutit+serverikapi+hädavajalikud printerid ja LED laualambid 8 tundi.
Neid akusid on vahetatud ca 4 a takka, vahetuse maksumus on kuskil 3000 eurot. Ei ole mitte kõige odavamad akud.

[Some]

Vesinik ja CNG umbes sama ohtlikud - mõlemad vajavad plahvatamiseks hapnikku. Paakides on gaasid rõhu all, nii et hapnik juurde ei pääse, lekke puhul tundub vesinik isegi ohutum - lendub hetkega.
Isegi Hindenburg ei plahvatanud vaid põles lihtsalt ära.
https://youtu.be/fURATK5Yt30

[Kriku]

Kui leke ei ole ohtlik, siis muudkui elektrolüüsitagu

[Jaanus2]

Täna peaks juba rahaliselt kasulikum olema toota sooja vett PV paneelidega. Süsteem on pealegi lihtsam - ei ole pumpasid ja ülekuumenemisest riknemise ohtu, lisaks on elekter vajadusel ka millekski muuks kasutatav. Vesinik ise jah eriti ei plahvata, aga hõreduse tõttu on seda keeruline säilitamiseks sobivaks teha. Suvel on kerge ka biogaasi toota, protsess vajab sooja. Kasvõi niidetud mururohust. Majapidamisgaas nagu maast leitud - umbes midagi sellist https://inhabitat.com/home-biogas-unit- ... king-fuel/

[Kriku]

Teemakohane arutelu: https://www.err.ee/1608119269/elering-j ... ndluse-ule

Reklaam ahiküttele: https://www.err.ee/1608119551/eestlased ... lmakraadid

[Kriku]

Sandor Liive:

«Mul on hästi lihtne küsimus: kust me pärast seda [2030] elektrit saame? Soome ütles, et pärast kahe uue tuumajaama valmimist peavad nad ikka elektrit importima. Läti ja Leedu on importijad. Rootsi on olnud tugev eksportija, aga nemad sulgevad nüüd vanad tuumajaamad,» ütles Liive. Ta lisas, et sama küsimus on ka tuumaenergiaga lõpparvet tegevatel riikidel: Saksamaa paneb küll tuumaenergiajaamad kinni, aga nad toetavad USA ja Euroopa sanktsioonihoiatustest hoolimata tugevalt Nord Streami, sest sõltuvad seejärel rohkem Vene gaasist. «Eestis tõuseb taastuv­energia osakaal – päike ja tuul on väga head, aga see ei ole piisav. Meie valikud on kas tuul, päike või tuumaenergia. Või tuul, päike ja Vene gaas,» ütles Liive. Vesiniku kohta ütles ta, et see sobib energiasalvestiks, aga mitte energiaallikaks.

«Eestis on laias laastus kaks varianti: kas viia jäätmed sügavale, kilomeetri sügavusele maa alla või eksportida,» ütles Liive praeguste plaanide kohta. Valik tehakse 2020ndate lõpus.

https://majandus24.postimees.ee/7186333 ... -vene-gaas

[Kapten Trumm]

Teemakohane arutelu: https://www.err.ee/1608119269/elering-j ... ndluse-ule
Reklaam ahiküttele: https://www.err.ee/1608119551/eestlased ... lmakraadid

Mul hommikul naine vaatas - meie börsipaketi järgne hind aasta tagasi oli KWh eest täpselt poole madalam kui täna on

[kraal]

Vesinik ja CNG umbes sama ohtlikud - mõlemad vajavad plahvatamiseks hapnikku. Paakides on gaasid rõhu all, nii et hapnik juurde ei pääse, lekke puhul tundub vesinik isegi ohutum - lendub hetkega.

Kui lähtuda ohtlikuse ohutuse seisukohalt keskonda sattunud gaasi süttimisega siis eriti vahet ei ole. Kui aga hakata vaatama kui ohtlik või ohutu on süsteem kus gaasi hoitakse siis vesiniku hoiustamine on palju ohtlikum. Vesiniku hoiustamiseks on vesinik palju palju suurema rõhu all ja häda ka selles, et vesinik kipub reageerima terases oleva süsinikuga. Siin foorumis on postitatud linke vesiniku tootmise ja hoiustamise kohta. Vesinik on hea aga praegu veel kahjuks liiga väikese kasuteguriga alates vesiniku tootmisest kuni temast energia kätte saamiseni.
Kui keegi viitsib siis võiks tuua näited nt vesiniku, gaasi ja bensiini kasutegurid energiatiheduse kohta. Oleks huvitav võrrelda. Endal pole selleks kahjuks aega.

