Maaalune hoidla

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
Aspelund
Liige
Postitusi: 1139
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Maaalune hoidla

Postitus Postitas Aspelund »

Youtube's jäi silma selline video. Teemaks nn viimsepäevaladu sügaval maa all.

Sobib hästi saatma laialt levinud legendi maaalusest võilaost Eestis.

https://www.youtube.com/watch?v=TBA8Oh_6g-g

A.
oliver
Liige
Postitusi: 2100
Liitunud: 01 Dets, 2004 17:53
Asukoht: Saarel
Kontakt:

Re: Maaalune hoidla (120 meetrit maapinnast)

Postitus Postitas oliver »

Mis legend see võilao oma on, pole kuulnudki?
AMvA
Liige
Postitusi: 3529
Liitunud: 09 Dets, 2018 20:26
Kontakt:

Re: Maaalune hoidla (120 meetrit maapinnast)

Postitus Postitas AMvA »

See legend on ilmselt kokku pandud Kalevipoja lõpust, kus Kalevipoeg valvab põrgu väravat ja Edgar Savisaare võilao aktsioonist.
Aspelund
Liige
Postitusi: 1139
Liitunud: 04 Mai, 2005 10:45
Kontakt:

Re: Maaalune hoidla (120 meetrit maapinnast)

Postitus Postitas Aspelund »

Legend on selline, et ühest piimandusega seotud ettevõttest võeti ENSV ajal sõjaväelaste poolt kaasa laborant, kes viidi kuhugile (väidetavalt maa alla) võtma proove sealsest võihoidlast.

Kas ja kus see reaalselt eksisteeris, pole teada.

A.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Maaalune hoidla (120 meetrit maapinnast)

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Legendide juures on jäänud märkamata viited video alguses taolisele ladustamisele ka tänapäeva Venemaal (3 kuu toit).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas: 31 Aug, 2022 9:45
Kilo Tango kirjutas: 31 Aug, 2022 9:42
Benjy kirjutas: 31 Aug, 2022 9:20 Kas on nii lihtne? Iga täitmise ja tühjendamise tsükkel tekitab seinakattes erisuunalisi pingeid. Kehvasti tehtud või ebapiisava tugevusega materjalidest katte lõhub selline tsükeldamine kindlasti ära.
Arvad, et asjaga seotud ehitusinseneride jaoks on see uudis?
Korralikult hüdroisoleeritud mahutid kahekordistavad selle ehituse maksumuse, oleks ehk õiglane spekulatsioon.
Seega on suur motiiv ajada eufemisme "kvaliteetsest kivimist" või teemat üldse vältida.
Vaatame, kas projekti arendaja võtab ka selle teemaks või eelistab edasi teemat vältida.
Üks asi on hüdroisolatsioon aga see hüdro peab ka millelegi ajas kestvalt kinnituma.
300m sügavuse veekaevu seina ja põhja igale ruutmeetrile mõjub jõud 300 tonni ja selle jõu suurus muutub iga töötsükli ajal.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Soomes käib tunnelites sedasi, et ankrutega kinnitatakse graniidi külge armatuurvõrk ja sinna pritsitakse siis veekindlat betooni, tagab selle, et laest kivikesi ei pudene ning vesi ei tilgu.

Näiteks Suomenlinna tunnel, kus merealune osa on sedasi töötlemata (töödeldud on ainult tunneli otsad) jookseb merevesi lödinal sisse ja seal on päris kõva pumpamine, et see veega ei täitu. St graniit vähemalt maapinna ligi laseb vett läbi niit küll saab. Eks seal on pragusid, tühimikke jne, ta pole päris monoliitne.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Üks asi on hüdroisolatsioon aga see hüdro peab ka millelegi ajas kestvalt kinnituma.
300m sügavuse veekaevu seina ja põhja igale ruutmeetrile mõjub jõud 300 tonni ja selle jõu suurus muutub iga töötsükli ajal.
Nõuka III klassi varjend, millel on vingelt armeeritud 60 cm paksune betoonsein, peab kandma jõudu 20 tonni ruutmeetrile.
Lihtsalt võrdlusskaala loomiseks. Kui see betoon muidugi toetub graniidile, mitte pole tema taga tühjus nagu varjendis on, siis kannab see ka suuremat survet.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
OLAVI
Liige
Postitusi: 1635
Liitunud: 31 Juul, 2014 0:49
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas OLAVI »

