Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Kapten Trumm]

Mulle on mulje jäänud, et Iisrael võttis olematu juudi juurtega inimesi vastu ka põhjusel, et nad said aru, et nende ambitsioonideks on rohkem rahvast tarvis - ka vältimaks, et araablased neid merre ei lükkaks. Kui strateegiline reegel on, et rindele ei saa saata eriti üle 10% elanikkonnast, siis nt 2M elanikkonnaga oleks võibolla araablased juudid juba merre lükanud.

See immigratsioon oli neile päris kulukas ja elujärgi polnud seal toona kiita - Golda Meir meenutab, et 60ndatel olid paljud kaubad kaardisüsteemiga ja suur väljakutse oli need immigrandid ka kuskile majutada.

[Poti soldat]

Iisraeli puhul polnud neil immigrantidel väga valikut, araablaste jaoks olid nad kõik niikuinii leppimatud vihavaenlased nii et ainus võimalus neil oli õppida heebrea keelt ja rohkem või vähem edukalt sulanduda Iisraeli juudi kogukonda. Kui me mingeid venekeelseid kaugete eesti juurtega tegelasi hakkaks idast sisse tooma, siis enamus neist muutuks lihtsalt osaks meie venekeelsest paralleelkogukonnast kelle integreerimisega meil niigi juba piisavalt probleeme.

[Kriku]

Jah, juutidele on venelane sotsiaalselt lähemal kui araablane.

[Jaanus2]

Iisrael on muidugi omaette tase - võtavad vastu kõik, kes vähegi juudid on või on kunagi olnud, näit. Etioopiast. Enamuse panevad edukalt oma uuesti leiutatud keelt ka rääkima. Venelased ongi seal suutnud kõige edukamalt keele õppimist vältida, aga nooremad juudiks hakkamisest ikkagi ei pääse. Meie oleks võinud ka Venemaalt kõik kunagised eestlased kokku koguda, paljud oskasid veel mingil määral eesti keelt ja kui ka ei osanud enam, oleks neil ikkagi olnud motivatsiooni uuesti eestlaseks saada rohkem kui keskmisel venelasel. Abhaasia eestlaste evakueerimine oli ainuke edulugu meil. Mis teha - juudid on suurriikliku mõtlemisega väikerahvas (Iisrael ennekõike, teised söögu heinu!), meie vaatame üle õla ja tunneme muret, mida Brüssel ja elevant meist mõtlevad ja kas venelastel on siin ikka kultuuriliselt piisavalt kodune ja mugav.

[mart2]

... kõik, kes vähegi juudid on või on kunagi olnud, näit. Etioopiast...

Lihtsalt repliigi korras täpsustus.
Vastavalt heale juudist tuttavale olen saanud juba varem teada, et Iisraelis jagunevad juudid "kastidesse" - õilsamad on kohapealsed põlisjuudid, kes pole kunagi lahkunud ja neile järgnevad Euroopast Holokausti eest põgenenud koos Etioopia nn. mustade juutidega. Lõpus on Venemaalt ümberasunud ja segatud verega isendid...
Miks Etioopia? Etioopia on ajaloos ja Vanas Testamendis kirjas kui Seeba kuninganna kodumaa ning tegelikult on ka seal püsinud judaism kuni tänapäevani!
Juudid tunnistavad Salomoni, Sheeba kuninganna ja nende järglaste sugulust.

OT lõpp.

[A4]

Mulle on mulje jäänud, et Iisrael võttis olematu juudi juurtega inimesi vastu ka põhjusel, et nad said aru, et nende ambitsioonideks on rohkem rahvast tarvis - ka vältimaks, et araablased neid merre ei lükkaks. Kui strateegiline reegel on, et rindele ei saa saata eriti üle 10% elanikkonnast, siis nt 2M elanikkonnaga oleks võibolla araablased juudid juba merre lükanud.

See immigratsioon oli neile päris kulukas ja elujärgi polnud seal toona kiita - Golda Meir meenutab, et 60ndatel olid paljud kaubad kaardisüsteemiga ja suur väljakutse oli need immigrandid ka kuskile majutada.

