Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
maksipoiss
Liige
Postitusi: 1742
Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas maksipoiss »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Juul, 2022 14:57 Mis sellest arvamusartiklist muutuks? Selle peale ei hakka keegi diskussiooni isegi algatama, oodatakse, kuni probleem "alla vajub" ja elu jätkub vanaviisi.
Aga mis siin foorumis pidevast halamisest muutub? Pigem tõuseb kasu ikka ju suurema auditooriumi ees esinemisest.
London Bridge
Liige
Postitusi: 619
Liitunud: 15 Aug, 2015 18:48
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas London Bridge »

maksipoiss kirjutas: 05 Juul, 2022 20:34Pigem tõuseb kasu ikka ju suurema auditooriumi ees esinemisest.
Sekundeerin. Näiteks oleks positiivne arvamusartikliga päevalehes teiste maade kogemusi tutuvustada, et ka väljaspool selle foorumi lugejaskonda teadvustaks nii probleem olemasolu kui ka lahenduse võimalikkust. Ennetaks kohe eos ennustatavat "Ei saa! Ei ole võimalik! Ei ole vaja! Ei taha!" vastuhala kantseliitlikus vormis ning nõuaks kõrgemat vastuargumentatsiooni taset. Loomulikult ei pea see akf. Trumm olema, kuid mulle tundub, et see on talle südamelähedane asi.
My fair lady.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Olen aastaid jälginud Kunnase kriitikat meedias ja üldjuhul sellele ei viitsitud isegi mingeid selgitusi anda (kasvõi stiilis, et Kunnas eksib). Miks siin teisiti peaks olema? Mäletan ühte ainsat kamina vastust ja ühte probleemsaadet ETV-s (kus VVP esines), muus osas mehe toodetud infovoog on olnud ikka tohutu, peale arvukate artiklite ja kaks kirjutatud raamatut ("Takerdunud rünnak" ja "Sõda 2023").

Osalt muidugi saab "vastaspoolel" õigus olema, kui raha pole ja prioriteet on päästjate palgatõus, siis tõesti - ainus võimalus on sundkoormata kinnisvara omanikud/ehitajad/arendajad. Nagu Soomes.
Aga mis siin foorumis pidevast halamisest muutub? Pigem tõuseb kasu ikka ju suurema auditooriumi ees esinemisest.
Kuskil peab ju südametäiega sülitama kah. Ja piiratud auditoorium, aga usun, et antud teemal olen siin foorumis enim kirjutanud ja ehk tänu sellele lugejate teadlikkust natuke parandanud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Turist 47
Liige
Postitusi: 4321
Liitunud: 08 Nov, 2014 18:30
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Turist 47 »

"Sülitamine", sellega on asi selge - võimalik, et ka aitab, on abiks.
Aga kui on kindel teadmine, et ei nö. riistvaraga on asi kehv ja märkimist väärivaid muutusi ei ole tulemas, neid ei ole, siis ehk peaks/võiks tegeleda nö. tarkvara poolega,teha seda konkreetselt, realistlikult, täpselt, jne.
(Mida "selles" olukorras konkreetselt teha - kas koguneda pealinna -minna "maale", "kihutada" Zuwalki poole, tarbida rahusteid, või eitada olukorda, jne..)
HAT
Liige
Postitusi: 965
Liitunud: 25 Dets, 2016 10:18
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas HAT »

Aga mis siin foorumis pidevast halamisest muutub?
Julgen arvata , et muutub ja tähelepanelik foorumlane näeb ja tajub muutusi.
Asjaolu, et riigikaitse võtmeisikud reageerivad siin n.ö. " muru tasemelt" küsimustele on selge märk, et "hala" on kohale jõudnud.

siis ehk peaks/võiks tegeleda nö. tarkvara poolega,teha seda konkreetselt, realistlikult, täpselt, jne.
(Mida "selles" olukorras konkreetselt teha - kas koguneda pealinna -minna "maale", "kihutada" Zuwalki poole, tarbida rahusteid, või eitada olukorda, jne..)


