hjl85 kirjutas:Aga üks mis hea-nv-l kui pirukfestivalil jms kohtades olid vaktsineerimise bussid-pikad, pikad järjekorrad. Seega ei ole mitte vaktsineerimise taga inimeste eriline soovimatus vaid just viitsimatus kuskil digiloos mingeid aegu valida jms. Viige vaktsineerimine inimeste juurde ja nad tulevad.
Nüüd hakkab riik vaktsineerijatele maksma boonuseid süstimise eest.
https://www.delfi.ee/artikkel/94181761/ ... ljoni-euro
Inimesed on piisavalt erinevad ja erineva käitumismustriga, et neile ka täiesti erinevalt läheneda.
Esimene grupp (suht väikeservuline) oli see, kes otsisid meeleheitlikult läbi tutvuste jms orgunnimiste vaktsineerimisvõimalust esimesest päevast peale.
Teine grupp, juba märkimisväärselt arvukam oli see, kes legaalsete võimaluste avanedes tormas mööda vabariiki ringi, et ükskõik kus endale see vaktsiin saada.
Kolmas grupp oli see, kes pärast suuremat rahmeldamist ja rahulikuma aja äraootamist läks vaktsineerima siis, kui seda vaktsiini sai mõistlikust elukohajärgsest vaktsineerimise kohast. Nende hulgas on nii need, kes ise närisid läbi igasugustest regamise IT lahendustest ja ennest vaktsineerimisele registreerisid kui ka need, kellega võeti ise ühendust (pereasrtid, vektsineerimiskeskused jms) ja kutsuti vaktsineerima.
See oli siis see lihtsam osa elanikkonnast kus piisas enemvähem ainult sllest, et riik suudaks vaktsiinidoosid hankida, kohale toimetada ja vaktsineerijad ning vaktsineerimiseks kohad leida.
Nüüd edasi läheb keerulisemaks ja tulemuse saavutamiseks on vaja muid lahendusi ning lähenemisi... mis tunduvad jube vaevaliselt ja natukene hilinenult tulema.
Neljas grupp (peamiselt eakamad, eriti üksikud inimesed, aga ka toimetulekupiiril või täielikus vaesusriskis kusagil maapiirkonnas vegeteerivad nooremad kodanikud) on need, kes teeks selle vaktsiini ära, aga pole arvuti ega nutipluti võimekust, pole sõiduvahendit, pole telefoni, pole ühistransporti, pole "peoriideid selga panna, et kodunt välja minna", või tervis pole see, et kusagile üldse minna saaks ja tahaks jne... ja pole ka igapäevaseid suuremaid elulisi kontakte teiste kodanikega.
Viies grupp on need, kes põhimõtteliselt pole vaktsineerimise vastu, kuid ei näe ka mingid sügavamat tungi seda teha, või pole seda võimalik teha vähese asjaajamise, ajakulu ja jõupingutuseta, või on seisukohal, et "pigem vist ikka ei tee... ja ahh, vahet pole" .
Neile peab see vaktsineerimine koduõuele jõudma ja uksele koputama kui soovitakse, et nad vaktsineeritud saaks. Nendega peab ka rohkem silmast silma rääkima ja vajadusel natukene rohkem veenma.
Viimane kuues grupp on siis see, kus inimesed põhimõtteliselt on vaktsineerimise vastu lõpuni ja kasvõi nui neljaks.
Viimastega pole eriti midagi teha ja nendele niigi vähese ajalise- ja imimressursi raiskamine peaks jääma aega, kui eelnevad hrupid on kõik ära vaktsineeritud.
Ja neile tuleb omakorda hoopis teistmoodi läheneda ning nendega tegeleda, kui eelmised viis gruppi.
Ja eraldi "grupina" võiks veel vaadelda muidugi ka osa muukeelsest elanikkonnast, kellel peas on igasugused "muud mõtted, arvamused ja argumendid", aga need jagunevad siiski põhiliselt neljanda, viienda ja kuuenda "põhi"grupi vahel ära.
IMHO meie senine viga on olnud see, et kas arvati(gi), et nii on(gi), või teadvustati liiga hilja, et "egaikka ei ole küll nii" ja kogu Eesti ei ole ainult need kolm esimest gruppi ning käputäis kuuendat gruppi. Seda, et pealinna kõrgetel toolidel ei aduta teoorias tegelikku reaalset olukorda väljaspool suuremaid linnu ja teatud ühiskonnagruppe, olen varasemalt liiga palju kogenud ka muudel elualadel ning teemades ja see tundub olevat kahjuks suhteliselt tavaline.
*
Või võtkem kasvõi see kutsealuste testimise/vaktsineerimise teema.
Ma tõesti ei saa aru, et kas selleks peab mingi eriharidus, täiendkoolitus ja kutsetunnistus olema, et aru saada kutsealuste vaktsineerimise ja/või testimise vajalikkusest ENNE nende kutsealuste vedamiseks kohale saadetud bussi või väeossa saatmist/lubamist? Kui sa topid ühe covidpositiivse 30-ne terve inimestega ühte bussi ja/või lased sellise covidpositiivse väeossa ning edasi kasarmusse, siis kui suur saab olla hilisem üllatus supernakataja korraldatud koldepuhangu olemasolust?
Sama puudutab väljaloalt naasvaid vaktsineerimata ja testimata ajateenijaid, kes kõik võivad nakkuse sisse tuua.
Kaader võib ju olla kõik vaktsineeritud, aga kuidas sa alustad ja/või jätkad/viid niigi ajakriitilist sõduri väljaõpet läbi, kui vennad on kas kohe alguses, või siis hiljem positiivsetena ja/või lähikontaktsetena hoopis kusagil karantiinis?
No minu arust sellised elementaarsed asjad, millele peaks ette mõtlema ja ära organiseerima / riskid tuleks kohe võimalikult miinimumini viia.
Ja seda peaks organiseeritama/lahendatama Vabariigi valitsuse tasemel, mitte ei peaks hiljem Kaitsevägi ise "kuidagi kastaneid tulest välja tooma".