Helikopterid

[aero+]

Ei kujuta ette kas nüüd kukkus siis 2 täiendava kopteri ja tartu baasi plaan läbi? Esimesed agustad vist juba 16 aastased?

[Roamless]

Tallinna haigla on veel arusaadav, sellest ähvardas tulla põhjatu rahauk, kuhu järjest lisarahastust oleks maetud, kus siis poliitikud oleks veel lõputuid poolt ja vastu lahinguid löönud, mitte et Tallinn ei vajaks uut haiglat, ok, ka raudtee pikas pespektiivis Tallinnast Haapsallu on paras luksusprojekt, mis ennast tagasi ei teeni, kuid annab regionaalsele arengule lisaväärtust. Aga sellest kopteriumbluust küll aru ei saa, vahepeal oli jutt väiksematest kiirabikopteritest, siis NATO nõudest suuremale kopteritepargile päästevõimekuse osas, mis takistas neil siin uljamalt tegutsemast, et mis see nüüd siis täpselt ära kärbiti, kui uued Augaustad, siis on asi küll nadi, sest naabritel Lätil ja Leedul koptereid kordades juba praegu rohkem.

[gooligan]

tuleb viia oma võimalused ja soovid kooskõlla.
Täna ähvardavad õpetajad streigiga, kõrgkoolid uksi sulgeda, ühistranspordifirmad seismajäämisega, nõutakse lastetotetuste megatõuse , KV rahastuse eelistõstmine jne jne. Samal ajal peame maadlema järsult kasvanud energia- jm hinnatõusudega.
Kõik need on igati legit soovid. Kuid kõik tuleb paraku millegi arvelt ja poliitilisi valikuid on vaja teha. Püsikuludega tuleb olla ettevaatlik - see kehtib nii Tallinna megahaigla ülalpidamise, kui ka üksikute reisijate rongiga Haapsallu sõidutamisega.

Mina ei ole poliitik ega päästkopteri temaatika asjatundja mõistmaks milline on tegelik vajadus ja nõudlus. Nagu enne ütlesin, taandub kõik poliitilistele valikutele. Kas ülalpidamiskuluga on mõistlik töös hoida paar kopterit või tekitada juurde ntx 10 kiirabibrigaadi autodel?

Kui kiirabikopterite järgi niivõrd suur nõudlus ja vajadus on, siis võiks ju kaaluda ka erafirma(de) kaasamist? Ja siis mõne aasta järel otsustada, kas antud teenuse järele on reaalne vajadus või mitte.

[Castellum]

See mõte siin:

ok, ka raudtee pikas pespektiivis Tallinnast Haapsallu on paras luksusprojekt, mis ennast tagasi ei teeni, kuid annab regionaalsele arengule lisaväärtust.

Kui 1928-31 ehitati Rapla-Virtsu rdt, siis eriti 1930-te II poolel oli märgata, kuidas uus rdt mõjutas Lõuna-Läänemaa (mis seni oli suht vaene ja majanduslikult mahajäänud kant) arengut. Nii et pikaajalise arendusprojektina on Haapsalu rdt täiesti omal kohal.

[AMvA]

See mõte siin:

ok, ka raudtee pikas pespektiivis Tallinnast Haapsallu on paras luksusprojekt, mis ennast tagasi ei teeni, kuid annab regionaalsele arengule lisaväärtust.

Kui 1928-31 ehitati Rapla-Virtsu rdt, siis eriti 1930-te II poolel oli märgata, kuidas uus rdt mõjutas Lõuna-Läänemaa (mis seni oli suht vaene ja majanduslikult mahajäänud kant) arengut. Nii et pikaajalise arendusprojektina on Haapsalu rdt täiesti omal kohal.

Raudtee oli siis ka pea ainuke hobusest kiiremini liikuv transpordiviis. Autosid küll oli, aga neid oli vähe ja teed olid autode jaoks viletsad.
Nii et vaadata ei tuleks mitte ainult ühte transpordiliiki vaid transpordilahendust tervikuna.

[zkaff]

Sry, et pole meedias teemat eriti jälginud. Kas polnud uute kopterite mõte polnud mitte olla odavamad ja väiksemad?
Olemas olevad on liig suured ja kallid lihtsalt haigete transaks.
Kuid https://www.err.ee/1608647725/elupaastv ... e-pusikulu "Need plaanitud kopterid oleks olnud võimelised 12 inimest korraga transportima,"
Suht samasse auku ju.