Ma antud juhul ei pidanud silmas Iisraeli riigi loomisele järgnenud paari aastakümmet. 1950. ja 60. aastatel oli Nõukogude Liidus ilmselt tõenäolisem spordilotoga miljon rubla võita, kui emigreerumiseks luba saada. Vaid pidasin silmas 1980. aastate lõpus alanud migratsioonilainet (endisest) Nõukogude Liidust, st ajastut, mil merre paiskamine Iisraeli riiki enam väga ei ähvardanud ning talongimajandust enam polnud. Siis tuli u 10 aasta jooksul Iisraeli üle miljoni vene juudi, kelledest pea pooled ei osanudki peale vene keele teisi keeli, ning kellest igat neljandat ei saanud juudi tavade ja seaduste konservatiivsema tõlgenduse järgi isegi juutideks lugeda. Iisraeli ühiskonda sulandusid need inimesed kokkuvõttes vist normaalselt, aga ei pääsetud ka seal läbiniste venekeelsete kogukondade ja asumite, venekeelse ajakirjanduse, telekanalite jne tekkest. Selle migratsioonilaine mõjud Iisraeli majandusele, teadus-arendus- ja tervishoiusektorile olid läbinisti positiivsed – suurenes mitte ainult töökäte ja tarbijate arv, vaid ka nt Iisraeli inseneride ja arstide arv pea kahekordistus.


Mis tänast Eestit ja neid nn venemaa-eestlasi, siis olgem ausad – ega keegi tõsiselt nende massilise migratsiooni peale siin mõtlema ei taha hakata. Suur osa riske ja muresid on ka põhjendatud. Seda, et need sisserändajad õpiksid ära eesti keele, on väga vähe loota olukorras, kus siin on „toimiv“ venekeelne keskkond neid ees ootamas. Sisserändajate lastega oleks aga lootust, kui õnnestuks likvideerida venekeelne haridussüsteem.

[tuuba]

venekeelset (või mis iganes muukeelset) haridussüsteemi ei pea ega tohigi likvideerida ( kuidagi kõhe hakkab--likvideerime...) vaid RIIGI rahastuse saab AINULT eestikeelne haridus ,alates lasteaiast lõpetades ülikoolidega (ehk siis riigiülikoolidest tasuta inglise-ja muukeelne õpe välja).
eraisikud ,nii füüsilised kui juriidilised, õpetagu kasvõi klingonit.

võetagu vastu seadus ja määrused ja 5 aasta pärast õpivad isegi nigeerlased tallinna tibikoolis eesti keeles.

praegune jama on sellest ,et meie, rahva , rahadega makstakse kinni nii narva venelaste venekeelsed koolid kui tibikoolide neegrite pidzini-keelne õpe.

[Peter[L+]]

AINULT eestikeelne haridus ,alates lasteaiast lõpetades ülikoolidega (ehk siis riigiülikoolidest tasuta inglise-ja muukeelne õpe välja)

Ja lektorid?

[tuuba]

ka eestikeelse hariduse osa võib olla muukeelne õpe, keeled niikuinii, kõrghariduse osas mingi osa ainetest ka võõrkeeltes, lähtudes soovist jätkata oma haridusteed mujal ilmas.jne.

aga mitte mingil juhul ei tohi säilitada võimalust, et kogu stuudium läbitaks võõrkeeles, seda siis riigi rahastusel. kui ise maksad siis õpi või bantu keeles.

lektorid õpetagu siis neid ained, mida oskavad omas keeles ja nende kursuste raames, mida riik tellib.

[Peter[L+]]

Et siis osa aineid, mida riik tellib jääks vaid eesti lektorite pärusmaaks?

