EV energia ja julgeolek

[Manurhin]

Ei teagi kohe, kuhu teemasse seda panna... Aga igatahes mõeldi meil siin juba 1968. aastal selle peale, et mis saab siis kui nafta lõpeb, aga aatomienergia pole veel valmis tema kohale asuma. Päris huvitav ajalooline vaatamine tänase energiakriisi ja rohehulluse valguses: https://arhiiv.err.ee/vaata/kui-nafta-lopeb

[2korda2]

Homme on huvitav päev - kella 9-st kuni 18:00 on kWh hind 1 sent, aga väljaspool tööaega 55 senti!
Kuri kahtlus, et homme tehakse ühendusele Lätiga hooldust vms.

Saladust ei ole, käivad 330kV liinide hooldustööd. Teade 1. Teade 2.
Kell 18 tuleb 300MW ülekandeliini võimsust tagasi ja selle peale kargab meie hind kohe märkimisväärselt üles - Leedu-Läti tasemele. Tõenäoliselt umbes kella 18st langeb ka päikeseparkide tootlus märkimisväärselt.

[gooligan]

ja näitab väga hästi ära, et Lätis-Leedus tootmisvõimsusi on oluliselt puudu. Eesti üksi nende tegemata tööd ära teha ei suuda.
Võimsad ülekandeliinid on vajalikud selleks, et tekiks suutlikus end sünkroniseerida Kesk-Euroopaga.
Tagantjäreletarkusena oleks pidanud paralleelselt Läti-suunalise liiniga laiendama ka Eesti-Soome võimsusi, vältimaks turgu moonutavaid pudelikaelu ning võimalikult ühtlast elektri hinda kogu turupiirkonnas.

Tänast seisu vaadates pole soomlastel üldse väga kiire selle tegemisega - nad saavad nautida soodsat Rootsi taastuv- ja kohalikku tuumaenergiat (peale Olkiluoto valmimist läheb sellega oluliselt lahedamaks). Estlinki võimekust laiendades tõuseks soomlaste elektrihind märgatavalt, Balti piirkonnas langeks. Nende maksumaksjad ei pea Baltikumi tegemata investeeringuid lappima ja kinni maksma.

[Peeter]

12. juuli: https://majandus.postimees.ee/7562595/e ... ind-langeb
29. juuli: https://majandus.postimees.ee/7573962/t ... nnatousuga
Varustuskindlus on tagatud. Ja kui paar korda veel tõsta, siis jääb juba gaasi ka üle.

[teeline35]

Juhan Partsi arvamus;
https://www.err.ee/1608672844/parts-ees ... ektrijaama

Kõrgete elektrihindadega toimetulekuks olukorras, kus Balti riikides ei ole üheksa aastat ühtegi arvestatavat elektritootmisvõimsust ehitatud, peaks Eesti ehitama kaks uut Auvere elektrijaama, ütles endine peaminister ja praegune Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts Vikerraadio saates "Uudis pluss".

Partsi sõnul saab pikemalt praegu arvestada vaid kolme uuema elektritootmisüksusega, millest kaks keevkihtkatelt ehitati Eesti Energia endise juhi Gunnar Oki ajal ja kolmas Auvere. "Need on need, millega me saame arvestada 10-20 aasta perspektiivis," ütles Parts.

Eesti Energia vanemad tootmisüksused ei kesta Partsi sõnul kaua. "Need otsused, et Hruštšovi- või Brežnevi-aegne vanaraud meid teeniks, on mõistlikud, aga on ilmselge, et nendega me ei saa rääkida pikalt," märkis Parts.

"Ma arvan, et tuleb ehitada nii Auvere kaks kui kolm. Ma tahaks näha neid viimaseid ekspertiise olemasolevate vanade katelde metalliväsimuse kohta. Neid tehakse iga kahe aasta tagant ja võib ühel ilusal päeval tulla, et see ekspertiis, ma eeldan, et see on kõik erapooletu ja professionaalne, ütleb, et ka neid ei saa enam reservina käsitleda," rääkis Parts.

"Ei ole ka mõtet pikalt rääkida. Nad on vanad ja nad on ebaefektiivsed. Neid tuleb kogu aeg tõenäoliselt putitada. Kulutada sinna raha, selle asemel, et teha mingisugune otsus," ütles Parts.

