Viktoriin
-
- Liige
- Postitusi: 433
- Liitunud: 15 Veebr, 2004 20:55
- Kontakt:
Kubinka on selge vihje...
http://members.aol.com/kubinka/kubin1.jpg
"Artillery rolling forward observer post. I have various opinions on the origin and use of this item and am searching my files for the article Steve wrote on it for the ordnance magazine at Aberdeen."
http://members.aol.com/kubinka/kubin1.jpg
"Artillery rolling forward observer post. I have various opinions on the origin and use of this item and am searching my files for the article Steve wrote on it for the ordnance magazine at Aberdeen."
Loen Estoloogi vastuse õigeks. Tahtsin lihtsalt selle saksakeelset versiooni teada saada - Kugelpanzer.
Babelfish + http://www.achtungpanzer.bos.ru/kugelpanzer.htm
Tulista, Estoloog!
Babelfish + http://www.achtungpanzer.bos.ru/kugelpanzer.htm
Mingil venekeelsel lehel oli veel jutuke sellest, kuidas venelased need pallid mäeküljelt tagasi sakslaste suurtükipositsioonidele veerema panid, mille tõttu laskemoonaladu plahvatas ja kogu patarei hävis.Kugelpanzer, if we possible in other words, is experimental ball-shaped tank. Information on this machine is absent completely. No one accurately can say that this such. Everything which was possible to learn from the guide of museum, this that the fact that they took at the eastern Front this machine (place and time unknown), its armoring it is 5 mm. inside it is located place for the observer (in all likelihood, machine it were used as reconnaissance) and one-cylinder two-stroke engine. Machine is the central cylindrical section, along sides of which two revolving hemispheres, which served as propeller, are located. Small tailed road wheel is from behind located. From the front, at the level of the eyes of that sitting, observation slit is located. Demands to Germany apropos of additional information also thus far gave no results. There they have no idea about this machine.
Tulista, Estoloog!
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Oh, ei mõelnud sellele, et küsimust ju ka vaja...
Kes oli see soomlane, kes 7. septembril 1944 pöördus Tallinnast mitmete soome tegelaste poole kirjaga, et tuleks luua vastupanuliikumine ja vastupanuvalitsus Soomes selle jaoks, kui N. Liit peaks Soome okupeerima, ja kutsus vähemalt ühte soomlast ka ministriks sellesse valitsusse. Punane Valpo võttis ta kinni alles 1948 selle eest ja pakkus tehingut: kui liitub Soome-Nõukogude Liidu Ühinguga (Seltsiga), siis lastakse ta vabaks ja tagatakse puutumatus.
Kes oli see soomlane, kes 7. septembril 1944 pöördus Tallinnast mitmete soome tegelaste poole kirjaga, et tuleks luua vastupanuliikumine ja vastupanuvalitsus Soomes selle jaoks, kui N. Liit peaks Soome okupeerima, ja kutsus vähemalt ühte soomlast ka ministriks sellesse valitsusse. Punane Valpo võttis ta kinni alles 1948 selle eest ja pakkus tehingut: kui liitub Soome-Nõukogude Liidu Ühinguga (Seltsiga), siis lastakse ta vabaks ja tagatakse puutumatus.
Jah, pidingi juba ära lõpetama.
Tegu Vilho Helaneniga.
Andmed Niilo Pesoneni (1902-1993) raamatust "Voi voitettuja: Pitkän elämän varrella muistiin merkittyä" (Helsinki: Tammi, 1992).
Ei jõua pikalt seletada, ekllega tegu.
