K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[Fucs]

Milline on moodsate elektriautode projekteeritud eluiga?
St. kui pikaks ajaks on projekteeritud akude kestvus ja kui palju läbisõidukilomeetreid on projekteeritud sõidukile enne, kui see vajab täielikult kogu akupaki vahetust?
On see 8 aastat ja/või 160 000km või midagi muud?

Siin: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y kirjutab, et

Elektriauto akude eluiga sõltub erinevatest teguritest, kuid keskmiselt on see umbes 8 aastat

ja siin https://enefitvolt.com/uudised/Kogu-tod ... i-valmista on antud vägevad tabelid, kus juhul kui võtta tabelist elueaks max 2800 laadimistsüklit ja iga päev peaksime korra laadima, siis 2800 (laadimistsüklid) : 365 (päevi aastas) saame 7,67 aastat... või kui võtta sealt elueaks max 4500 laadimistsüklit ja iga päev korra laeks, siis saaksime 4500:365=12,32 aastat....

Aga siis loen sealt edasi, et

Esimesed Nissan Leaf mudelid olid 24kWh mahtuvusega akudega (sõiduulatus ca 170 km), praegused aga juba mahtuvustega 40kWh ning 62kWh. Samuti on Tesla Model 3 aku mahtuvusevahemik 54-75kWh, sõiduulatustega vastavalt 354-481km.

Kas ma saan õigesti aru, et selle välja käidud 354-481km sõiduulatuse puhul on arvestatud, et sõidetakse 100% täislaetud akud tühjaks kuni 25% ?
Ehk, et iga 354-481km läbimiseks ühe laadimisega tuleks akud enne 100% täis laadida ja siis pärast 354-481km läbimist on need veel ca 25% täis?
Sellisel juhul kestavad need akud ca 2010 laadimistsüklit, nagu tabelis näidatud?

Kui jah, siis arvutame siit edasi keskmise läbisõiduvõimekuse: Max 2010 laadimist x (480+354:2)km = 838 170km ???? See ei saa ju olla akude reaalne läbisõiduvõimekus kui:

Elektriautode omanike rahulolu kindlustamiseks pakuvad autotootjad nagu Renault (Zoe 2018, 8a või 160 000 km läbisõit) ja Nissan (Leaf 2019: 96 kuud või 160 000 miili läbisõit) akudele garantiisid.

Kusagil artikli tabelites toodud andmetes või arvutustes peab olema mingi kala.

[davidsoniharald]

Dacia lubab uue Springi hinnaks ca 20k eurot. See on täitsa sisepõlemismootoriga auto hind. Selles valguses muutuks elektrikas juba odavamaks. Daciaga sõites peab muidugi ka cojonest olema.

Olgu märgitud, et elektriauto suuremad omamiskulud tulenevad otseselt elektriautode oluliselt kõrgemast ostuhinnast. Võrdluses olevate elektriautode maksumus on vahemikus 37 680-61 940 eurot, mis teeb elektriauto sisepõlemismootoriga autoga võrreldes keskmiselt 17 000 euro võrra kallimaks.

Korralik tasuvusuuring eri tüüpi uute sõiduautodega:
https://www.err.ee/1157236/alan-vaht-el ... se-analuus

Analüüs näitas, et bensiiniga võrreldes muutuks elektriauto tasuvaks kui aastane läbisõit oleks 55 000 kilomeetrit. Diislikütuse madalamast hinnast tulenevalt saabub tasuvus aga alles 80 000-kilomeetrise aastase läbisõidu korral ning CNG-autoga võrreldes peaks elektriauto aastane läbisõit olema koguni 115 000 kilomeetrit.

Hetkel ei sõida isegi taksojuhid särtsukatega 55000 km aastas. Aga probleemi saaks lahendada kui tõsta vedelkütuste hinda näiteks €5 peale liitrist.

[nimetu]

Samväärne idee oleks kõikidele haakevedajtele sarved külge retda ning iga vähegi suurem tee trolliliinidega katta....poleks mingit akuprobleemi.

Idee juba olemas ja katsetamisel.
https://www.globalconstructionreview.co ... -hig7hway/
https://www.youtube.com/watch?v=27100u7IcII
Odavam kui raudtee rajamine ja üks võimalikest alternatiividest. Kindlasti ei asenda see kõiki veoautosid, sest pole sama paindlik, kuid pikamaaliinidel, kus pole vaja uksest ukseni jõuda, vaid liigutakse logistikasõlmede vahel, on see igati mõistlik variant.

Samal ajal hakkab Mercedes katsetama vesinikul sõitvat veoautot. Eesmärk on 1000 km ühe paagitäiega. Päris tootmiseni jõudmine võtab veel tublisti aega, kuid perspektiiv on suhteliselt hea. Mercedes on oma vesinikul sõitvate bussidega kõvasti eeltööd ära teinud.
https://www.daimler.com/innovation/driv ... otype.html

[Kilo Tango]

Milline on moodsate elektriautode projekteeritud eluiga?
...

