Kliimamuutustest

[Kapten Trumm]

https://forte.delfi.ee/artikkel/9479444 ... maalastele

Kuidas Eesti metsaaktivistid oma agendas ei kõhkle laimamast ja valetamast.
Kuidas kapitalist toodab kvaliteetsest palgist pelletit (kus toormaterjal on pelletiks minevast sodist 3-4 korda kallim) jääb minu majandusharidusele hoomamatuks. Mina igal juhul müüksin siis palki, mitte pelletit.

Et aga metsast tulev puit (nii kvaliteetne saepalk kui hakkeks-pelletiks minev sodi) on ümmarguse ristlõikega, see jääb vist aktivistidele arusaamatuks.

Üks natuke teravam kommentaator:

EMA aktivistsid võiks arvutama õppida. Kirjanen peaks püsti loll olema kui ta korralikust palgist pelleteid ajab. Palgi m3 maksab praegu üle 100 eur, sellest saab alla poole tonni pelleteid + tootmiskulud ehk siis tonni pelletite saamiseks ilusast palgist läheb see maksma vähemalt 250 eur. Tootja saab pelleti tonni eest alla 100 eur. Ainult EMA põmmpead suudavad sellist äri välja mõelda.

Ma ise arvan, et neid aktiivlolle ärritavate palgivirnade taga on selline lihtne probleem, et kui Kirjanen saadab harvesterid lageraietama, siis tuuakse ära kõik, mis antud langilt saadi, nii sodi kui ka korralik materjal. Tuuakse kõik veoautoga tehasesse, metsas ei sorteeri keegi. Siis sodi läheb pelletiks ja parem palk virna ja sealt müüki (või oma saeveskisse).

[Ghostship]

Imestasin seda ümara materjali nägemisest saadud traumat minagi. Ilmselt linnaelanikest metsakaitsjad on paar korda juhuslikult näinud raiejäätmetest või võsast hakke tootmist kuskil autotee ääres ja arvavad, et kogu pelletibusiness nii peaks käimagi. Ühest asjast ma siiski ei saa aru. Pelletiäris liiguvad suured rahad, miks nad ei võiks teha näiteks televisioonis ühe korraliku vastukampaania. Lihtsa ja informatiivse, kus lükatakse, liigselt detailidesse minemata, ümber vähemalt need kõige jaburamad valeväited. Tammepalgi purustisse saatmine, no tule tõesti taevas appi, need inimesed on igasuguse reaalsustaju oma usulahu tõttu kaotanud.

[Kapten Trumm]

Sedasi äri tehes, et "korralik palk" aetakse pulbriks, poleks Kirjanen Euroopa tasemel tegijat suutnud küll üles ehitada.

See saepalgi pelletiks tegemise jutt tundub olevat roheliste kius, sest enam vähemõttekamat asja välja ei mõtle - palgi hind on lihtsalt selline, et palgist pelleti tegemine tähendab kõvat peale maksmist ärile.

[sorts]

Tuuakse kõik veoautoga tehasesse, metsas ei sorteeri keegi. Siis sodi läheb pelletiks ja parem palk virna ja sealt müüki (või oma saeveskisse).

Lihtsalt Trummile teadmiseks: esmane sorteerimine toimub juba langetamisel, nimelt saetakse iga puu vastavalt tellimusele vastava läbimõõdu ja pikkusega sortimendiks.
Siis korjab traktor (forvarder) sortimendi kokku ja veab laoplatsile,kus ladustab eri sortimendi eri virnadesse.
Siis tulevad metsaveo autod ja võtavad peale neile ettenähtud koorma ,mille viivad kas graanulitehasesse, saekaatrisse, sadamasse jne.
Igasugune tehase platsil sorteerimine on üleliia kulukas ja tülikas lõbu.

PS lugesin seda "metsakaitsjate" artiklit ja imestasin, et nii lolli juttu saab rääkida isik, kes soovib olla tõsiseltvõetav nii siin-kui sealpool piiri.. selliste tolade pärast ongi igasugu üritused a la EMA jt arukate inimeste naerualuseks.

[toomas tyrk]

Paberipuu võib Eestis pelletiks minna küll.

Transport Skandinaaviasse ja Soome on kallis. Tarneahel pikk (või siis pikem). Eestis on nõudlus väike. Maksad veidi vähem, aga raha kohe kätte. Miks mitte...

Tselluloositehast on vaja...

[speedsta]

Pilt on küll kehvakene (hämarus) aga võib pakkumisi teha, mis materjaliga tegemist ja milliseks kasutuseks läheb. Lihtalt sellepärast, et saada aru, kes mida ja kuidas näeb.

