Kas N Liidus oli ka midagi head?

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.
Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)
retti
Liige
Postitusi: 1268
Liitunud: 13 Dets, 2004 22:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas retti »

traatjalg kirjutas:See veneaja miinikollane ei olnud mitte miinikollane aga värvipulber e.tinamenning pauku tegi tõesti hästi :roll: ja majaseinale jäi aastateks tume tahmane laik.Laevatehases äkki värviti sellega midagi.
Kas sa mitte karbiidiga segi ei aja ?
Kui tinamenning oleks lõhkeaine poleks vene ajal ühtki santehnikut elavate kirjas.
avrnbr
Liige
Postitusi: 108
Liitunud: 29 Juul, 2016 18:57
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas avrnbr »

Kapten Trumm kirjutas:Palju asju küttes panid paika materjalid, tehnoloogia ja muud võimalused.
Näiteks tänapäevaseid sõltumatuid soojusvahetiga soojasõlmi siis ei tuntud, põhimõtteliselt käis shitane trassivesi (torud olid ju mustast metallist) radikatest läbi. Seepärast tuli iga suvi küttesüsteemi pesta. Pesti happelahusega, õhk-vesi meetodil, suur kompressor üürgas päevad läbi ja muru oli sellst roostesogast must.

Mis materjalist soojatorustikke tehti toona läänes, ei tea. Siinsed soojatorud olid tavalised "mustad", st terastorud, mida keevitati kraavis elektroodiga kinni ja isoleeriti käsitsi. On üsna selge, et pärast jaanuaris rohi haljendas.
Vat siin on nüüd viga sees. Mustast metallist toru ei värvi veel vett mustaks, või õigemini must metall üksi ei tee seda. Mustaks värvivad vee seal leiduvate kõikvõimalike, ka lahustunud lisandite, esirinnas vaba hapnikuga, poolt tekitatud keemiliste reaktsioonide lõppsaadused.
Korralikus kinnises süsteemis ei ole selle asjaga suurt muret, reageerivad need lisandid oma reageerimised ära ja asi sellega lõpetatud. Mul on omal katla-akupaagi kontuur mustast torust ja vesi sees klaar kut kaevust.
Nood nõukaaegsed suured küttesüsteemid lekkisid nagu sõelad ja kogu aeg oli vaja värket vett juurde anda, aga seda ei jõudnud keegi puhastada.
Sestap käiski pidev värske vee toodud hapniku ja muude olluste reageerimine torustikuga ja ka omavahel. See oli pm. lõputu protsess. Nende reaktsioonide lõppsaaduseks on erinevad oksiidid, mis vee mustaks värvisid ja võimalusel settisid mudana erinevatesse kohtadesse.
Viimati muutis avrnbr, 14 Apr, 2021 18:26, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Che Latino
Liige
Postitusi: 587
Liitunud: 23 Veebr, 2015 0:14
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Che Latino »

retti kirjutas:
traatjalg kirjutas:See veneaja miinikollane ei olnud mitte miinikollane aga värvipulber e.tinamenning pauku tegi tõesti hästi :roll: ja majaseinale jäi aastateks tume tahmane laik.Laevatehases äkki värviti sellega midagi.
Kas sa mitte karbiidiga segi ei aja ?
Kui tinamenning oleks lõhkeaine poleks vene ajal ühtki santehnikut elavate kirjas.
Pliimennikule tuli ühete teist pulbrit (nimi toimetusele teada) sisse segada siis sai alles õige segu. Ümmargused graniitkivikesed ja isoleerpael käisid kah komplekti.
mart2
Liige
Postitusi: 5127
Liitunud: 22 Juun, 2014 19:52
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas mart2 »

Tinamenningut kasutati seemnete töötluseks, et hallitus neid ei tapaks. Meil metsamajandis oli lukustatud kuuris teist üsna palju. Kord oli probleen, kui üks tarkpea läks puukastist pera labidaga välja taguma. Ennem oli labidaga seganud kaaliumväetist. Käis kena pauk ja mees sai korraliku ehmatuse. Kogused ei olnud suured, nii et paras õppetund.
Täpset keemiat/reaktsiooni selle juures ei oska seletada.
Paljude raamatute lugemine teeb inimese palju lugenud isikuks, kuid ei pruugi teha teda targaks...
Kasutaja avatar
Hydrazine
Liige
Postitusi: 1182
Liitunud: 17 Mär, 2008 11:12
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Hydrazine »

Karbiiti ma mäletan et me virutasime kuskilt ehitusel, vanemad poisid õpetasid... ja siis oli GLOBUS'e hernepurk ja poriloik, tükike ainet sinna alla vee sisse ja jalaga purgi peale, vahvalt hakkas susisema ja tundsid kuidas tekib rõhk, ja siis oli vaja osava liigutusega jalg õigel hetkel ära tõmmata ja hernepurk lendas taevasse, püksid olid muidugi ka sopaga koos aga sel "ajal" oligi normaalne, et laps ei saagi õuest tuppa tulla puhaste riietega. Oli see Karbiit või Garbiit, ma ei kuugelda. Kas seda kasutati kuidagi keevitamise juures ehitusel?
Viimati muutis Hydrazine, 15 Apr, 2021 0:10, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Manurhin »