Probleemi olemus väga hästi kokku võetud. Elatakse vana rasva pealt ja ei julgeta otsust teha. Kas tulevad uued põlevkivijaamad. Plussiks olemasolev tehnoloogia ja spetsialistid. Saaks kiiremini valmis. Miinuseks CO emiteerumise jätkamine. Või tuumajaam, olemasoleva tehnoloogia puhul oleks võimalik umbes kümne aasta perpektiivis midagi valmis saada. Positiivse poole pealt oleksid kõik CO emissiooni nõuded paugust täidetud, miinusena tuleks puudus ka spetsialistidest. Uute tehnoloogiate puhul tuleb oodata kuidas esimesed reaktorid tööle saadakse ja siis kindla peale. Igasuguse taastuvenergia jutu peale;

Samuti on Partsi sõnul taastuvenergia kõvasti seotud ka maagaasi kasutamisega. "Mina olen tegelenud energiamajandusega viimased 20 aastat või rohkem. Käinud erinevatel maailmakonverentsidel, tööstuskonverentsidel, keskkonnaalastel konverentsidel, tuuleenergia ja päikeseenergia propageerijad käivad alati käsikäes gaasitootjatega. Vabandust. Selles ei ole mitte mingit uudist," ütles Parts.

Kadri Simpsonile Brüsselis, Tuule ja päikeseenergiaga ei ole võimalik asendada maagaasi. Küll on võimalik maagaasiga tasandada tuule ja päikeseparkide elektritootmise kõikumist. Peamine probleem ja mitte ainult eestis; On tehtud täielikku rumalust energeetika planeerimisel ja mitte keegi ei taha seda tunnistada!

[Runkel]

Partsi oli hea üle hulga aja kuulata, nagu alati. Võttis mure olemasoleva võimsuse ja tarbimise kasvu vaates kenasti kokku. Aovere jaamu on juurde vaja, võibolla koguni kokku kolm. Arvi Hamburg märgib 1. stuudios dets. 2021, et ehitaja võiks olla pigem teine. Hamburg, akadeemik, parim kompetents Eestis, märgib samas saates, et Venemaaga tasub elektrikaubandust hoida ja -sagedust pidada. See oli akadeemiline lai vaade detsembris.
Kallemets kõneles tuumajaamaarendusest juuni alguses järgmist: 1 reaktori maksumus on ca 1 mld, nad lähevad 4 reaktori ehitamise peale välja, millest 1 jääks vesiniku tootmiseks. Ca 4 mld plaan.
Poliitikud teevad oma tööd, mis tähendab, et peamiselt rõhutakse tarbijale madala hinna komponenti. Isegi puuhalu ostu kavatseti subsideerida. Kui nüüd elektri- ja soojaturg lõhkuda - umbes veerand viia turult välja (mille hinna määrab riigiamet), siis kuidas see energiasektorisse investeerimist mõjutab? Meelitab investeerima või mitte? Parts arvas igatahes, et tootjaid on juurde vaja.
Hamburg detsembris: https://jupiter.err.ee/1608423803/esimene-stuudio
Kallemets juunis: https://virumaateataja.postimees.ee/753 ... juba-nelja

[Some]

Selgub, et Rootsil on veel raskem olukord kui meil:
https://arileht.delfi.ee/artikkel/12004 ... a-lulitada

Svenska Kraftnäti peastrateeg Niclas Damsgaard ütles Rootsi raadiole, et planeeritavate elektrikatkestuste oht on suurim Lõuna-Rootsis ehk ennekõike Skånes, aga elektrit tuleb ilmselt piirata ka Stockholmis ja Göteborgis.

Planeeritud katkestuste eesmärk on vältida elektrisüsteemi täielikku kokkuvarisemist. Damsgaard ei tahtnud hinnata, kui kaua peavad kliendid katkestuse korral elektrita olema.

[Madis Reivik]

Rootsi lihtsalt räägib ausalt.
Meil aga "läbi lillede"

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12004 ... mise-viise

[OLAVI]

Rootsi lihtsalt räägib ausalt.
Meil aga "läbi lillede"

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12004 ... mise-viise

Kui Direktor lubab, siis tõuseb kah.

Talvel tõuseb elektri hind börsil veel pea kaks korda.

Kui sel suvel on börsipaketil tarbijaid nörritanud rekordhinnad ja juuli oli kõigi aegade kalleima elektriga kuu, siis talveks prognoositakse veel 1,7–2,3 korda kallimat elektrit. Positiivse poole pealt on rohkem kui 200 000 leibkonda fikseerinud hinna odavamalt, kui praegu börsil välja käia tuleks.

Kui kolme kuu eest tundusid talveks börsil küsitud 150 eurot ebameeldivalt kõrgena, siis praegu prognoositakse talveks 400eurost hinda, ütles Eesti Energia juht Hando Sutter ettevõtte kvartalitulemusi kommenteerides.