[OLAVI]

Graanul Invest lehelt: https://www.pellet.ee/pelletid/kkk/
"Kui palju tekib tuhka ja palju pean ma sellega tegelema?
Pelleti tuhasus on erinevatel standarditel limiteeritud alljärgnevalt:
- premiumil – kuni 0,6 % kuivainest ehk maksimaalselt 5,64 kg tuhka ühe tonni (1,54 m3) pelleti põletamisel;
- tööstuspelletil – kuni 1,5 % kuivainest ehk maksimaalselt 14,1 kg tuhka ühe tonni (1,54 m3) pelleti põletamisel."

Sellise lubatud tuhasisalduse numbriga ei õnnestu kuidagi okstest ja mullastest kändudest küttepuidumaterjali teha, sest puukoore tuhasisaldus on isegi kuni 20 korda kõrgem kui tüvepuidul.
(Muidugi on võimalik sodi korralikuma kraami sisse segada ja siis seda kasumlikult müüa.)

"Puurämpsu" äri juures ei tasu unustada neid miljoneid, mis taastuvenergia tasudest lähevad (päikse ja tuule kõrval) väheväärtusliku puidu põletamise toetamiseks.
2021 aastal prognoositult 47% 90,1 miljonist läheb biomassile: https://elering.ee/elering-ei-tosta-202 ... ergia-tasu
Ehk päikse- ja tuulemehed on väiksed tegijad.

[mart2]

Pilt on küll kehvakene (hämarus) aga võib pakkumisi teha, mis materjaliga tegemist ja milliseks kasutuseks läheb. Lihtalt sellepärast, et saada aru, kes mida ja kuidas näeb.
[...]

Pilti suurendades nägin jämedamaid puid küll, mis aga tunduvad olevat metsakuiv. Korralikku palki ei saa.
Peenema osas jään vastuse võlgu, sest tegelikuks hindamiseks oleks vaja paremat vaadet.

[Dr.Sci]

Osad jämedamatest tunduvad sobivat saematerjali tootmiseks, peenemad ma paraku teeks küttepuudeks. Puitlaastu, kiu, pelleti, tselluloosi jaoks peaksid kõik sobima... (ja kui antaks võimalust sorteerida, siis leiaks sealt piisavalt materjali ajutiste purrete/sildade ehitamiseks)

[VMO]

Metsakuiv, tüvedel on koor maas - ilmselt üraskikahjustus. Lähematel palkidel on näha otstes mädaniku tõttu värvuse muutusi/erinevusi. Siit saepalki ei saa, heal juhul paberipuu.

[marks1432]

Kõrvu on jäänud selline väide, et näiteks tamme ei soovi graanulitehased üldse, kuna selle tumedam värvus jätab tarbijale mulje, et graanulis on palju puidukoort sees.

[Kriku]

Palun lahkesti teema juurde tagasi.

[speedsta]

Pildi kommentaariks nii palju, et tõepoolest enamus metsakuiv/üraskikahjustus/tuuleheide jms põllu ääre puhastamise tulem. Kuna metsakuiva lõikust väga ei tehta, siis tõenäoliselt läks see kuhi pelletiks, osteti küttepuu sortimendi nime all. Kindlasti annaks paremini väärindada, kui aega ja tahtmist on. Seepärast võib näiliselt ilus palgivirn tekitada tunde, et hea materjal läheb pelletiks. OT lõpp.

[ruger]

India on järgmine riik, mis tundub elektripuuduse tõttu pimedaks jäävat. Riigil on ca 3 päevased sõevarud.

An energy crisis is looming over India as coal supplies grow perilously low, adding to challenges for a recovery in Asia’s third largest economy after it was wracked by the pandemic.

Supplies across the majority of coal-fired power plants in India have dwindled to just days worth of stock.

Federal Power Minister R. K. Singh told the Indian Express newspaper this week that he was bracing for a “trying five to six months.”

“I can’t say I am secure … With less than three days of stock, you can’t be secure,” Singh said.

The shortages have stoked fears of potential black-outs in parts of India, where 70% of power is generated from coal. Experts say the crunch could upset renewed efforts to ramp up manufacturing.

Power cuts and shortages over the years have subsided in big cities, but are fairly common in some smaller towns.

Out of India’s 135 coal plants, 108 were facing critically low stocks, with 28 of them down to just one day’s worth of supply, according to power ministry data released on Wednesday, the most recently available.

https://time.com/6105226/india-coal-energy-crisis/

[parkija]

Täna kuulsin raagiouudistest sellist teksti : Ülemaailmne energiakriis .
Mis lahti , kas keegi ei suvatse enam sütt kaevandada ( süüdi on kindlasti sotsiaaldemokraadid ja ametiühingud ) või milles asi on ?