Manurhin kirjutas:Kas sellest eest ära kukkunud aparellist mingit pilti või joonist on kuskil juba ilmunud? Kui n.ö. loomulikul teel eest ära kukkus, siis peaks see vedelema täpselt laeva ees lapiti põhjas. Aga ma saan aru, et on kuidagi hoopis laeva külje najal püsti?
Siin on nüüd ametlikult välja öeldud kaks erinevat versiooni.
Rene Arikas via ERR 15.07.2021 kirjutas:"Tänasel päeval oleme ainult võimelised tuvastama, et vööriramp ei ole kinnitatud hingede külge ja ta lebab laeva paremas pardas, toetudes osaliselt laevakerele."
Rene Arikas via ERR 16.07.2021 kirjutas:Allveerobotiga tuvastati, et vöörirambi parema parda väike tükk on vöörirambi parema parda hinge küljes, et vöörirambi parema sisemise nurga tükk on puudu. Vöörirambi konstruktsioonil leiti erinevaid vigastusi, millest enamik on selle keskosas.
Jaan Metsaveer kirjutas:Kas parvlaev Estonia vööriramp on täiesti küljest või lihtsalt pöördunud? „See omab printsipiaalselt tähtsust,“
Dagens Nyheter 14.07.2021 kirjutas:Samtidigt har undersökningen upptäckt att bogrampen lossnat från ena gångjärnet och lämnat en fri infart till bildäck.
Tõlge: Samal ajal on uurimine avastanud, et vööriramp on ühest hingest lahti tulnud ja jätnud autodeki juurde vaba sissepääsu.
Bogrampen är sned men i princip helt nere, från att ha varit öppen 60 centimeter vid undersökningar som gjorts av Jutta Rabe och JAIC. Den är inte helt lös men hänger i ett gångjärn på sidan. Det är fri infart till bildäck, säger han.
Google tõlge: Vööriramp on kaldus, kuid põhimõtteliselt täiesti allapoole, olles Jutta Rabe ja JAICi uuringutes olnud avatud 60 sentimeetrit. See ei ole täiesti lahti, vaid ripub küljel hinges. Autodekile on tema sõnul vaba juurdepääs.
Õhtuleht 16.07.2021 kirjutas:Nii tingib uus uurimine kohese vajaduse mööda uusi niidiotsi edasi liikuda: kas ramp lebab täiesti lahtiselt või ripub ühe hinge küljes, nagu väideti Rootsi meedias?
*
Nagu ütles TTÜ laevaehitaja - senini pole seal avastatud midagi, mis seaks uurimiskomisjoni arvamuse kahtluse alla.
Täpsuse huvides tuletaks meelde, et vajadusel täpsemad ja põhjalikumad uuringud on planeeritud järgmise aasta kevadesse.
Praegused eeluuringud viiakse läbi selleks, et otsustada, kas mida kuidas ja millal järgmise aasta kevadel üldse uurima hakatakse.
2021 juulis olid algselt ette nähtud põhimõtteliselt ainult sonariuuuringud, et saada ülevaade vraki seisukorrast ja mere põhja olukorrast.
Postimees 09.07.2021 kirjutas:Eesti juhtimisel viivad Eesti ja Rootsi ametiasutused juulis Estonia õnnetuspaigas läbi eeluuringud. Projekti pikkuseks on kavandatud kümme päeva, kuid selle lõplik kestvus sõltub ilmastikuoludest.
ERR 10.07.2021 kirjutas:Reedel teostati seadmete testimine ja kalibreerimine; mõõdeti merevee olulised parameetrid: nähtavus, hapnikusisaldus jpm; viidi läbi vraki uurimine lehviksonariga; lasti mere põhja hoovuste suunda ja kiirust mõõtev seade ning alustati kogutud andmete töötlemisega.
Töödeldud andmeid on Rene Arikase sõnul vaja järgnevateks uuringuteks.
Kuna olud ja nähtavus mere põhjas olid ootamatult head teostati Eesti poole algatusel kohe lisaks ka osalised videouuringud.