Siin: https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y kirjutab, et

Elektriauto akude eluiga sõltub erinevatest teguritest, kuid keskmiselt on see umbes 8 aastat

...

Kõik uuringud elektriautode kohta, mis on vanemad, kui eelmine aasta, on vananenud. 2019 lõpp käib ka enam-vähem, kui kuna areng on olnud just viimasel paaril aastal sedavõrd kiire, siis ei saa nende andmetega suurt midagi peale hakata.

Muide, kodanikud täna ei osta tegelikult elektriautot tihti ökonoomitamiseks. Porsche Taycani või Tesla Model S-i ostab inimene selle pärast, et see on lihtsalt niivõrd palju parem ja mugavam auto omanikule.

[Some]

Muide, kodanikud täna ei osta tegelikult elektriautot tihti ökonoomitamiseks. Porsche Taycani või Tesla Model S-i ostab inimene selle pärast, et see on lihtsalt niivõrd palju parem ja mugavam auto omanikule.

Selles osas nõus. Ja sellised inimesed ostavad neid autosid nagunii kui see sobib nende elurütmiga. Paraku massidesse jõudmiseks peavad elektrisõidukid ka rahakoti sisu jälgivatele inimestele sobima hakkama. Rääkimata suurfirmade fleet-idest, nemad ökotavad päris kindlasti.

[Madis Reivik]

Tegin väiksed rehnutid.

2 sõidukit:

1. Kaalub 40 tonni ja kiirendab 0-100 km/h 20 sekundiga. Rakendatav jõud on 55,6 kN
2. Kaalub 2,25 tonni ja kiirendab 0-100 km/h 2 sekundiga. Rakendatav jõud on 31,3 kN

On ikka päris suur vahe, 180% rohkem voolu 10x pikema aja jooksul. 18 korda suurem energiahulk.

Lisaks - püsivool (hõõrdumise ja õhutakistuse ületamiseks) on ka oluliselt suurem, puusalt pakuks 7x

Ning praktikas läbitav distants peaks olema min 800km (100kmh ja täistööpäev).

Päris suur aku.

[Kriku]

Sest EL keelustab uute sisepõlemismootoritega tehnika müügi? Või keelustatakse ainult sõiduautod?

Sellest, et sisepõlemismootoritega generaatorid näiteks ära keelatakse, ma pole midagi kuulnud. Ma kahtlen VÄGA, kas sisepõlemismootori kui sellise ära keelamine üldse võimalikki oleks kõiki tsiviilvõimekusi säilitades, sõjaväest üldse rääkimata.

Samväärne idee oleks kõikidele haakevedajtele sarved külge retda ning iga vähegi suurem tee trolliliinidega katta....poleks mingit akuprobleemi.

Minna kaugvedudega autotranspordi pealt tagasi üle raudteetranspordile on väga arvestatav võimalus.

[Some]

Vaatasin EU Fit for 55 package üle. Alates 2035 ei tohi müüa sisepõlemisega sõiduautosid ja kaubikuid, rasketehnikat võib endiselt müüa. Küll aga kehtestatakse kütuseaktsiisidele miinimumtariifid ja kütuste CO2 sisalduse eest peab hakkama maksma, nii et kütus saab kallis olema. Kui tahad vana Opeliga lapsi vallakeskusesse kooli vedada siis kasulik on nood lapsed Opelit tagant lükkama panna.

Amendment of the regulation setting CO₂ emission standards
for cars and vans

[Smith]

Millest see jauramine rekkade ümber?
Kõige odavam kaupade vedamine on laevaga, seejärel rongiga.
Minu arvates on neid pikamaa rekkasid juba praegu liiga palju maanteedel.
Suure mahuga või rasked kaubad (või millega pole kiire) vedada kaevaga,
ülejäänud rongiga , riigisiseselt vedagu või elektriveokitega kaup laiali.
Tõesti kiireloomuline kaup veokitega.
Ja miks pistikuhübriidid pidevalt ära unustatakse?

