muruniiduk kirjutas:Olen juba mõnda aega mõlgutanud mõtet, et siin on pinnast olukorrale, kus tekiks uus liit: UK, USA, Ida-Euroopa riigid, ...
Sealhulgas Ungari?
muruniiduk kirjutas:Olen juba mõnda aega mõlgutanud mõtet, et siin on pinnast olukorrale, kus tekiks uus liit: UK, USA, Ida-Euroopa riigid, ...
Kilo Tango kirjutas:muruniiduk kirjutas:Olen juba mõnda aega mõlgutanud mõtet, et siin on pinnast olukorrale, kus tekiks uus liit: UK, USA, Ida-Euroopa riigid, ...
Sealhulgas Ungari?
Jaanus2 kirjutas:Ungari on üks imelik riik. 1956 peaks veel meeles olema ...
muruniiduk kirjutas:Olen juba mõnda aega mõlgutanud mõtet, et siin on pinnast olukorrale, kus tekiks uus liit: UK, USA, Ida-Euroopa riigid, Kanada, Austraalia(?), Jaapan(?) ja võibolla mõni veel.
Nagu Rahvasteliit kukkus läbi on ka praegustes ühendustes selgelt väljajoonistunud erinevate huvide esindajad, kes torpedeerivad olukorra lahendamist enda sisehuvidest lähtudes(saksamaa, prantsusmaa, itaalia), mis ei ole probleemide ees seisvate liitlaste huvides.
Kas oleme uue ajastu lävepakul, kus jõudude tasakaal on muutumas. Saksamaa on avalikkuse ees püksid rebadel, kus nad on enda mõjuvõimu ja usaldusväärsust iga päevaga kaotamas, sh ka prantsusmaa. Kunagised suure mõjuvõimuga riigid tajuvad, kuidas nende positsioon globaalses pildis kahaneb. Sakslaste tulus ärimudel (toormaterjal odavalt venest) on läbikukkunud ja ega sellisel puhul ka nende tulevik enam roosiline ei paista.
Vaadates kes täna kui palju on Ukrainat aidanud, see annab selge indikatsiooni, kes on selgelt huvitatud iseseisvast ja tugevast liitlasest tulevikus Ukraina näol.
Selline mõttelõng juba pikemat aega peas olnud.
Huvitav kuidas? 1,5 miljardit on röögatu raha Eesti mõistes, aga euroopa mõistes on tegemist ju mingi naljaga! Kaitsetööstuse arendamiseks peab lihtsalt kiiresti ja palju tellima relvastust, varustust ja laskemoona!Euroopa Liit teatas, et ajavahemikul 2025–2027 eraldatakse 1,5 miljardit eurot, et suurendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi konkurentsivõimet. Rahastus tuleks EL-i eelarvest.
Mnjah. Ei oskagi midagi sellest bürokraatlikust asjast arvata, aga abiks vast ikka!EL esitles ka oma ajaloo ühist kaitsetööstusstrateegiat. Strateegias on sätestatud ka näitajad, mille alusel mõõta liikmesriikide edusamme kaitsetööstuse valmisoleku saavutamisel.
Näiteks tuleks hankida 2030. aastaks ühiselt vähemalt 40 protsenti kaitsevarustusest; tagada, et 2030. aastaks katab EL-i sisene kaitsekaubandus vähemalt 35 protsenti EL-i kaitseturust; teha püsivaid edusamme, et kulutada 2030. aastaks vähemalt 50 protsenti ja 2035. aastaks 60 protsenti oma kaitsevaldkonna riigihangete eelarvest EL-is.
toreda üllatusena kui see number nüüd õige onEuroopa Komisjon esitles eelmisel nädalal oma esimest kaitsetööstuse strateegiat ja programmi, et tõmmata Euroopa kaitsetööstus käima. Euroopa Liidu Eesti esinduse juhi Vivian Loonela sõnul tuli Euroopa kaitsetööstuse nõrkus üllatusena,
Aasta algul oli veel jutt, et suudetakse maksimaalselt toota 1,3 miljonit mürsku. Kuna samal ajal seesama tööstus pidi tootma euroopa riikide tühjade ladude täitmiseks, siis ega sealt Ukrainale mdiagi eriti üle poleks jäänud, aga 2 miljonit on juba tunduvalt ilusam number ja kui veel saaks üle veel prantsusmaa vastuseisust Ukrainale mürskude EL välisest tellimisest, siis saaks enda laod täis ning jaguks ka Ukrainale andmiseks. Nüüd artiklist edasikuid juba selle aasta lõpuks suudab liidu tööstus toota kaks miljonit mürsku.
Kui oma riigid ei telli, siis ongi nii.Kaks aastat kestnud sõda Ukrainas on selgelt välja toonud Euroopa kaitsetööstuse nõrkuse.
"Aga esimesed poolteist aastat tuli Euroopa riikidelt 100 miljardi euro ulatuses uusi kaitsehankeid, aga 80 protsenti sellest osteti väljastpoolt Euroopa Liitu. /.../ Ma arvan, et see tuli ka üllatusena, et see olukord niivõrd drastiline on. Samal ajal Euroopa enda kaitsetööstusest pool läheb kogu aeg ekspordiks," tõdes Loonela.
Algatusest endast"Praktilise poole pealt, kas või seesama miljoni mürsu algatus, kui siin aasta tagasi märtsis kokku lepiti, et me asume selle kallal tegudele, siis selgus, et meie tööstustel ei olnudki võimekust toota miljonit mürsku," lisas ta.
Tore oleks!"Ja mis see eesmärk on – Euroopa Liidus on alati eesmärgid –, eesmärk on, et aastaks 2030 oleks olukord, kus 40 protsenti kaitsehangetest oleks ühel või teisel moel ühishanked, et tehtaks ühe või teise riigiga koostööd. Ja et pool hangetest tuleks Euroopa Liidu tööstusest," selgitas Loonela. Euroopa Komisjon on protsessi käivitamiseks välja pannud 1,5 miljardit eurot, kuid see ei ole samas kuigi suur summa.
"See ei ole mitte midagi. Kuid see ei ole selleks, et osta moona, vaid selleks, et toetada tööstust, et panna see käima ja võimaldada riikidel teha ühist koostööd.
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 7 külalist