[gooligan]

mälu järgi oli plaanitud sama mudeliga jätkata. Tekiks mastaabisääst, parem kohapealne varuosade saadavus, meeskondade ristkastus, hooldusvõimekus jne.
Väiksmate/odavamate kopteritega võiks vabalt mõne erafirmaga medikopteri lepingu sõlmida - näitaks ära kas ja kui palju neile tegelikkuses rakendust leiaks ning kas see mitmekümnemiljoniline investeering oleks tasuv või mitte.
Minu teada on paljud lääne medikopteriteenusepakkujad erafirmad.

[Crispy]

Noh, Sõõrumaa pangu äri püsti. Tal on raha ja ka kogemused kunagi kiirabifirmaga

[aero+]

"Järgnevate aastate arendusülesanne, mille jaoks meil on projekt käimas ja mille jaoks me oleme inimesi värvanud ja täiendavaid inimesi veel värbame, on see, et kogu ööpäeva ulatuses me oleksime ühe kopteriga 15 minuti väljalennu valmiduses," rääkis Belitšev.

Väga suurelt võetakse ette asju Eestis, aastal 2022. Püüdleme selle poole mis mujal maailmas iseenesest mõistetav ja mida minuteada peaks ka NATO meilt nõudma? Kuidas saab üks valdkond olla Eestis nii kohutavalt opereeritud aru ma ei mõista.

[eestijuku]

Eestis ju riikliku lennunduse üle otsustavad inimesed, kes asjast ei jaga ööd ega mütsi. Vahivad oma eelarveridu ja oigavad, et oi kui kallis. Ja see 12 inimese transport on naftaplatvormi vahet, haiget hakkad vedama siis 1, heal juhul 2 paned peale.

[maksipoiss]

, haiget hakkad vedama siis 1, heal juhul 2 paned peale.

Haige jätad maha siis või?

[Lemet]

Hiiu Leht
Hiiu Leht
UUDISEDPäästekopter ei saanud aidata rikke tõttu


Kaks nädalat tagasi Hiiumaa ranniku lähedal terviserikkega laevakapteni maale toonud politsei merepäästeüksus pidi reageerima, kuna päästekopteril ilmnes tehniline rike ning Eestis ei olnud tol hetkel ühtegi teist päästevõimekusega kopterit. Olukord, kus ühtegi päästekopterit võtta ei olnud, tekitas meedias arutelu, milline peaks olema riigi päästevõimekus. „Hiiumaa merepäästjatelt väga tubli töö!“ ütles politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht Rain Jõeveer. Tema sõnul tuli hiidlastel appi tõtata, kuna päästekopter ei saanud Tallinnast ootamatu tehnilise rikke tõttu õhku tõusta. PPA lennusalgal on üle-eestiliseks kasutamiseks kolm kopterit. Kolmest kopterist vähemalt üks on alati valvekorras ja valmis reageerima. „Teised kopterid olid samal ajal korralises hoolduses, üks neist Belgiasja teine Tallinnas. Perioodilises korralises hoolduses käivad kopterid teatud lennutundide järel,“ selgitas Jõeveer, kuidas Eestil polnud tol hetkel kasutada ühtegi päästekopterit.  Jõeveer selgitas, et taolistes erandlikes oludes, kus Eestil võimekust ei ole, saab tellida kopteri Soomest. Nii tehti ka seekord, kuid jää- ja ilmaolud võimaldasid õnneks reageerida hiidlastel. Ristnast põhjas paiknenud laev hakkas päästjatele vastu sõitma ning poolel teel anti haige kapten üle ning maale jõudes ootas ees juba kiirabi, kes toimetas mehe Tallinna haiglasse.

[aero+]

Riik ilma ühegi lennuvõimelise päästekopterita.

[Walter2]

Miks peaks kopterile hooldust tehtama ...Belgias?

[slider]

Palju tehakse ka kohapeal PPA angaaris aga mehaanikutel pole kõikide tööde jaoks pädevusi, rakiseid, tööriistu jms. Ju on Belgia esimene kõige sobivam koht.