Loe pikemalt Äripäeva veebist: https://www.aripaev.ee/uudised/2022/08/ ... kaks-korda

Aga tasuks olla valmis kõrgemateks tulemusteks, sest juba 29.07 teatas EUrostat oma dokumendis, et Juuli kuu jooksul tõusid energiakandjate hinnad 38%.
Sama tõusu protsenti näitab ka minu eelmise kuu elektriarve.
https://ec.europa.eu/eurostat/documents ... 9018437532

[OLAVI]

220 Energia on juba saatnud oma klientidele teavituse, kus "kõige laisematele" kes soovivad jätkata olemasoleva paketiga, pakutakse sundkorras alates käesoleva aasta Oktoobrist päevahinnaks 42,5 ja ööhinnaks 34,5 senti/kWh.
Mis teeks 1500kWh/kuus tarbiva majapidamise kuu elektriarveks ca 577eur + võrgutasu + lisanduvad maksud.
(Meil pole haruldased ka majapidamised, kus isegi suvel ulatub elektrikulu üle 1000kWh/kuus.)

https://arileht.delfi.ee/artikkel/12004 ... -aga-havib

[Dr.Sci]

Ongi aeg tee kommunismi ära lõpetda. Nõukogude võimust ei saa lahti aga elektrifitseerimisele saab joone alla tõmmata küll.

[Fucs]

[OLAVI]

Ühes poti servas on raske rammusamat suppi keeta.
Soomlased ennustavad, juba praeguseks börsil ettemüüdud futuuride alusel, aastavahetuseks kolmekordset keskmise hinna tõusu.
https://yle.fi/uutiset/3-12558752?fbcli ... 2iZpAmghP8

Elektri hind on ilmselt üks keerulisemaid prognoosiliike. Aga parima ja ainsa avaliku info tuleviku kohta leiab elektribörsi futuuripoest.

Futuurid on hinnad, millega suured elektrimüüjad ja ostjad on tehingud eelnevalt kokku leppinud. Need on turu praegune nägemus sellest, milline on elektri "õige hind" tulevikus. Futuuridega kauplemine toimub Nasdaqi peetaval kaubabörsil(lülitute teisele teenusele).

Suur osa kogu toodetud elektrist müüakse juba ette, ütleb võrguettevõtte Fingridi vanemekspert Risto Kuusi .

Hind saavutab haripunkti selle aasta viimastel kuudel. Siis ulatub isegi kolme kuu keskmine hind ligi 50 sendini kilovatt-tunni eest. Kõige kallimad tunnid tulevad tõenäoliselt keskmisest palju kallimad.
Kuigi järgmise aasta esimese kvartali ehk jaanuari-märtsi hinnad on veel üle 46 sendi, on teine ​​kvartal juba hindade otsekui kokku kukkumise aeg. Müüjad on kippunud äri tegema vaid kaheksateistsendise hinnaga.

EE äpp annab meile homseks uhkema pildi, kus on näidatud elektri hind koos käibemaksuga. 1,033eur/kWh.
Sellele numbrile lisandub muidugi võrgutasu ja taastuvenergiatasu.

[teeline35]

Ex Eesti Energia juhi arvamus;
https://www.err.ee/1608679585/liive-nor ... sti-visata
Põhipunktid;

"Enne kui tänane Nord Pooli süsteem prügikasti visata ja minna tagasi plaanimajanduse juurde, tahaks ma näha rohkem läbipaistvust Nord Pooli süsteemi juures. Kasvõi eilse rekordilise elektrihinna puhul tahaks teada, kus see elektrijaam siis on, millel nii kallid tootmiskulud on. Ma analüüsisin Nord Pooli avalikustatud suuri tabeleid, kus pakkumised läksid nii väikese sammuga üles ja tekkis tunne, et sellist elektrijaama polegi olemas. Et see on hoopis mingi muu pakkumisstrateegia," sõnas Liive "Vikerhommikus".

Kas saan õieti aru? On võimalik, et elektrihind bõrsil on üles blufitud. Sisuliselt mingid vahendajad maksimeerivad kasumeid?

Kolm põhjust, miks elektrihind on kallis

Liive tõi välja kolm suuremat põhjust, mis on aidanud kaasa elektrihinna tõusule.

Esiteks, odavaid tootmisvõimsusi on väga vähe või need ei tööta.

"Võtame tänase päeva - tuult ei ole ja tuulikud praktiliselt üldse ei tööta. Eestis on olemas ka meie oma põlevkivijaamad, mis võiks Eesti rahvale odavamat elektrit anda, aga Nord Pooli andmetel on üle 1000 megavati Eesti tootmisvõimsusi remondis. Kas siis planeeritud või planeerimata remondis. Ja eks neid suvel tulebki remontida, sest talvel on neid veel rohkem vaja. See on üks põhjus, et odavaid tootmisvõimsusi on vähe või nad ei tööta."

Teine põhjus on Liive sõnul väga kallis gaas.