Dagens Nyheter 13.07.2021 kirjutas:De i måndags upptäckta sprickorna i M/S Estonias skrov går längs med fartygssidan. Det tyder på andra och större skador än det hål som i höstas visades i en dokumentärfilm. Den estniska haverikommissionen kräver nu att en undervattensfarkost sänds ner för att filma fartyget.
Enligt direktören i den estniska haverikommissionen Rene Arikas har man förutom sprickorna också gjort andra observationer:
– Vi har upptäckt att det finns olika föremål utanför vraket som vi definitivt vill ha mer detaljerad undersökning av.
Men Estland trycker nu på för att utredarna snarast möjligt ska fotografera skrovet från en undervattensfarkost med en videokamera. Att göra detta nu har varit en eventuell möjlighet.
Från svensk sida har man däremot velat vänta med att fotografera vraket till nästa vår med fotogrammetri. Det är stillbilder som sätts samman och ger en stor detaljrikedom. Motivet för att vänta har varit att sikten i vattnet då är bättre med mindre alger och växtlighet. Men Estland vill gå snabbare fram:
– Sikten är tillräckligt bra för att utföra undersökningar med en undervattensrobot, säger Rene Arikas till Postimees.
Det kräver i så fall att ett nytt fartyg sänds ut, utöver det svenska och estniska som finns på plats. Ett sådant fartyg ligger enligt uppgift till DN redo och kan i så fall ganska omgående sända ner en robot för att filma M/S Estonia.
Google tõlge:
M / S Estonia laevakere esmaspäeval avastatud praod kulgevad mööda laeva külge. See viitab muudele ja suurematele kahjudele kui auk, mida eelmisel sügisel dokumentaalfilmis näidati. Eesti õnnetuste uurimise amet nõuab nüüd veealuse sõiduki allalaadimist laeva filmimiseks.
Eesti õnnetuste uurimise ameti direktori Rene Arikase sõnul on lisaks pragudele tehtud ka muid tähelepanekuid:
- Oleme avastanud, et väljaspool vrakki on mitmesuguseid esemeid, mille kohta soovime kindlasti üksikasjalikumat uurimist
Kuid Eesti soovib, et uurijad pildistaksid võimalikult kiiresti videokaameraga veealuse sõiduki kere.. Selle tegemine nüüd on võimalik.
Rootsi pool on aga soovinud oodata vraki fotografeerimist järgmise kevadeni fotogrammeetria abil. Need on ikka kokku pandud pildid, mis pakuvad palju detaile. Ootamise põhjuseks on olnud see, et vees on siis nähtavam vähem vetikaid ja taimestikku. Kuid Eesti tahab liikuda kiiremini:
"Nähtavus on piisavalt hea, et uurimusi veealuse robotiga läbi viia," ütles Rene Arikas Postimehele.
Sel juhul nõuab see lisaks paigas olevale rootsi ja eestlasele uue laeva väljasaatmist. DN sõnul on selline laev valmis ja võib sel juhul üsna kiiresti robotit M / S Eesti filmimiseks alla saata.
*
Vaatades, kui kiirelt on Soome PV laevad kohal olnud, kui sealkandis mingi liikumine tekib, ....
Selle Soome poolse vraki valvega on minu jaoks natukene segased lood.
Olen otsinud avalikest allikatest infot selle kohta (nii tehnilise, juriidilise kui kasutatava praktika kohta), kuid midagi asjakohast mis selle valvamise praktilist poolt täpsemalt selgitaks pole leidnud.
https://www.hylyt.net/item/estonia-595/Hylyn sukelluskiellon valvonta jätettiin suomalaisviranomaisille.
https://www.mtvuutiset.fi/artikkeli/raj ... ta/7561492Merivoimien yksikkö on paikalla ja aluetta pidetään eri tavoin valvonnassa koko ajan. Valvonta on jatkuvaa, olipa vuosipäivä tai ei. Toki olemme hereillä sen suhteen, että vuosipäivä on käsillä.
2019 septembris, kui need dokumentaalfilmi tegijad käisid all filmimas, siis info selle kohta tuli Soome piirivalvale Rootsist mis võimaldas neil n.ö. kiirelt reageerida.
https://yle.fi/uutiset/3-10986984Länsi-Suomen merivartiosto valvoo Estonian hylyn rauhaa.