[kraal]

Teemakohane arutelu: https://www.err.ee/1608119269/elering-j ... ndluse-ule

Lugesin seda ja minu arust on see kõik suur häma.
Kallemets: "Soome põletab 1,8 GW [mahus] kivisütt, millest umbes 50 protsenti suletakse 2024. aastal. Soome täna netoimpordib Eestist!"
Köster: "Soome netoeksportis Eestisse 2020. aastal üle 6 TWh elektrienergiat. Kivisöest toodetakse täna Soomes vähe elektrit. Lähiaastatel lisandub 1600 megavatine (MW) Olkiluoto 3 tuumaelektrijaam, mille tootmine üksi on veidi suurem, kui Eesti tiputarbimine sel talvel. Kõik tootmisvõimsused, millega ENTSO-E ja Eleringi analüüsid arvestavad, on ka agregeerituna avalikustatud ENTSO-E analüüsi, MAF-i, kodulehel."

Kivisöest toodetakse vähe. Palju on vähe? Kui ei ole toodangu mahtu ei saa hinnata kas palju väi vähe, pealegi vähe ja palju on suhteline. Mille suhtes vähe?
Kösteri vastus ei ütle tegelikult midagi. Me saame hinnata olukorda kui on toodud numbrid palju tootmist langeb välja ja palju tuleb juurde, kui suurt tarbimist eeldatakse tulevikus ning kui palju Soome ostab elektrit sisse. Nende elektritarbimine on ju praegugi miinuses. Tarbivad rohkem kui toodavad.

Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi kirjutas eelmisel nädalal oma blogis, et üleeuroopalise analüüsi andmetel on 2030. aastal Euroopas üle 800 gigavati kindlaid tootmisvõimsusi, samas talvine tiputarbimine jääb alla 700 gigavati.
"Euroopas on tootmisvõimsused Euroopa tarbijate elektriga varustamiseks olemas ja Eestil on ligikaudu 2,5 gigavati ulatuses välisühendusi, võrreldes ligi 1,7 gigavatise Eesti tiputarbimisega," rõhutas Veskimägi.

Ehk siis sellest tuleb välja, et suva see tootmine meil on ühendused ja ostame sisse. Juba praegu on tarbimine suurem Soomes, Rootsis, Eestis, Lätis, Leedus kui tootmine. Eestis on tootmisvõimust küll aga me ei jaksa seda ju kinni maksta. Igasugune pull veel päikese patareidega ja tuulikutega teeb elektrit veel kallimaks. Praegu puudu oleva elektri saavad loetletud riigid Venemaalt ja Norrast. Rootsi ka paneb oma tuumajaamad ju seisma. Ilma Venemaa elektrita olme me ikka suures hädas ja Venelased teavad seda ning kindlasti on neil ka plaanid laual, et seda võimalust vajadusel kasutada.
Kui me tahame olla maailma mastaabis konkurentsivõimelised peab meil olema odav elekter. See, et kui liidame tootjad kokku ja ütleme et toomis võimsust meil on ei ütle meile midagi. Mis kasu on meil toomisvõimusest kui me ei suuda seda osta. Pealegi aasta aastasse elektri tarbimine suureneb. Ühe enam vajavad elektri elektritransport, infotehnoloogia, tööstus jne. Ainuüksi vesinuku tootmine nõuab päris palju elektrit. Kui me soovime "tuleviku tehnoloogiad", loodussõbralike materjale jne tootma hakata siis selleks vaja suurel hulgal elektrit. Kui me selleks ei valmistu liigub kõik see sinna kus elekter on odavam nt. Hiinasse. Materjaliteadus areneb tormiliselt ja iga hetk võib tekkida uusi tehnoloogiad kuidas "roheliselt" uusi materjale toota. Paraku elektritootmise suurendamine võtab aastaid isegi aastakümneid.

[Runkel]

Uute ühenduste loomine või tugevdamine Soome ja Lätiga ning Läti-Leedu parem ühendus Poola ja Rootsiga on omaette väärt ettevõtmine, ole sa siis netoimportija või -eksportija.

Hüdroenergia tundub olema hea tasakaalustaja tuulele ja päikesele. Hüdrojaamad koguvad vett reservuaaridesse kevad, suvi ja sügis ning kasutus on talv. Ja kui on korralik talv, nagu tänavune, siis saab veehoidlate veed panna pahinal maksimaalse tootmise peale, kevad ja suvi täidavad veehoidlad kenasti vajalikule tasemele tagasi. Norrakatel ja rootslastel edu sees.
https://www.energyquantified.com/blog/w ... ze-in-2021

[mart2]

... Ja kui on korralik talv, nagu tänavune, siis saab veehoidlate veed panna pahinal maksimaalse tootmise peale, kevad ja suvi täidavad veehoidlad kenasti vajalikule tasemele tagasi...

Kui on korralik talv. Vaadates tagasi nii umbes 20 aastat, on piisavalt näiteid, et talv ei olnud näiteks Norras korralik.