"Nii elekter kui ka gaas on täna 10 korda kallimad kui oleme tavaliselt ajalooliselt harjunud. See on hullumeelsus."

Kolmas põhjus on Vene odava elektri impordi lõpp. "See oli Baltimaades ja Soomes veel aasta tagasi kuskil 2500 megavatti, mis on sama palju kui kogu Baltimaade tarbimine hetkel. See on kadunud."

No Comments, aga võtab asja kokku.

Rohepööret hinnatõusus süüdistada ei saa

Liive ütles, et tema rohepööret hinnatõusus ei süüdistaks või kui, siis ainult Saksamaa kaudu.

"Saksamaa on oma väga heas korras tuumajaamu kinni pannud. Kolm viimast on veel töös ja praegu käib diskussioon, et neid ei tohiks see aasta veel kinni panna ning ma loodan, et ei pandagi kinni. Aga Eestis, Lätis ja Leedus on rohepööret tehtud nii vähe, et seda hinnatõusus süüdistada ei saa. Probleem selles, et Saksamaa tõmbab meie piirkonnast ära 5000 megavatti elektrit praktiliselt igapäevaselt."

Selle jutuga küll nõus pole. Rohepöörde läbiviimine läbi mõtlemata kujul on põhjuseks, miks omal ajal jäid langetamata otsused uute elektrijaamade ehitamiseks vaid hakati seda tuule- ja päikeseelektri mulli puhuma!

[gooligan]

Selle jutuga küll nõus pole. Rohepöörde läbiviimine läbi mõtlemata kujul on põhjuseks, miks omal ajal jäid langetamata otsused uute elektrijaamade ehitamiseks vaid hakati seda tuule- ja päikeseelektri mulli puhuma!

Tänases "supis" oleme me eelkõige seeõttu, et Leedu ei teinud omal ajal ära Visaginase tuumajaama rajamise otsust. See on üks hämaramaid peatükke meie taasiseseisvunud riikide ajaloos, et miks see ära jäi. Välja oli valitud tehnoloogiapartner (Hitachi), Eesti / Läti olid samuti paadis ning sisuliselt võinuks kopa maasse lüüa. Lõpumeetritel hakkas üks tõmblus - venelased tegid osava "petuka" hakates Kaliningradi konkureerivat jaama rajama (hiljem, kui Visaginase projekt kokku kukkus, pandi kopad ka Kaliningradis kohe seisma ja selgus et tegu oligi vaid kruusaplatsiga, sest jaamal puudunuks vajalikud välisühendused Poola/Leetu elektri ekspordiks) ning rahvaküsitlusel võitsid jaamavastased.Valgevene ja Kaliningradi "looduskaitsjad" olid väga aktiivse kampaaniaga esil, samuti olid platis Paksased jm vene mõjuagendid.
Teistpidi proovisid leedukad teha leedukaid selle projektiga - esialgu Läti / Eesti kutsuti võrdväärsetena projekti, kuid üleöö hakati meie osalusi vähendama. Tegelt ähvardasid Eesti / Läti samuti sellest projektist väljaastumisega, kui asjad ei muutu läbipaistvamaks. Aga lasti laskmata karu nahka ja projekt vajus sisinal kokku. Ma julgeks siin kahtlustada ikka väga aktiivset vene mõjujõudu selle otsuse tekkimisel.

Alternatiiviks tegid leedukad sisuliselt mittemidagi - puuduolev võimsus asendati imporditava Vene söeelektri ja mõne lihtsama gaasijaamaga. Ja siit joonistubki välja meie tänase probleemi üks tuumasid - aastaid lubati turule sisuliselt konkurentsivabalt vene elektrit, millelt mingeid CO2 jm lisakulusid ei tehtud. Ehk sisuliselt nagu Eestis müüks üks tankla legaalselt kütust ilma aktsiisita.
See solkis ära meie kohaliku elektrituru ning muutis enamiku investeeringutest mitte-tasuvaks. Sellest ebaausatel tingimustel turule sisenevast Vene elektrist hoiatas Eesti Nordpooli / EUd juba aastaid, aga olukorral lasti jätkuda, sest riigid nagu Leedu olid nii sügavalt sõltuvad (ja nautisid odavat elektrit!), et ühtegi rahuaja plaani eemaldamieks tegelikult polnudki.
Ka Soome oli aktiivne vene elektri kasutaja, kuid neile omaselt ei ladunud nad kõiki mune samasse korvi ning paralleelselt arendati oma tuuma- ja roheenergia võimekusi.

Ehk kokkuvõtvalt tehti möödalaskmisi ammu enne seda, kui roheelekter muutus kuumaks sõnaks. Paljuski oleme me endid sie