Viktoriin
Kaubandusliku reklaami korras: sügiseks peaks ilmuma EKSA väljaandel Enn Nõu uus (dokumentaal)romaan "Mõtusekuke viimne kogupauk". Seal "Slavast" ja Muhust juttu...
Veidi teksti sellest:
"“Postimees” 2. III 1926: “Slava Tõstmisetöödest loota hulk varandust.” Tehti plaane, kuidas see ilmasõja haavatud dinosaurus veest üles võtta, aga sellest ei tulnud midagi välja, käis lihtsalt üle väikese Vabariigi jõu. Eesti vetest uppunud varanduste ülestõstmine oli antud ettevõttele Hüppler ja Co, kes selle õiguse omakorda teisele firmale edasi andis. “Slawa” osade kaupa ülesvõtmine pidi algama niipea, kui jää kaob ja ilmad soojemaks muutuvad, sest loota oli hulk väärtuslikku varandust. Saaremaa ja Muhu sepad ning Pärnu paadimootoritööstus kasutasid tükkhaaval “Slawa” terast. Kahekümne üheksandal aastal paistis mandrilt ikka veel “Slawa” sünge vraki siluett nagu uus saar Suures Väinas ja Kallaste Panga Iivan laulis:
Suur ilmakuulus Slawa,
suur miiniristleja,
Ei lasknud Slawa pauku,
vaid süttis põlema.
Igasuguseid õnnetusi tuli ette nendel kardetavatel soomuse tegemise operatsioonidel, mis enne ära ei lõppenud, kui vanarauakaupleja Ärgauk, Hergauk või mis ta nimi võis olla, lõpuks kuskil tuhande üheksasaja kolmekümne kolmandal aastal laeva viimased allesjäänud säilmed lahti monteeris ja seppadele rauaks ära müüs. Legeeritud soomusteras oli hea äri ja trümmidest toodi ka puumaterjal ning pisikesed asjad välja.
Hergauk oli alustanud lihtsa vanametallitöölisena, aga lõpetas rikka mehena.
“Päevaleht” 15. VI 1933: “Slavale uus lammutaja.” Eelmine oli vist pankrotti läinud, kes seda teadis. “Omaaegne wene sõjalaewa “Slawa” lammutamistööde omanik o.=ü. “Metallum” awaldas weeteedevalitsusele palwe lubada kontsessioon anda üle ettewõtjale Hergaukile. Wiimane töötas seni tuuker Põlluga “Magdeburgi” juures. Weeteedevalitsus otsustas ettepanekuga nõustuda, et töid mitte praegusel tööpuuduse ajajärgul seisma panna.
Ärgauk oli Muhu laavalõhkujad, Raugi, Kallaste ja Tupenurme mehed omale tööle palganud ja ta teenis selle “Slawa” lõhkumise ja tükkide mahamüümisega päris kenasti.
Villu Veski isa ja Lauri-vanamees Tupenurmest olid üleni miinikollasega koos:
“Kõik juussed ja abe ollid kollased, see’s tuln änam maha.”"
Jne. Soovitan
Veidi teksti sellest:
"“Postimees” 2. III 1926: “Slava Tõstmisetöödest loota hulk varandust.” Tehti plaane, kuidas see ilmasõja haavatud dinosaurus veest üles võtta, aga sellest ei tulnud midagi välja, käis lihtsalt üle väikese Vabariigi jõu. Eesti vetest uppunud varanduste ülestõstmine oli antud ettevõttele Hüppler ja Co, kes selle õiguse omakorda teisele firmale edasi andis. “Slawa” osade kaupa ülesvõtmine pidi algama niipea, kui jää kaob ja ilmad soojemaks muutuvad, sest loota oli hulk väärtuslikku varandust. Saaremaa ja Muhu sepad ning Pärnu paadimootoritööstus kasutasid tükkhaaval “Slawa” terast. Kahekümne üheksandal aastal paistis mandrilt ikka veel “Slawa” sünge vraki siluett nagu uus saar Suures Väinas ja Kallaste Panga Iivan laulis:
Suur ilmakuulus Slawa,
suur miiniristleja,
Ei lasknud Slawa pauku,
vaid süttis põlema.
Igasuguseid õnnetusi tuli ette nendel kardetavatel soomuse tegemise operatsioonidel, mis enne ära ei lõppenud, kui vanarauakaupleja Ärgauk, Hergauk või mis ta nimi võis olla, lõpuks kuskil tuhande üheksasaja kolmekümne kolmandal aastal laeva viimased allesjäänud säilmed lahti monteeris ja seppadele rauaks ära müüs. Legeeritud soomusteras oli hea äri ja trümmidest toodi ka puumaterjal ning pisikesed asjad välja.
