Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9152
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Kilo Tango »

nimetu kirjutas:Tegelikult tehisintellekti kasutatakse tootearendusel ja simulatsioonides, mitte otseselt autode juhtimises. Autosid juhib algoritm, mis võtab sensoritelt info, töötleb neid, moodustab nende põhjal keskkonnast mudeli, teeb hägusloogika abil otsuseid, optimeerib neid otsuseid iteratiivselt ja siis tõlgendab need mehhatroonilisteks väljunditeks. Need on kõik suhteliselt sirgjoonelised ja mehhaanilised tegevused, hoolimata tervikülesande keerukusest.


Kindel? Niipalju, kui mina teemaga olen kokku puutunud, käib asi ikka pigem nii, et nö. "laborikeskkonnas" käib AI mudeli treenimine. Hiljem päris elus (auto juhtimisel, pensioniotsuste analüüsimisel jne.) toimub sama mudeli rakendamine päris andmete peal.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3353
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Madis Reivik »

Lobisemisega, kusjuures täiesti sisuka lobisemisega, saavad isegi 2 aastased tirtsud edukalt hakkama.

Kindlasti on auto juhtimine OLULISELT keerulisem protsess kui lobisemine, seda nii üdiaju kui ka räniaju korral.

Kui me räägime närvivõrkude "treenimisest" siis mis infot me kasutame ? Triljon tundi pardakaamera salvestusi ? Simuleeritud ja emuleeritud situatsioonid ?
nimetu
Liige
Postitusi: 7586
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas nimetu »

Kindel? Niipalju, kui mina teemaga olen kokku puutunud, käib asi ikka pigem nii, et nö. "laborikeskkonnas" käib AI mudeli treenimine. Hiljem päris elus (auto juhtimisel, pensioniotsuste analüüsimisel jne.) toimub sama mudeli rakendamine päris andmete peal.

Ma pole selles vallas ekspert, kuid Gideonicu videost jäi selline mulje. Muidugi tänapäeval on "tehisintellekt" selline mõiste, mida poogitakse igale poole, hoolimata asja sisust. Selles laborikeskkonnas mängitakse läbi erinevad stsenaariumid ja selle põhjal täiendatakse süsteemi hägusloogikat ja mudeleid. Autol endal aga pole nii palju aega ega sellist arvutusvõimsust, et käigupealt ennast arendada ja õppida, see peab toimima ikkagi inimeste käe all ja kontrollitud keskkonnas. Kui auto peab langetama otsuseid mikro- või nanosekunditega, siis pole võimalik omada sellist pearuumi, mis võimaldaks süsteemil iseseisvalt väga keerukaid protsesse läbi teha. See kood, mis seal peal jookseb peab olema võimalikult kompaktne ja tõhus ning seetõttu need raamid, milles see kood jookseb, on tegelikult üsna jäigad. Kõige lähem asi seal, mida tehisintellektiks võiks nimetada, on hägusloogika osa, kuid ma olen kindel, et ka see on üsna jäigalt piiritletud neil.

Tehisintellekti mõiste defineerimine on üldse nii semantiliselt kui filosoofiliselt üsna keeruline ja on oma olemuselt täiesti eraldi küsimus.
Viimati muutis nimetu, 02 Sept, 2021 9:45, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9152
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Kilo Tango »

Madis Reivik kirjutas:...Triljon tundi pardakaamera salvestusi ? Simuleeritud ja emuleeritud situatsioonid ?


Kodanik vaatab ENNE järgmiste postituste tegemist selle video läbi: https://www.youtube.com/watch?v=j0z4FweCy4M

Inimese puhul on rääkima õppimine tegelikult päris keeruline protsess ja võimalik ainult tänu sellele, et lapse aju on spetsiaalselt häälestunud helide püüdmisele ja moodustamisele. Samuti ka asjade sildistamisele nimedega jne. See on tema kõige olulisem tegevus. Laps loob lisaks vestlusvõimele ka palju muid võimeid ja tänu sellele saabki sisulist vestlust pidada (mis ei ole, muide sama, mis lobisemine - lobiseda suudavad vestlusrobotid ka). Veelkord - sisulist vestlust saab pidada ainult siis, kui vestleja oskab lisaks asjadele siltide lisamisele neile siltidele ka tähendusi omistada, kaasvestleja emotsioone lugeda, tulevikku prognoosida (tuleviku prognoosimine, muide, tähendab ka näiteks seda, et uks on ka homme samas kohas, kus ta eile oli, seinad ei muutu kummiseks jms., "ennustamine", mis skisofreeniahaigetel näiteks tõrgub) ja palju muid oskusi, mida liikluses toimetaval tehisintellektil EI OLE TARVIS.