23.juunil Võidupühal Viljandis kohalik naiskodukaitse demos 5 punktis ( ühel väljakul) ,mis on ühel kodanikul min. vaja ,kui tekib vajadus elu- / asukohast lahkuda ja esialgu hakkama saada.
Tubli ja kasulik teavitus. Nii mõnelegi see nähtu lihtsalt sööbis lihasmällu .
See ongi ilmselt see "tarkvara" akf Turist 47 mõistes.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

https://foorum.estrescue.eu/phpBB3/index.php

Päästjate foorumis antud teemadel ülearu pead ei valutata.
Foorumit täidavad teemad tuletõrje taktikast, madalatest palkadest ja juhtunud (tava)pääste sündmustest.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
2korda2
Liige
Postitusi: 1595
Liitunud: 01 Juul, 2014 11:56
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas 2korda2 »

Kapten Trumm kirjutas: 06 Juul, 2022 16:57 https://foorum.estrescue.eu/phpBB3/index.php

Päästjate foorumis antud teemadel ülearu pead ei valutata.
Foorumit täidavad teemad tuletõrje taktikast, madalatest palkadest ja juhtunud (tava)pääste sündmustest.
Trumm, otsi sealt foorumist nüüd mõni sisutihe postitus, mis oleks käesoleval aastal üles pandud.
Tegemist on surnud keskkonnaga.
smr
Liige
Postitusi: 868
Liitunud: 05 Sept, 2011 7:07
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas smr »

Kapten Trumm kirjutas: 05 Juul, 2022 9:52 Siseminni valvetrollid juba kohal?
häh, muidugi!
_dumbuser_ kirjutas:Mölisevad või mitte aga viimased umbes 30 aasta pole absoluutselt mitte sittagi selle varjenditeemaga tehtud.
Noh, SIM asekantsler on ju suisa ütelnud, et pole vaja:
Erkki Koort kirjutas:Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koorti sõnul otsustas valitsus juba 1990. aastate keskpaigas, et riik enam varjenditega ei tegele.

"Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust," lausus ta
https://www.ohtuleht.ee/576728/eestis-p ... varjendeid
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soome varjendite hulgast on riigi ja KOV rahadega ehitatud väga väike hulk.
Põhiosa sellest on sundkoormise raames ehitanud kinnisvaraarendajad ja -omanikud, mille tagajärjel on ehituskulud kasvanud ca 7%, mille lõppeks maksab kinni kinnisvara ostja või üürnik ja mis on ühiskonnas laiemalt heaks kiidetud.

Märkimist väärib eraldi pisiasi, et Soome KV-le (aga ka muudele jõustrutktuuridele) kehtivad samad nõuded varjendite rajamiseks, nii näiteks ehitatakse varjendid ka suuremate KV hoonete juurde või alla (vist 1200 m2 oli see alampiir). Soomes Parola soomusbrigaadis näiteks hakkavad varjendid peale juba sellest hoonest värava taga, kus asub sõdurikodu.

Soomes/Rootsis ehitatakse maksumaksja raha eest ainult suurvarjendid ja üldiselt kohtadesse, mis pole objektipõhistega eriti hästi varustatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15550
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Fucs »

https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 39#p743839

Kes viitsib kogu ülal viidatud teksti läbi lugeda, saab endale mingi pildi meie riigi tegevusest VARJENDITE teemal omale ette.

1992 võeti vastu "Kodanikukaitseseadus" mis muutis kehtetuks kõik NSV Liidu tsiviilkaitset käsitlevad seadusandlikud aktid.
Eesti Vabariigi kodanikukaitseseaduse rakendamise kohta

EESTI VABARIIGI ÜLEMNÕUKOGU OTSUS

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsustab:

1. Eesti Vabariigi Valitsusel määrata Eesti Vabariigi kodanikukaitseseaduses ettenähtud kodanikukaitsealaste dokumentide väljatöötamise, kehtestamise ja täitmise kord.

2. Kehtestada Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus selle vastuvõtmise päevast.

Alates seaduse jõustumise päevast kaotavad Eesti Vabariigi territooriumil kehtivuse kõik NSV Liidu tsiviilkaitset käsitlevad seadusandlikud aktid. https://www.riigiteataja.ee/akt/29063
Eesti Vabariigi kodanikukaitseseadus
https://www.riigiteataja.ee/akt/29062
Seal ei ole enam juttu varienditest ega varjetest.
Seadus muutus kehtetuks 2000a

1993. aastal langetas EV valitsus otsuse varjendite mittearendamise kohta.
36. Vabariigi Valitsus

Mart Laari juhitud valitsus astus ametisse 22. oktoobril 1992 ning oli ametis kokku 748 päeva - 8. novembrini 1994.
Valitsuskoalitsiooni moodustasid Isamaa, ERSP ja Mõõdukad.