Rajavartiolaitos oli saanut ennakkotietona Ruotsin viranomaisilta sunnuntaina, että Saksan lipun alla kulkeva sukellustukialus Fritz Reuter saapuisi Estonian hylyn alueelle maanantaina iltapäivällä ja sen henkilöstöllä on aikeena sukeltaa Estonian alueella.
Tõlge:
Piirivalve oli pühapäeval saanud Rootsi ametivõimudelt esialgse teabe selle kohta, et Saksamaa lipu all sõitev allveelaevade tugilaev Fritz Reuter saabub esmaspäeva pärastlõunal "Estonia" vraki piirkonda ja selle pardal viibijad kavatsevad sukelduda "Estonia" sukeldumiskeelu alal.
2019a kokkuvõttev ülevaade Soome piirivalve tegemistest...
https://navigatormagazine.fi/blogit/raj ... 0-luvulle/Estonian hautarauhan häirintä muodosti syyskuun lopulla aivan omanlaisensa kokonaisuuden. Saimme etukäteen ruotsalaisilta viranomaisilta tiedon, että Saksaan rekisteröity Fritz Reuter -niminen alus olisi tulossa suorittamaan sukellustöitä Estonialla, jonka hautarauha on lailla suojattu.
Tõlge:
"Estonia" hauarahu rikkumine moodustas septembri lõpus täiesti ainulaadse terviku. Rootsi võimud teavitasid meid eelnevalt, et "Estoniale", mis on seaduslikult kaitstud hauarahuleppega, tuleb sukeldumistöid tegema Saksamaal registreeritud Fritz Reuter nimeline laev.
Seega ilmselt teostatakse hukupaigas seiret radaritega ja kui sinna mõni alus peaks jääma pikemalt paigale, siis reageeritakse.
Kiirreageerimiseks on seni pakkunud lisatuge Rootsi pool, kes teavitab Soome piirivalvet infolekkinud planeeritavate tegevuste puhul juba ette.
Küsimus on, et kas Soome piirivalve reageerib ka juhul, kui näiteks Rootsi pool teavitab ette, et nende enda alus(ed) laevahuku paigas viibivad midaiganes ettekäändel.
Samas peab jääma sellisel juhul Soome poolele maha fikseeritud märge mõne sellise tegevuse kohta ja see peaks olema vajadusel kontrollitav.
Teine küsimus on, et juhul kui seal liiguvad allveealused, siis kas Soome poolel on võimekus ka selliseid aluseid seal tuvastada või mitte. Millegipärast kahtlen selles ja olen teatud määral skeptiline... midaiganes ka siis ei peaks tähendama see lause, et
, elik tõlgituna "piirkonda jälgitakse kogu aeg mitmel viisil".aluetta pidetään eri tavoin valvonnassa koko ajan
*
Kuna juba sai selle postituse tegemine ette võetud, siis märgiks ära veel ka ühe natukene häiriva seiga.
Kui juba käib uus eeluurimine ja kõik teavad, et kogu see "Estonia" teema on ülimalt sentsitiivne, varasematel uuringutel on omajagu ämbreid kolistatud nii uurimisel kui selle kajastamisel, siis võiks ennast nüüd ometi kokku võtta ja mõtelda 10 korda alati enne, kui üks kord midagi välja üteldakse.
Lause: "Vigastuste ala vastas on arvatavalt graniidipaljand. Vaatluse põhjal ühtib vigastuste geomeetria graniidipaljandi geomeetriaga" oleks korrektsena siis "Vigastuste ala vastas on arvatavalt graniidipaljand. Vaatluse põhjal ühtib vigastuste geomeetria ARVATAVA graniidipaljandi geomeetriaga"
Et ei jääks kohe alguses arusaama (mis hakkab kohe kindla faktina oma elu edasi elama), et seal ongi juba 100% ära tõestatult kindlat just graniidipaljand.
Tõenäoliselt ongi, aga enne kindlas kõneviisis selle väitmist, tuleks ametlikel asjapulkadel see asi ikkagi üheselt selgeks teha.
P.S.
See (info kommunikeerimine) puudutab ka seda rambi hingede teemat... et kas ripub ühe hinge küljes või on ikkagi hingedest lahti.