Sestap on väide sellest, et vestlema õppimine on kuidagiviisi lihtsam, kui auto juhtimise selgeks õppimine pehmelt öeldes jabur. Auto juhtimise muudab inimese jaoks keeruliseks see, mis masina jaoks on lihtne - auto käitlemine, selle liikumise ennustamine ja formaalsete reeglite järgimine. Masinale on vaja selgeks õpetada kõiksugu olukordades ümbritseva ära tundmine automaatne sildistamine ja liikluses toimuva prgnoosimine vajalikus ulatuses. Sealt edasi on otsuste langetamine juba lihtsam.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4872
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Gideonic »

Madis Reivik kirjutas:Kui me räägime närvivõrkude "treenimisest" siis mis infot me kasutame ? Triljon tundi pardakaamera salvestusi ? Simuleeritud ja emuleeritud situatsioonid ?

AI-day videos on vastused olemas (lingitud enamvähem õigesse kohta). Erinevad pardakaamera salvestused, millest suudetakse luua sarnane digitaliseeritud olukord millest saab siis vajadusel teha hunniku variatsioone.

nimetu kirjutas:Mulle tundub, et need on asjad, milles Tesla on ise endale haua kaevanud ning see on ka põhjus, miks teised selle tehnoloogia arendajad on neist ees ning miks Tesla neile praeguse strateegiaga järgi ei jõua.

Päris suures osas olen kriitikaga nõus, paljule sellest (näiteks see radari eemaldamise pidurdus) mõtlesin kohe ka ise. Põhjus miks radar eemaldati on ilmselt seotud Eloni arendusmetoodika teise punktiga (asju on vaja eemaldada niivõrd agressivselt et 10% ajast selgub, et tagasi panema). Iseenesest saan Eloni mõttekäigust aru (mis ei tähenda et sellega nõustun), sest meie ise ju suudame silmadega piisava info kätte saada, teoreetiliselt peaks piisama ka antud masina kaheksast kaamerast.

Radari eemaldamine tundub ka mulle liiast. Isegi kui mõistan vajadust see eemaldada nn sensor-fusion loop'ist (tekitab madala resolutsiooniga väga palju valepositiivseid näiteks maantee ülesõitude juures jms) võiks just ohutuse eesmärgil kokkupõrke vältimiseks see eraldi ohutusabina siiski alles jääda.

Mis Waymosse puutub, siis nende lähteülesanne on tegelikult mõnevõrra teine. Haipigu Tesla mida iganes, nad ei ürita tegelikult teha juhita robottaksot (vähemalt mitte selle riistvara peal) vaid sõiduabisüsteemi mis juhi järelvalve all suudaks navigeerida maanteel ja teatud juhtudel suurematel linnatänavatel nii, et juhi sekkumist üldjuhul vaja ei oleks. Ma loeks konkurendiks pigem Intel'i Mobileye'd (kel ka autotootjatest partnereid hulgim).

Redundancy kohapealt - minimaalne siiski on. Eessuunas (mis on kõige kriitilisem) on masinal 3 kaamerat: lai-lääts, tavaline ja zoom mille vaateväljad väga suures osas kattuvad, tõsi nad asuvad suhteliselt lähedal, kuid siiski korraga vähemasti ei dekalibreeru. Üldiselt on videodest on, näha et kui kaameratega on mingigi häda, annab auto sellest väga selgelt märku ja juht peab üle võtma.

Minumeelest on siin seisu üleandmine või selle mittetoimimisel hädapeatumine täiesti piisav, sest kuigi autosõit on statistiliselt ohtlikum kui lendamine, siis erinevalt lennukist ka enamike tõsiste riket/õnnetuse korral ei oota vältimatu surm.