1993a ametis olnud ministrid
peaminister Mart Laar
energeetikaminister Arvo Niitenberg
justiitsminister Kaido Kama (kuni 23.05.1994)
kaitseminister Jüri Luik (23.08.1993-7.01.1994)
kaitseminister Hain Rebas (kuni 05.08.1993)
keskkonnaminister Andres Tarand
kultuuri- ja haridusminister Paul-Eerik Rummo (kuni 21.06.1994)
majandusminister Toomas Sildmäe (08.02.1993-11.01.1994)
majandusminister Ain Saarmann (kuni 05.02.1993)
minister Jüri Luik (8.12.1992-6.10.1993)
minister Peeter Olesk (12.10.1993-27.06.1994)
põllumajandusminister Jaan Leetsaar
rahandusminister Madis Üürike (kuni 07.01.1994)
reformiminister Liia Hänni
siseminister Heiki Arike (alates 15.12.1993)
siseminister Lagle Parek (kuni 27.11.1993)
sotsiaalminister Marju Lauristin (kuni 20.09.1994)
teede- ja sideminister Andi Meister
välisminister Trivimi Velliste (kuni 07.01.1994)
https://valitsus.ee/peaminister-ministr ... tsuse---15
Kammisin läbi kõik Ülemnõukogu ja Riigikogu stenogrammid 1990-2022 ja otsisin välja, kus VARJENDITEST või varjetest juttu on olnud.
Mingi ajatelg:

................................................................. 1994-1996 oli esimene Tšetšeenia sõda
1999 (12.04.1999) on esimest korda varjenditest Riigikogus juttu. (s.o. 6 aastat peale valitsuse otsust varjenditega mitte tegeleda)
................................................................. 26. august 1999 – mai 2000 teise Tštšeenia sõja aktiivsed lahingutegevused
2001 on nendest juttu kahel istungil
................................................................. vahepeal 2008 oli Vene-Gruusia sõda
2013 ühel istungil
................................................................. 2014 algas Vene-Ukraina sõda Donbassis (+Krimmi okupeerimine)
2015 viiel istungil
................................................................. 2016 jaanuaris alustab VF Aleppo pommitamist
2016 kolmel istungil
2017 ühel istungil
2018 ühel istungil
................................................................. 24.02.2022 algas Vene vägede laiaulatuslik sissetung Ukrainasse
2022 siiani üheksal istungil


:

Elanikkonnakaitse kontseptsioon 2018
Tsiviilelanikkonna kaitsmiseks vajalike varjendite haldamine on olulise
humanitaarülesandena esile toodud ka Genfi konventsioonides ning paljudes riikides sai
sellest külma sõja perioodil üks keskseim elanikkonnakaitse meede. Riikides, kus on
totaalkaitse põhimõtetest lähtuvalt arendatud ulatuslikke varjendite programme (Šveits,
Soome, Rootsi), on lähtutud ennekõike tuumarünnaku ohust ning rajatud varjendid kaitseks
selle eest. Riikides, mis on viimasel kümnendil olnud haaratud relvakonflikti (nt Gruusia,
Ukraina, Iisrael), on elanike kaitseks konventsionaalsete rünnete eest antud soovitusi varjuda
keldritesse ja kasutatud eri olemasolevate ruumide käepärase kohandamise võimalusi või
rajatud kiirkorras ajutisi ühiskasutatavaid betoonelementidest varjumiskohti ja paigaldatud
mobiilseid varjendeid.

Eestis nagu ka paljudes teistes EL riikides puuduvad varjendid ning ka ülevaade hoonetest ja
rajatistest, mis on elanike varjumiseks kasutatavad või kohandatavad. Tulenevalt külma sõja
lõpust, rahaliste võimaluste puudumisest ning järgides enamiku Euroopa riikide eeskuju tegi
Vabariigi Valitsus 1993. aastal otsuse varjendite mittearendamise kohta
. Sel ajal oli NSVL
pärandina arvel 280 varjendit ja varjumiskohta u 72 910 inimesele, mis olid valdavalt seotud
riigi- ja omavalitsusasutuste ning sõjalise kaitse tagamiseks olulisemate ettevõtetega. Praegu
puudub ülevaade nende hoonete ja ruumide seisukorra kohta, mis on varem rajatud
varjenditeks. Eestis puuduvad soovituslikud standardid ja tehnilised juhendmaterjalid neile,
kes ise soovivad rajada varjendit või tugevdada olemasolevaid hooneid.