[tuuba]

lektorid võivad olla kasvõi Siiriuse seitsmenda tähe viiendalt planeedilt kui nad õpetavad oma ainet heas ja korrektses eesti keeles (ei pea valdama perfektselt)

[Jaanus2]

Peamine probleem on selles, et Eesti poliitilisel eliidil näib olevat ENSV-perioodil kadunud igasugune arusaam sellest, mis funktsioon on riigikeelel. See ei ole ainult deklaratsioon põhiseaduses. Kui on üks riigikeel, siis peabki kogu riiklik avalik elu olema selles keeles. See on riigi kokku liitmise ja kultuurilise piiri küsimus, et võõrad liiga kergelt lämmatama ei pääseks. Kui see nii on, siis ei ole riigis ka niipalju umbkeelset kontingenti, et eraettevõtetel tekiks vajadust ja kiusatust oma reklaame teises keeles trükkida ja riigiametitel hädavajadust selles keeles suhelda - sest muidu võib suur osa riigi rahvastikust koroonasse surra näiteks. Kui meie riigikeel kõik need aastad kehtinud oleks, oleksid tänased umbkeelsed pensionärid ka selle ammu selgeks saanud, isegi kui päevas ainult ühe uue sõna oleksid õppinud.
Belgias on kaks riigikeelt ametlikult ja mingit õnne sellest ei ole - kõik on dubleeritud ja kahekordselt, ka parteid. Jõukam riik, jõuab maksta. Mõlemad rahvusgrupid on ka piisavalt suured ja pole ohtu, et naabrusest kolib teise keele rääkijaid liiga palju juurde. Saksamaa ei jaga riigi raha eest türgi- ja araabiakeelset kooliharidust mitte sellepärast, et nad ei jõuaks seda teha majanduslikult või et oleksid muidu halvad, sellel on muu mõte. Aga meie ajame Venemaa kõrval oma alla miljonilise rahvusega sellist poliitikat nagu ajame.

[mäger]

Kahest riigikeelest omaenda vaatenurgast:

töötades laste ja noorukite psühhiaatrias, siis on see loomulik, et peame ka vene keelseid lapsi teenindama, aitama. Ei saa ju eeldada viie või 12-aastaselt, et nad võõrakeelses keskkonnas hästi ja sisukalt toime tuleksid. Praegu saame tõdeda, et teenuses on väikesed erinevused, näiteks eesti keelsena on kasutusel intelligentsuskaala WISC 4. versioon, vene keelsena aga vanem 3. versioon; kust saadud on, isegi ei oska öelda.

Siin on aga suur aga: psühholoogiliste testide korrektne kasutamine eeldab igas keeles selle uuringu valideerimist. Oleme selles osas ka eesti keelsete materjalidega algusjärgus, aga tulevik paistab pigem helge. Ühe uuringu valideerimine on aga väga suur töö, see tähendab selle riigi selle keelse populatsiooni jaoks leida just sobiv "punktide" määr, mille arvelt saaks otsuseid teha. Kahe riigikeele korral tuleb see töö hulk korrutada kahega. Niisiis, kui kellelgi tekiks huvi adapteerida Eestis mingi uus uuring, tähendaks see automaatselt, et ta peab arvestama kahekordse ressursikuluga, sest teenuste sisu peaks võrdne olema igas riigikeeles. Teame, et nõuda "po tšelovetšeskit" osatakse hästi. Kuna vene riik kapitalistlike riikide uuringuid endale ei adapteeri kuigi meelsalt, siis ei ole meil ka sealtpoolt mingit vennalikku abi selles osas saada.

Lõpuks tähendaks kaks riigikeelt, et mõned spetsiifilised oskused, uuringud ja teemad varastataks meie 1,3 milj pingutusega lihtsalt ida poole ära.

[Runkel]

Kaitseministeeriumi mahukas uuring 09/2020:

Märkimisväärsed erinevused suhtumises käitseväkke, kaitseliitu, Natosse, presidenti.
https://kaitseministeerium.ee/et/uudise ... tegevustes

[mb]

Venemaalase seiklusest kohalike venelastega https://www.youtube.com/watch?v=NvutgOVD7R4 päris lõbus kuulamine.