Raamatus"Etelän tien kulkija - Vilho Helanen (1899-1952)" (Helsinki: Atena Kustannus Oy, 1997; toimetanud Heikki Roiko-Jokela ja Heikki Seppänen) on lisaks muudele Helase-käsitlustele ka Helena Sepa artikkel ``Suomen
silta kohtalon siltana 1919-1940'' (lk 39-88) ja Teise maailmasõja perioodi käsitlev Heikki Roiko-Jokela artikkel ``Heimotyötä ja virolaissympatioita'' (lk 206 -260). Mõnel määral on Helase sõja-aastate Eesti-suhteid vaadeldud ka Heikki Roiko-Jokela artiklis ``Yli Suomenlahden - kohtalona Suomi: Toinen maailmansota suhteiden käännekohtana'' raamatus "Virallista politiikkaa epävirallista kanssakäymistä: Suomen ja Viron
suhteiden käännekohtia 1860-1991" (lk 182-228; Helsinki:
Atena Kustannus Oy, 1997; toimetanud Heikki Roiko-Jokela) ning
Helasest on avaldanud artikli ``Suomen estofiilien kuningas''
Pekka Lilja oma raamatus "Sanan silta yli Suomenlahden:
Kirjoituksia Virosta ja sen kulttuurista" (Jyväskylä:
Minerva, 2004, lk 169-172). Ilmumas on Helena Sepa artikkel "KULTUURISILD VÕI KAITSELIIN?: ÜKS VAATENURK SOOME-EESTI ÜLIÕPILASSUHETE ARENGULE 1920.-1930. AASTATEL" Kirjandusmuuseimi väljaantavas Soome-silla kogumikus, kus põhitegelane Helanen.
Ja eesti keelde on tõlgitud ta "Karmid tähed: Romaan Eesti Vabadussõjast" (Tartu, 1927) ja 1921. on Soomes ilmunud ta "Suomalaiset Viron vapaussodassa", mille äsja Tallinnast osta sain .
Nii et linna- ja külameestele küsimiseks tee vaba .
Tegu Vilho Helaneniga.
Andmed Niilo Pesoneni (1902-1993) raamatust "Voi voitettuja: Pitkän elämän varrella muistiin merkittyä" (Helsinki: Tammi, 1992).
Ei jõua pikalt seletada, ekllega tegu.
Raamatus"Etelän tien kulkija - Vilho Helanen (1899-1952)" (Helsinki: Atena Kustannus Oy, 1997; toimetanud Heikki Roiko-Jokela ja Heikki Seppänen) on lisaks muudele Helase-käsitlustele ka Helena Sepa artikkel ``Suomen
silta kohtalon siltana 1919-1940'' (lk 39-88) ja Teise maailmasõja perioodi käsitlev Heikki Roiko-Jokela artikkel ``Heimotyötä ja virolaissympatioita'' (lk 206 -260). Mõnel määral on Helase sõja-aastate Eesti-suhteid vaadeldud ka Heikki Roiko-Jokela artiklis ``Yli Suomenlahden - kohtalona Suomi: Toinen maailmansota suhteiden käännekohtana'' raamatus "Virallista politiikkaa epävirallista kanssakäymistä: Suomen ja Viron
suhteiden käännekohtia 1860-1991" (lk 182-228; Helsinki:
Atena Kustannus Oy, 1997; toimetanud Heikki Roiko-Jokela) ning
Helasest on avaldanud artikli ``Suomen estofiilien kuningas''
Pekka Lilja oma raamatus "Sanan silta yli Suomenlahden:
Kirjoituksia Virosta ja sen kulttuurista" (Jyväskylä:
Minerva, 2004, lk 169-172). Ilmumas on Helena Sepa artikkel "KULTUURISILD VÕI KAITSELIIN?: ÜKS VAATENURK SOOME-EESTI ÜLIÕPILASSUHETE ARENGULE 1920.-1930. AASTATEL" Kirjandusmuuseimi väljaantavas Soome-silla kogumikus, kus põhitegelane Helanen.
Ja eesti keelde on tõlgitud ta "Karmid tähed: Romaan Eesti Vabadussõjast" (Tartu, 1927) ja 1921. on Soomes ilmunud ta "Suomalaiset Viron vapaussodassa", mille äsja Tallinnast osta sain .
Nii et linna- ja külameestele küsimiseks tee vaba .
Unustasin lisada, et loetletud Helase-raamatud on Tallinna suuremais raamatukogudes olemas. II ms aegseist asjust on seal huvitavat palju, sh katkeid Helase päevikust Tallinnas (ta oli Soome sideohvitser siin, korraldas ingerlaste ümberasustamist, eestlaste põgenemist, oli rahvuslike ringkondade kuller jne). Ja et valesti ei mõistetaks ühte lauset, Helanen on keskne Helena Sepa artiklis, mitte kogu Kirjandusmuuseumi raamatus.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 41 külalist