Sõjaliste ohtude eest varjumise korraldamiseks puudub vajalik
spetsiaalne taristu ning süsteemselt on läbi kaalumata ka alternatiivid
elanikkonna kaitseks varjumise abil. Elanikele, kes ise soovivad
parandada enda eluruumide kaitsetaset, ei ole asjakohast
juhendmaterjali. Lahendamata on kaitse saamise võimalused neile
inimestele, kes viibivad sõjalise ründe vahetu ohu korral avalikus
ruumis või kelle eluruumid ei paku ründe korral piisavat esmast
kaitset.
Elanikkonnakaitse rakkerühma hinnangul vajab ühiskasutatavate varjumiskohtade loomine ja
olemasolevate hoonete sobivuse hindamine lisaanalüüsi ja vastava valdkonna ekspertide
hinnangut. Näiteks tuleks kaaluda järgmiste lahenduste rakendatavust:

1) vanade hoolduseta jäetud varjendite kasutamiskõlblikkuse hindamine ja korrastamine;
2) täiendavate varjumiskohtade rajamine olemasolevate hoonete ja rajatiste
ümberehitamise ning kohandamise kaudu;
3) varjumiskohtade rajamise nõude kehtestamine uutele elamutele ja avaliku kasutusega
hoonetele, kus viibib palju inimesi;
4) teisaldatavate varjendite paigaldamine või betoonelementidest varjendite rajamine
hoonetevälisele alale.

Ainult uutele hoonetele varjumiskoha rajamise nõude kehtestamisega võtab vajaliku tulemuse
saavutamine ebamõistlikult kaua aega, mistõttu tuleks selle valikuvõimaluse kasutuselevõtt
siduda ennekõike võime edasisele arendamisele seatavate eesmärkidega. Ühiskasutatavate
varjumiskohtade võrgustiku esmaseks väljaarendamiseks on vaja põhjalikult hinnata eri
alternatiive, milleks tuleb ellu kutsuda vastav ekspertrühm.

Ekspertrühma järelduste alusel saab välja töötada valikuvõimalused poliitilisteks otsusteks:
kas ühiskasutatavate varjumiskohtade rajamist Eestis alustatakse ning milliseid võimalusi
eesmärgi saavutamiseks kasutatakse.
https://kriis.ee/media/2048/download
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

2) täiendavate varjumiskohtade rajamine olemasolevate hoonete ja rajatiste ümberehitamise ning kohandamise kaudu;
Üldiselt väga keeruline ja kulukas. Kuna tänast ehitusprotsessi juhib raha, siis on ehituskonstruktsioonid optimeeritud minimaalselt vajalik piirini ja sellisele hoone keldrit varjendiks teha maksab päris korralikult. Kui vaatate uusi korrusmaju, siis sinna ei raatsita enam keldrile seinugi ehitada, kuna seal on autode parkimiskohad, siis puhub tuul sealt läbi.

Olemasolevatest ehitustest potentsiaali selleks omavad ehk hooned, milles oli NSVL ajal ette nähtud lihtradiatsioonivarje. Sellise hoone kelder on võrreldes "mittevarjega" ehitatud märksa soliidsemalt, näiteks sokkel koosneb õhukese betoonelemendi asemel vundamendiplokkidest (50 cm).

Potentsiaali omavad ja Tallinna vanalinna ümber olevad bastionite käigud. Neist osades (Bastion Komandandi tee ja Vabaka vahel ning Rannavärava bastion) oli varjend ka NSVL ajal.

Enamikus on probleem aga selles, et NSVL varjendiprogramm ei vasta meie vajadustele. Tööstusobjektide varjenditeni on kohtadest, kus palju inimesi on, liiga pikk maa ja 60-70ndatel tööstust enam elurajoonide sisse ei rajatud. Nii näiteks oli Õismäel üksainus varjend - tehase Teras hoovil Rannamõisa tee ääres.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Castellum »

Kapten Trumm kirjutas: 14 Juul, 2022 8:10Potentsiaali omavad ja Tallinna vanalinna ümber olevad bastionite käigud. Neist osades (Bastion Komandandi tee ja Vabaka vahel ning Rannavärava bastion) oli varjend ka NSVL ajal.