[Some]

Eks kui mõistlik on viia laeva või rongiga siis viiaksegi. Selleks ongi logistikud tööle võetud. Kui sa oled Sakreti logistik Mäo ristis siis kuidas sinu arvates oleks mõtekas ca 30 euroalust Vilniuse ehituspoodi toimetada? Tellid Tallinnast rekkaga merekonteineri, laed Mäol peale, saadad tagasi, konteiner ootab laoplatsil millal tuleb laevareis Klaipedasse, Klaipedas tõstetakse konteiner rekka peale ja veetakse Vilniusesse. Ja siis konteiner rekkaga rõõmsalt sadamasse tagasi, kui veab siis just sel hetkel mõni Vilniuse klient vajab täpselt samal ajal kaupa konteineriga saata ja ei tulegi tühisõitu. Sama skeem rongiga transpordil. Rekkaga lihtsam - kaup laost peale ja Vilniuse poole teele. Tee peal viib mõned alused Pärnu ja Riia ehituspoodidesse. Tagasiteel organiseeritakse tagasikoorem, erinevate firmade ekspedeerijad teevad selles osas kenasti koostööd - kui konkurendi auto on veo tellinud kliendi lähedal siis tellitakse vedu konkurendilt ja pärast arveldatakse.

[Smith]

Eks kui mõistlik on viia laeva või rongiga siis viiaksegi. Selleks ongi logistikud tööle võetud. Kui sa oled Sakreti logistik Mäo ristis siis kuidas sinu arvates oleks mõtekas ca 30 euroalust Vilniuse ehituspoodi toimetada? Tellid Tallinnast rekkaga merekonteineri, laed Mäol peale, saadad tagasi, konteiner ootab laoplatsil millal tuleb laevareis Klaipedasse, Klaipedas tõstetakse konteiner rekka peale ja veetakse Vilniusesse. Ja siis konteiner rekkaga rõõmsalt sadamasse tagasi, kui veab siis just sel hetkel mõni Vilniuse klient vajab täpselt samal ajal kaupa konteineriga saata ja ei tulegi tühisõitu. Sama skeem rongiga transpordil. Rekkaga lihtsam - kaup laost peale ja Vilniuse poole teele. Tee peal viib mõned alused Pärnu ja Riia ehituspoodidesse. Tagasiteel organiseeritakse tagasikoorem, erinevate firmade ekspedeerijad teevad selles osas kenasti koostööd - kui konkurendi auto on veo tellinud kliendi lähedal siis tellitakse vedu konkurendilt ja pärast arveldatakse.

Arusaadav, et on lihtsam.
Pärnu ongi siseriiklik vedu mida võiks rekkaga teha ja
Pärnust Leetu läheb 2026 juba Rail Baltic. Ennist siin räägiti Saksamaast ja muudest pikkadest vedudest. 30 euroalust segu veoutoga Saksamaale veoautoga vedada on ka veits
lollus. Eks iga asi nõuab harjumist ja planeerimist. Ehitusfirma käiks ka igat väikest
asja poest kaubikuga toomas (sest on lihtsam) aga mõistlikum oleks suurem ports korraga ära tellida. Kui vene nafta tossutamist hakatakse koomale tõmbama siis tuleb leida
lahendusi kuidas seda teha.

[Kriku]

Jah, autotransport on kaugvedudeks lihtsam (kas ka odavam?). Aga kaugveod raudteele tagasi kolida on jällegi lihtsam ja odavam, kui selle jaoks elektrirekka välja arendada. Kui seetõttu ka tarneajad näiteks 2x kasvavad - mis siis ikka Kõik oleneb, millega võrreldakse. Kui alternatiivi pole, ei kurda keegi.

[Dr.Sci]

Mõtlesin kirjutada pika jutu logistikast, aga tööaeg ja piirdun lühikeste retooriliste küsimustega nagu:
- Kas ehitame iga logistikakeskuse ja suurema tööstuse juurde raudteeliini või kaevame kanali ja teeme sadamad?
- Likvideerime praegused logistikakeskused, ehitame raudteeterminalidesse ja sadamatesse uued ja kauba viime tarnijatele käsikärude ja hobustega?

.... mõned ikka ei adu kauba liikumise mahtusid, ja kuigi ma olen nõus et teekond toorainest (siga) tarbijani (pakendatud sink, vorst) ei peaks kestma (teinekord) tuhandeid kilomeetreid kui sigala ja magala asuvad kiviviske kaugusel, on see tänapäevane paratamatus ja enne kui me räägime parematest ja keskkonnasäästlikumatest transpordivõimalustest, räägiks logistikast üleüldse.

[Kriku]

Raudteelt tellijani viiakse ikka autoga. Jutt oli kaugvedudest.

[Health]

- Kas ehitame iga logistikakeskuse ja suurema tööstuse juurde raudteeliini või kaevame kanali ja teeme sadamad?

Retooriline võib olla, aga samas miks ka mitte? Mitmed vanad raudteetammid on veel olemas ja vähemalt Tallinna piires on mitmed logistikakeskused ka nende lähedal. Asi see siis seda raudteed natukene veel pikendada kui selline aktsioon käima tõmmata. Kanalid ja sadamad on ka kena mõte aga pigem vist mitte, põhjendamine ja kraaklemine läheks vast keerulisemaks kui raudteetammide tagasi võtmine.