Minumeelest ei ole ka sellise sõiduabi puhul mõistlik võtta nõueteks: "ei eksi kunagi ja suudab kõike igas olukorras paremini teha kui maailma parim juht". Minumeelest oleks juba piisav kui see süsteem oleks statistiliselt näiteks 2x ohutum kui keskmine USA töll, kes sõidu ajal on facebookis ja chatib mobiiltelefoniga (mis sealmaal, sõltuvalt osariigist, endiselt pagana tavapärane).

Sellega ma olen 100% nõus, et praeguse sensoripaketiga "päris" isesõitva auto saavutamine (kus juht ei pea aktiivselt rooli taga olema) võimatu. See sensoripakett ja muu riistvara millega see lõpuks saavutatakse saab olema ilmselt üsnagi erinev praegusest.
nimetu
Liige
Postitusi: 7586
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas nimetu »

Masinale on vaja selgeks õpetada kõiksugu olukordades ümbritseva ära tundmine automaatne sildistamine ja liikluses toimuva prgnoosimine vajalikus ulatuses. Sealt edasi on otsuste langetamine juba lihtsam.

Tesla autode puhul toimub sildistamine üldse inimtestijate kaasabil või siis nende serveris, mitte auto enda poolt. Andmed (videopilt, GPS, auto näitajad) laaditakse Tesla serveritesse ja seal toimub analüüs ning sildistamine. See on nende esitluses selgelt välja toodud.

Eessuunas (mis on kõige kriitilisem) on masinal 3 kaamerat: lai-lääts, tavaline ja zoom mille vaateväljad väga suures osas kattuvad, tõsi nad asuvad suhteliselt lähedal, kuid siiski korraga vähemasti ei dekalibreeru.

Tegu on ühe mooduliga. Kui miski peaks seda tabama on mäng läbi. Isegi moodulit ennast ei pea vigastama, piisab kui selle vaateväli rikkuda (näiteks klaas läheb katki). See on sama põhjus miks andmete varundamise üks nõuetest on varukoopiate füüsiline eraldatus. Kui kõik sinu koopiad on ühes kohas, siis nad võivad ka korraga hävida.

Minumeelest on siin seisu üleandmine või selle mittetoimimisel hädapeatumine täiesti piisav, sest kuigi autosõit on statistiliselt ohtlikum kui lendamine, siis erinevalt lennukist ka enamike tõsiste riket/õnnetuse korral ei oota vältimatu surm.

Siin sa eksid. Kui rike juhtub kiirteel mõne rekka ees, siis võib ootamatu peatumine olla äärmiselt ohtlike tagajärgedega. Seetõttu ütlesingi, et see ei ole triviaalne küsimus. Ja reisija ei pruugi olla valmis juhtimise üle võtmiseks. Õigemini, üsna tõenäoliselt polegi valmis kui arvestada nii Waymo kui ka Tesla enda praktilist kogemust.
Viimati muutis nimetu, 02 Sept, 2021 10:06, muudetud 3 korda kokku.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9152
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Kilo Tango »

nimetu kirjutas:...

Tehisintellekti mõiste defineerimine on üldse nii semantiliselt kui filosoofiliselt üsna keeruline ja on oma olemuselt täiesti eraldi küsimus.


Kusagilt on tekkinud selline kummaline arusaamine, et intellekt=õppimine. Tehisintelligenti puhul siis saab seda justkui nimetada nii ainult siis, kui see õpib, mitte siis, kui see õpitut rakendab. Praktikas on ikkagi asi nii, et õppimisega luuakse mudel ja mudelit rakendatakse hiljem päris andmete peal. Seda mudelit ei hakka keegi kuidagi formaliseerima või hajusloogika meetodite peale üle viima. Suurte mudelite puhul (nagu auto juhtimiseks vajalikud närvivõrgud) oleks see ka võimatu. Muidugi, tehislikud närvivõrgud sisaldavad ka hajusloogika elemente, kuid väljend "hajusloogika" ei kirjelda kogu närvivõrgu treenimise tagajärjel saadavat tulemit.

Ehk siis treenimine on tehisintellekti sisend, praktiline kasutus (piltide, helide jms. tuvastmine, auto juhtimine jms.) selle väljund.