Hydrazine kirjutas:Karbiiti ma mäletan et me virutasime kuskilt ehitusel, vanemad poisid õpetasid... ja siis oli GLOBUS'e hernepurk ja poriloik, tükike ainet sinna alla vee sisse ja jalaga purgi peale, vahvalt hakkas susisema ja tundsid kuidas tekib rõhk, ja siis oli vaja osava liigutusega jalg õigel hetkel ära tõmmata ja hernepurk lendas taevasse, püksid olid muidugi ka sopaga koos aga sel "ajal" oligi normaalne, et laps ei saagi õust tuppa tulla puhaste riietega. Olisee Karbiit või Garbiit, ma ei kuugelda. Kas seda kasutati kuidagi keevitamise juures ehitusel?
Kasutati keevitamisel atsetüleenigeneraatorites e. "karbiidipüttides".
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
toomas tyrk
Site Admin
Postitusi: 5558
Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas toomas tyrk »

mart2 kirjutas: Ennem õppust tutvustati meile tegevust ja nii öeldi - 10-tonnone pomm (lõhkeaine kogust ei täpsustatud ). Olevat betoonkestaga, sest nii sai rohkem lõhkeainet panna ja sõja ajal oli kasutatud raudteesõlmede purustamiseks. :dont_know: Usun, et kaal võis olla "ümardatud" ja sellest mulle hetkel piisas.
Betoonkestaga - siis oli ikka FAB5000
http://www.airwar.ru/weapon/ab/fab5000.html
Ümardati ülespoole väikese liiaga.

FAB9000 oli teraskestaga.

Teisalt - tänu betoonkestale oli lõhkeainet kogunisti 3200 kg (pomm ise tegelikult 5400 kg) ja see polnud puhas trotüül vaid trotüüli, heksogeeni ja alumiiniumi segu. Pauku tegi küll ja veel.

Ja kaks sellist pommi pillati omal ajal nii Helsinkile kui Tallinnale. Mitte FAB2000.
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AMvA »

Kriku kirjutas:See ei olnud lihtsalt pauk, see oli nõukogude pauk!
Kõige rahumeelsem pauk maailmas!
Kasutaja avatar
Troll
Liige
Postitusi: 3173
Liitunud: 08 Okt, 2004 16:59
Asukoht: Viljandi
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Troll »

Hydrazine kirjutas:Karbiiti ma mäletan et me virutasime kuskilt ehitusel, vanemad poisid õpetasid... ja siis oli GLOBUS'e hernepurk ja poriloik, tükike ainet sinna alla vee sisse ja jalaga purgi peale, vahvalt hakkas susisema ja tundsid kuidas tekib rõhk, ja siis oli vaja osava liigutusega jalg õigel hetkel ära tõmmata ja hernepurk lendas taevasse...
Oh, me tegime poistega ikka palju äkilisemat pauku karbiidiga. Selleks oli vaja šampanjapudelit, korki ja seda traati, mis šampanjal korki paigal hoidis ja mis avamisel lahti keerati. Pool pudelit vett, siis toppisime sinna paberit niipalju, et veepind oli täiesti kaetud ning sinna peale siis ettevaatlikult karbiidi. Paber ei lasknud karbiidil kohe veega reageerima hakata. Kork peale ja traadiga kõvasti kinni. No ja siis loksutasid pudelit kõvasti, et kõik seguneks, pudel käest maha ja jooksu. Mõne aja pärast käis igavene latakas, kui pudeli puruks lõi! :D Eh, olid ajad... ja meie nii noored ja lollid...
Hea võidab alati kurja - kes võidab, see ongi hea!
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1740
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas maksipoiss »

Meie saime "pauku" teha niimoodi , et ärisime sõdurite käest lõhkepakette sellise valuuta vastu nagu sametpaber :) . Need vist kasutasid seda oma demblialbumites vms.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kõige kõvem oli muidugi uusaasta ilutulestik, mis ilma rahuarmastavate NSVL relvajõududeta oleks vist olemata. Eriti kõvad olid need vile ja langevarjuga puhased raketid, millega tuumasaasta eest hoiatatakse 8)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
AndresTy
Liige
Postitusi: 940
Liitunud: 07 Mär, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AndresTy »

Pisikesed süsihappegaasi balloonid selle sifoonpudeli jaoks - tühjad siis. Tuletikkudel koos tikuotsaga väävel otsast kääridega ära, balloon täis, paraja torujupi sisse, tikuga tagant "süüde" ja lendas kui rakett. Puhast tikuväävlit ei tohtinud panna, siis plahvatas, seepärast need tikuotsad koos puuga.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
AndresTy
Liige
Postitusi: 940
Liitunud: 07 Mär, 2019 13:27
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas AndresTy »

retti kirjutas:
huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.
Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)
Tõenäoliselt mitte ainult. Need kogused olid ikka ainult kasvuhoonete suitsutamise jaoks vast liiga suured, mis toodi. Vagunite kaupa.
Imekaunis! Raha eest teen kõike, mida härrad soovivad...
Sektor gazovoi ataki
Liige
Postitusi: 989
Liitunud: 27 Dets, 2012 10:02
Kontakt:

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Postitus Postitas Sektor gazovoi ataki »

AndresTy kirjutas:
retti kirjutas:
huvitun kirjutas:Veel üks küsimus. Ma käisin teiste pätakatega väiksena väävlitükke korjamas raudteel. Kollase väävli tükke. Kord leidsime isegi ca kilose kamaka. Niimoodi ikka mitu suve. Hiljem vaibusid pürotehnilised huvid ja vist ka ei leidnud enam. Tartu rongijaamas sai siis suht vabalt ringi nuuskida rööbastel. Aastanumber ehk oli 80ndate algus. Mida sellest väävlist tehti? Miks seda veeti Eestisse.
Kasutati agrotehnilise vahendina taimekasvatuses (kasvuhoonetes)
Tõenäoliselt mitte ainult. Need kogused olid ikka ainult kasvuhoonete suitsutamise jaoks vast liiga suured, mis toodi. Vagunite kaupa.
Toodeti väävelhapet fosforväetiste tootmise jaoks. Käisin ka korjamas.

https://www.harjuelu.ee/kas-fosforiit-on-eesti-nokia/
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 14 külalist