Nii näiteks oli Õismäel üksainus varjend - tehase Teras hoovil Rannamõisa tee ääres.
Bastionides olid varjendid Ingeri, Rootsi, Skoone ja Suure Rannavärava bastionis ning Türgi tiivas. Kui palju kohti, ei julge täpselt pakkuda, sest kavandatu ja teostatu vahel olid suured käärid.

Wismari raveliinis on ka terves pikkused korralikud kasemateeritud käigud, aga neid ei jõutud varjendiks kohandada (plaan oli EW ajal küll). Muidu ehituslikult samad kasematid mis teisedki.

Nende potentsiaal sõltub, mille vastu varjutakse. Kergerelvade ja technicalidega peetavate linnalahingute vastu on head küll. Kas ka Vene tiibrakettidel peavad vastu, ei tea. Aga parem ikka kui mitte midagi...lihtsalt ka nende kordaseadmine varjendiks on eelkõige täiesti uute tehnovõrkude ja sulgesüsteemide rajamine ning see kulu ei pruugi olla vastavuses loodetav tuluga.

Terase varjendist lähima Väike-Õismäe panelkani näitab linnulennult 855 m, teed pidi siis pisut üle 1 km. Õismäe aedlinn ning Gilde jms uusarendused on lähemal küll.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas gooligan »

lõpuni vara veel hinnanguid anda, kuid Ukrainas tundub et varjendeid kasutati aktiivselt sõja algusfaasis mõne nädala jagu.
Sealt edasi läks asi lappama - inimesed ei ole nõus istuma kuude kaupa maa all - lahkutakse/evakueerutakse kas ohutumatesse kohtadesse või jätkatakse tavaeluga enda elukohas.
Täna õhusireenide ajal enam väga varjenditesse trügida ei viitsi - rünnakud reeglina öösiti ning eeldaks perede puhul reaalselt seda et kõik ööd peaksi varjendis veetma. Seda vaatamata suurele ohule - orkid üsna teadlikult ja süsteemselt pommitavad tsiviilinfrat.
Seda vaatamata õhusireenide ja varjendite olemasolule.

Kas meil ei või sama juhtuda - paneme miljardid magama, aga hiljem kasutust eriti ei leiagi...?
Mina küll oma peret kuskile varjendisse istuma ei jäta - organiseerin nad kas maale või riigist välja.
Kasutaja avatar
Porutšik
Liige
Postitusi: 574
Liitunud: 14 Apr, 2014 14:13
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Porutšik »

Eks me peame endalt rahulikult küsima, kas NATO ja Venemaa vahel on võimalik sõda konventsionaalsete relvadega, nagu hetkel Ukrainas (sealgi mõnede mööndustega). Ja kas isegi sel juhul on Eestis võimalik hoida rinnet mitme kuu vältel, ehk siis eksisteerib mingisugunegi tagala.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tuleb arvesse võtta seda, et kui näiteks olukord Ukrainas/selle ümbruses eskaleerub tuumarelvadeni, siis eskalatsioon täiemõõdulise tuumasõjani võib võtta aega tund-paar. Osapooled üritavad kasutada kiiruse ja ootamatuse eelist. Kogupauk üle põhjapooluse aga lendab 30-40 min, misjärel võib teine pool midagi arvata vastase motiividest.

Sellisel juhul ei tule evakueerimisest välja midagi - see muutub lihtsalt masskaoseks, kus ohutum on istuda keldris kui viibida tänaval.

Skandinaavia (aga ka Sveitsi) varjendikaalutluste taga on tõenäoliselt ka asjaolu, et neid ei pühendata emma-kumma sõdiva poole infosse ja kui seened tõusevad, pole aega suurlinnasid evakueerida. Sireeni anda ja varjenditesse ronida on võimalik minutite raamistikus.

Mingi 2 tunni raamistikus suudaks suurlinnadest evakueeruda ainult äärelinna elanikud ja sedagi need, kes on piisavas kehalises vormis, et jalgsi või rattaga sõita linnast 20 km eemale. Autoga siis enam liikuma ei pääse.

Tuumavariandi korral on nt Tallinnas asi ikka väga hapu - üksainus keskmise suurusega (250 kilotonni) tuumalöök tähendab sadu tuhandeid ohvreid. Need varjumiskohad sildi pärast hakkavad kaitset pakkuma ehk Tehnikaülikooli kandis, kui pomm lõhkeb südalinnas. Seevastu nt Helsinkis samadel tingimustel võib ohvreid olla ehk 10%.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 10 külalist