Muidugi ei lahendata auto juhtimise puhul kõiki probleeme ainult tehisintellektiga, kuid sellel on oluline osa raskesti prognoositavate või formaalsetele eeldustele mitte alluvate mudelite loomisel. Näiteks sealtsamast Tesla AI Day videost mees, naine ja koer jooskmas kiirteel.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9152
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Kilo Tango »

nimetu kirjutas:
Masinale on vaja selgeks õpetada kõiksugu olukordades ümbritseva ära tundmine automaatne sildistamine ja liikluses toimuva prgnoosimine vajalikus ulatuses. Sealt edasi on otsuste langetamine juba lihtsam.

Tesla autode puhul toimub sildistamine üldse inimtestijate kaasabil või siis nende serveris, mitte auto enda poolt. Andmed (videopilt, GPS, auto näitajad) laaditakse Tesla serveritesse ja seal toimub analüüs ning sildistamine. See on nende esitluses selgelt välja toodud.


Seda küll, kuid see on ainult esialgne sildistamine ja ainus põhjus, miks seda tehakse, on see, et auto peab hiljem ise väga kiiresti automaatsildistamisega hakkama saama. Sisuliselt treenitakse käsitsi sildistatud mudelite põhjal välja automaatsildistajad ja rakendatakse neid autos live andmete peal.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9152
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Kilo Tango »

Gideonic kirjutas:... kuigi autosõit on statistiliselt ohtlikum kui lendamine, siis erinevalt lennukist ka enamike tõsiste riket/õnnetuse korral ei oota vältimatu surm.


Ei oota ka lennunduses:

Kood: Vali kõik

Airplane accidents have a 95.7% survivability rate, according to the US National Transportation Safety Board.

https://www.businessinsider.com/seven-w ... ash-2020-1

Gideonic kirjutas:...
Sellega ma olen 100% nõus, et praeguse sensoripaketiga "päris" isesõitva auto saavutamine (kus juht ei pea aktiivselt rooli taga olema) võimatu. See sensoripakett ja muu riistvara millega see lõpuks saavutatakse saab olema ilmselt üsnagi erinev praegusest.

Äkki selgitad miks. Radari (või IR lidari) roll on parandada takistuste ära tundmist halva nähtavuse korral. Ehk siis sealtsamast videost see prime objective - ära sõida millelegi otsa. Samas igapäevases kasutuses ei anna see radar midagi juurde. Lisaks ei ole ka autojuhil endal (ehk inimesel) mingit radarit - kasutab teine kahte suhteliselt omapärast kaamerat, kus pilt keeratakse tarkvaraliselt õiget pidi ja mis mustrite tuvastamisel võivad anda kohati üsna kummalisi tulemusi (optilised illusioonid).
nimetu
Liige
Postitusi: 7586
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas nimetu »

Seda küll, kuid see on ainult esialgne sildistamine ja ainus põhjus, miks seda tehakse, on see, et auto peab hiljem ise väga kiiresti automaatsildistamisega hakkama saama. Sisuliselt treenitakse käsitsi sildistatud mudelite põhjal välja automaatsildistajad ja rakendatakse neid autos live andmete peal.

See automaatsildistamine toimubki nende serveris. Sellele ma viitasingi. Autost laaditakse andmed üles ja kõik ülejäänud toimub serveris.

Äkki selgitad miks. Radari (või IR lidari) roll on parandada takistuste ära tundmist halva nähtavuse korral. Ehk siis sealtsamast videost see prime objective - ära sõida millelegi otsa. Samas igapäevases kasutuses ei anna see radar midagi juurde. Lisaks ei ole ka autojuhil endal (ehk inimesel) mingit radarit - kasutab teine kahte suhteliselt omapärast kaamerat, kus pilt keeratakse tarkvaraliselt õiget pidi ja mis mustrite tuvastamisel võivad anda kohati üsna kummalisi tulemusi (optilised illusioonid).