Hergauk oli alustanud lihtsa vanametallitöölisena, aga lõpetas rikka mehena.
“Päevaleht” 15. VI 1933: “Slavale uus lammutaja.” Eelmine oli vist pankrotti läinud, kes seda teadis. “Omaaegne wene sõjalaewa “Slawa” lammutamistööde omanik o.=ü. “Metallum” awaldas weeteedevalitsusele palwe lubada kontsessioon anda üle ettewõtjale Hergaukile. Wiimane töötas seni tuuker Põlluga “Magdeburgi” juures. Weeteedevalitsus otsustas ettepanekuga nõustuda, et töid mitte praegusel tööpuuduse ajajärgul seisma panna.
Ärgauk oli Muhu laavalõhkujad, Raugi, Kallaste ja Tupenurme mehed omale tööle palganud ja ta teenis selle “Slawa” lõhkumise ja tükkide mahamüümisega päris kenasti.
Villu Veski isa ja Lauri-vanamees Tupenurmest olid üleni miinikollasega koos:
“Kõik juussed ja abe ollid kollased, see’s tuln änam maha.”"
Jne. Soovitan
Hüva. Uus küsimus - kes oli see mees?
Sündinud 1840 USAs. Esivanemad pärinesid parantsuse hugenottide hulgast. Ta oli üks elektrilambi loojatest ning tema nimel on hulk hõõglambi ja kaarlahendus (?) lambi patente. Hiljem lahkus USAst ning asus elama Inglismaale, kus talle anti ka rüütli tiitel. Ometi sai ta hoopis kuulsamaks ühe olulise ja levinud sõjalise leiutisega.
Kes see mees oli?
Sündinud 1840 USAs. Esivanemad pärinesid parantsuse hugenottide hulgast. Ta oli üks elektrilambi loojatest ning tema nimel on hulk hõõglambi ja kaarlahendus (?) lambi patente. Hiljem lahkus USAst ning asus elama Inglismaale, kus talle anti ka rüütli tiitel. Ometi sai ta hoopis kuulsamaks ühe olulise ja levinud sõjalise leiutisega.
Kes see mees oli?
Pakun, et Hiram Maxim.
Proovisime toas ka vene väljaande Maksimist pauku teha Raekülas, kuid es tulnd välla.Hiram Maxim was born in Sangersville, Maine in 1840. He became a coachbuilder in an engineering works in Fitchburg, Massachusetts and during the next few years took out several patents including those for gas appliances and electric lamps.
In 1881 Maxim, visited the Paris Electrical Exhibition. While he was at the exhibition he met a man who told him: "If you wanted to make a lot of money, invent something that will enable these Europeans to cut each other's throats with greater facility."
Maxim moved to London and over the next few years worked on producing an effective machine-gun. In 1885 he demonstrated the world's first automatic portable machine-gun to the British Army. Maxim used the energy of each bullet's recoil force to eject the spent cartridge and insert the next bullet. The Maxim Machine-Gun would therefore fire until the entire belt of bullets was used up. Trials showed that the machine-gun could fire 500 rounds per minute and therefore had the firepower of about 100 rifles.
The Maxim Machine-Gun was adopted by the British Army in 1889. The following year the Austrian, German, Italian, Swiss and Russian armies also purchased Maxim's gun. The gun was first used by Britain`s colonial forces in the Matabele war in 1893-94. In one engagement, fifty soldiers fought off 5,000 Matabele warriors with just four Maxim guns.
The success of the Maxim Machine-Gun inspired other inventors. The German Army's Maschinengewehr and the Russian Pulemyot Maxima were both based on Maxim's invention.
After the success of his machine-gun, Maxim continued with his experiments. Before his death in 1916 Hiram Maxim also invented a pneumatic gun, the gun silencer (subsequently adapted for car exhausts), a smokeless gunpowder, a mousetrap, carbon filaments for light bulbs and a flying machine.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Õige vastus. Tõepoolest Hiram Stevens Maxim.
Seda lambipirni lugu võib lugeda: http://home.frognet.net/~ejcov/hsmaxim.html
Järjekord Madmani käes.
H.
Seda lambipirni lugu võib lugeda: http://home.frognet.net/~ejcov/hsmaxim.html
Järjekord Madmani käes.
H.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 14 külalist