Musta krundiga tuli varem ka asju, aga must krunt oli tehase korrektse varuosadetaili krunt. Kõik need muud krundid ja/või haljad plekid olid "nekondiitsija"-prahihunnikust detailid. Õnnestus millalgi rääkida ühe vanema mehega, kel õnnestus Tallina TPI mingi(d) praktika(d) läbi tehtud saada Togljattis. Rääkis toona ka keredetailide kategooriatest, no neidki oli karjakaupa suisa tähtsuse-hierarhia järgi:OLAVI kirjutas: ↑21 Juun, 2022 16:14Nõuka ajal olid kõik poes müüdavad kereplekid kas haljad või punakas-pruuni krundiga, siis ei torkanud transpordivigastustele tekkinud rooste kohe silma.Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Juun, 2022 15:09 Tundub nii olevat, antud vennikese kerejuppide tagavara oli nähtavalt põlve otsas mingi punase krundiga üle tuisatud, et rooste ei läheks. Küllap nad siis haljalt tulid.
08 plekid tulid juba musta krundiga.
*eksporti tumedale autole
*eksporti heledale autole
*eksporti varuosaks
*siseriiklik (nomenklatuurile) tume
*siseriiklik (nomenklatuurile) hele
*siseriiklik (nomenklatuurile) varuosa (sigulli serviste kaudu )
*siseriiklik tavaline auto külge
*siseriiklik tavaline varuosa
*nekondiitsija ("käib kah veel")
*nekondiitsija ("enam ei käi kah", st üle 5mm (vmt) mõõdust väljas)
Nekondiitsijaid ei värvitud, need olid haljad, aga säilitamise huvides tõmmati (mitte enam tehase kulu ja kirjadega) neid pruunika krundiga ise pärast üle, mõningaid suisa pintsliga.
Enam 100% ei julge kätt südamele panna, et oli nii või mitte, aga umbes selline loetelu oli. Samas ei tähendanud see haljas plekk kohe praaki, kellel kuidas kätt oli, aga nii toodi tootmisest välja ka täiesti korralikke detaile, lihtsalt löödi lipakas külge, et praak ja nii ta vasakule lükati. Meil siin Eestiski oli igas piirkonnas miskisugune "oma mees" kes Togljatti või muidu Venemaa vahet uhas ja muudkui defkasid juppe tõi, nii kerele kui mootorile, kui salongile. Pandi nii musti kui haljaid külge ja istusid kenasti, aga oli ka juhtumeid, kus haljast tuli päris korralikult üle lüüa mõõtu, oli see siis (kõvera) auto, või uue halja pleki pärast.
Tol ajal kui tahtsid pidevalt sõita, siis tuli kõik "huvitavad asjad" ära osta, justkui naturaalmajanduse valuuta oli. Nt ostsin Piiterist niimoodi ära ühe 2108-koodiga julla (termoandur kahe väljavõttetoruga millele ei osanud otstarvet leida ka tervest 2108 kataloogist, ei mina, ega ka keegi teine). Alles aastaid hiljem selgus, et tegemist oli eksport-versiooni mingise termovaakumklapiga, millel polnud ei sisemaise ega 1500-se ega ühegi teise tolleaegse siinse kataloogiga pistmist. See oli siis näide milliseid asju eksporti võis minna.