Need sensorid ei ole ainult selleks, et parandada toimimist halva nähtavuse korral, vaid tagada kvaliteetsem pilt kõigis olukordades ning redundancy (ehk keegi teab head eestikeelset vastet?). Need protsessid, mida inimese aju teeb kõigi oma tajude töötlemisel, analüüsimisel ja otsuste tegemisel on palju palju keerukamad ja ei ole üks-ühele võrreldavad nende algoritmidega, mida kasutatakse autonoomsete masinate puhul Selle kompenseerimiseks kasutataksegi rohkem sensoreid ja palju arvutusvõimsust. Probleem lahendatakse teistmoodi, sest inimest kopeerida on selles vallas pea võimatu. Ja eesmärk ei ole ainult teha sama mis inimesed, vaid teha kordades paremini.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9152
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Kilo Tango »

nimetu kirjutas:...
See automaatsildistamine toimubki nende serveris. Sellele ma viitasingi. Autost laaditakse andmed üles ja kõik ülejäänud toimub serveris.

...


See on automaatsildistamine närvivõrkude treenimise jaoks. Pärast liikluses (kui seda uut tarkvara kasutama hakatakse), hakkab arvuti neidsamu mudeleid kasutama samuti automaatsildistamise jaoks, kuid siis ei jooksutata selle peal enam treeningualguritme, vaid langetatakse juhtimisotsuseid. Vaata, mis öeldakse siin: https://youtu.be/j0z4FweCy4M?t=5569

Ma jään ka selle radariasja koha pealt endiselt eriarvamusele, kuid mul pole piisavalt ekspertteadmist, et seda väga põhjendada. Peamiselt toetun sellele, et selline sisendandmete juurde "häkkimine" on lühiajaline lahendus ja tegelikult ei lahenda probleemi. Kui seda sama mudelit tahetatakse rakendada muude masinate peal nagu seesama Tesla bot, siis on lisaandurite vajadus pigem takistus. Lisaks on radarid ja lidarid kallid.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3353
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Madis Reivik »

Ma ausõna ei viitsi 3h Tesla egotrippi vaadata.

Kui tood paralleeli inimaju toimimisega siis seda peab kinnitama või ümber lükkama argumentidega. Seda sa ei tee, minu arvates kõneargument ei ole "ebarelevantne".

Salvestatud materjali puhul tekib küsimus - kes hindab salvestises toimuvat "õigeks" ja "valeks" - st kas manöövrid mis tehakse, kas need on parimad võimalikud või siis pigem üle noatera surmast pääsemine. Kui materjali on tohutu palju siis ilmselgelt inimene sekkuda ei saa.

Kas pardakaamera salvestised on korreleeritud kiirendusanduritega ? Või saab seda infot pildist tuletada ? Jne

Ning ikkagi - autoga sõites me kasutame TOHUTULT kogemust, kasvõi seesama lapse-jalgpalli näide. Ma hästi ei usu et kusagil on miljon tundi salvestusi sellise situatsiooniga, kusjuures pooled nendest on verise lõpuga ;)

AI ja neural nets - kui õnnestub teha "Libamärke" siis järelikult on ebaselge kuidas AI märki üldse tuvastab ? Igatahes mitte nii et "ümmargune, punase rõngaga, keskel kiri suurusega..".

Ilma radarita ma ei lubaks ühtegi isesõitvat liiklusesse. Peab olema mingi "tingrefleks" algoritm mis mõõdab kaugusi ja kiirusi ILMA närvivõrguta ja vajadusel sekkub, juhul kui võrk on lolliks läinud. Umbes nagu inimesel silma pilgutamine - see on refleks.


Jätame egod kõrvale ja räägime asjast - teema on huvitav !
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9152
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Kilo Tango »

Madis Reivik kirjutas:Ma ausõna ei viitsi 3h Tesla egotrippi vaadata.

Eks sa siis ole selle võrra rumalam ...

Madis Reivik kirjutas:Kui tood paralleeli inimaju toimimisega siis seda peab kinnitama või ümber lükkama argumentidega. Seda sa ei tee, minu arvates kõneargument ei ole "ebarelevantne".

Ja see "minu arvates" on argument? Mulle tundub, et sa üldjoontes ei saa aru laia ja kitsa tehisintellekti erinevustest. Muide, video lõpus öeldakse otse välja, et tegeletakse üsna kitsa AI arendamisega.

Madis Reivik kirjutas:Salvestatud materjali puhul tekib küsimus - kes hindab salvestises toimuvat "õigeks" ja "valeks" - st kas manöövrid mis tehakse, kas need on parimad võimalikud või siis pigem üle noatera surmast pääsemine. Kui materjali on tohutu palju siis ilmselgelt inimene sekkuda ei saa.

Vaatad videot, saad teada. Üldine põhimõte - valitakse keerulisemad olukorrad välja ja osad neist lähevad inimestele hindamiseks ja osa masinale.

Madis Reivik kirjutas:Kas pardakaamera salvestised on korreleeritud kiirendusanduritega ? Või saab seda infot pildist tuletada ? Jne

Jah. Lisaks kiirendusandmetel on seal veel muud andmed kaasas.

Madis Reivik kirjutas:Ning ikkagi - autoga sõites me kasutame TOHUTULT kogemust, kasvõi seesama lapse-jalgpalli näide. Ma hästi ei usu et kusagil on miljon tundi salvestusi sellise situatsiooniga, kusjuures pooled nendest on verise lõpuga ;)

Jah, aga see on piiritletud, mitte piiritlemata, nagu vestluse puhul. Sinu enda näite põhjal ei ole sul vaja auto juhtimiseks teada, kuidas pähklit avada, aga robotil sinuga eduka vestluse pidamiseks on. Lisaks on seal videos ka juttu sellest, kuidas selliseid situatsioone käsitletakse.

Madis Reivik kirjutas:AI ja neural nets - kui õnnestub teha "Libamärke" siis järelikult on ebaselge kuidas AI märki üldse tuvastab ? Igatahes mitte nii et "ümmargune, punase rõngaga, keskel kiri suurusega..".

Kui sa arvad, et tegijad ei ole libamärkide probleemist teadlikud, siis vaata siit: https://www.youtube.com/watch?v=j0z4FweCy4M&t=10360s
Tuleb välja, et EM-l on endal Stop märgiga T-särk.

Madis Reivik kirjutas:Ilma radarita ma ei lubaks ühtegi isesõitvat liiklusesse. Peab olema mingi "tingrefleks" algoritm mis mõõdab kaugusi ja kiirusi ILMA närvivõrguta ja vajadusel sekkub, juhul kui võrk on lolliks läinud. Umbes nagu inimesel silma pilgutamine - see on refleks.

Radarit on tihti lihtsam lollitada, kui visuaalset kaamerat. Maksimaalselt kasutaksin IR lidarit, aga radar on segatav.

Madis Reivik kirjutas:Jätame egod kõrvale ja räägime asjast - teema on huvitav !

Jah, palun.
Viimati muutis Kilo Tango, 02 Sept, 2021 11:44, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Gideonic
Liige
Postitusi: 4872
Liitunud: 14 Aug, 2008 14:19
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas Gideonic »

Madis Reivik kirjutas:Ma ausõna ei viitsi 3h Tesla egotrippi vaadata.


Kohe näha et sa pole videot isegi avanud või kui oled, siis mitte ülalpool õigesse kohta viidatud linkidel (kus alguses Elon tõesti vist midagi patrab seal). Räägivad asja arendajad ja üsnagi konkreetest probleemidest ja lahendustest - eesmärgiga tekitada huvi uutes arendajates. Ego seal väga palju ei ole. Päris suur hulk sinu küsimusi käib läbi.

Üleüldiselt tasuks lulgeda misasi on deep reinforcement learning, kuidas see toimib, mille jaoks seda saab kasutada ja mille jaoks pigem mitte.

See vestluse eeltingimuseks seadmine autosõidule on kaunis meelevaldne. Arvutid teevad mingeid asju halvasti ja mingeid asju väga hästi. See oleks umbes sama kui öelda et malemäng on kordades lihtsam kui autoga sõitmine, seega inimene peab esmalt arvutit selles võitma kui üldse on mõtet muus (näiteks autosõit) võrrelda.
nimetu
Liige
Postitusi: 7586
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Lahingrobotid, droonid jms distantsjuhitav tehnika

Postitus Postitas nimetu »

Radarit on tihti lihtsam lollitada, kui visuaalset kaamerat. Maksimaalselt kasutaksin IR lidarit, aga radar on segatav.

Ma ei saa hästi aru, mida sa sellega silmas pead?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Amazon [Bot] ja 11 külalist