Kapten Trumm kirjutas: 31 Aug, 2022 11:38
Üks asi on hüdroisolatsioon aga see hüdro peab ka millelegi ajas kestvalt kinnituma.
300m sügavuse veekaevu seina ja põhja igale ruutmeetrile mõjub jõud 300 tonni ja selle jõu suurus muutub iga töötsükli ajal.
Nõuka III klassi varjend, millel on vingelt armeeritud 60 cm paksune betoonsein, peab kandma jõudu 20 tonni ruutmeetrile.
Lihtsalt võrdlusskaala loomiseks. Kui see betoon muidugi toetub graniidile, mitte pole tema taga tühjus nagu varjendis on, siis kannab see ka suuremat survet.
300m sügavuse tühja kaevu põhjale ja seintele põhjas avaldab pinnases olev (põhja)vesi väljastpoolt rõhku 300 tonni ruutmeetrile.
Kui kaev on vett täis, siis sise- ja välisrõhud võrdsustuvad.
Analoogia tühja basseini või kogumismahuti kerkimisega kõrge veetasemega pinnases.
Ainuke asi, mis jagades paljuneb on teadmised.
parkija
Liige
Postitusi: 1061
Liitunud: 04 Veebr, 2015 20:14
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas parkija »

Seda et : Järvevana tee ehitamise ajal kui seda tunnelit rajati , siis oli seal metallraketis mis Ülemiste järvest jäi mitusada meetrit eemale , igast juuksekarva läbimõõduga avast pritsis vett , oli see nüüd pinnavesi , vesi Ülemiste järvest aga , surve oli kõva , surved 600 meetri sügavusel pole nõrgemad .
Ja tühja sellest : Häiriv on see , et Riik annab sellistele uhhuu projektidele oma garantii , mille sõltumata projekti õnnestumisest maksumaksja kinni maksab.
Riik võiks anda garantii uuele põlevkivi jaamale või tuumajaamale .
_dumbuser_
Liige
Postitusi: 2000
Liitunud: 14 Jaan, 2011 0:37
Asukoht: Viimsi
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas _dumbuser_ »

parkija kirjutas: 31 Aug, 2022 21:58 Seda et : Järvevana tee ehitamise ajal kui seda tunnelit rajati , siis oli seal metallraketis mis Ülemiste järvest jäi mitusada meetrit eemale , igast juuksekarva läbimõõduga avast pritsis vett , oli see nüüd pinnavesi , vesi Ülemiste järvest aga , surve oli kõva , surved 600 meetri sügavusel pole nõrgemad .
Ja tühja sellest : Häiriv on see , et Riik annab sellistele uhhuu projektidele oma garantii , mille sõltumata projekti õnnestumisest maksumaksja kinni maksab.
Riik võiks anda garantii uuele põlevkivi jaamale või tuumajaamale .
Tõenäoliselt oli see Härjapea jõgi.
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2451
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Castellum »

_dumbuser_ kirjutas: 31 Aug, 2022 22:27
parkija kirjutas: 31 Aug, 2022 21:58 Seda et : Järvevana tee ehitamise ajal kui seda tunnelit rajati , siis oli seal metallraketis mis Ülemiste järvest jäi mitusada meetrit eemale , igast juuksekarva läbimõõduga avast pritsis vett , oli see nüüd pinnavesi , vesi Ülemiste järvest
Tõenäoliselt oli see Härjapea jõgi.
Iga salapärane asi pole Härjapea jõgi.

Jõgi jääb tunneli suudmest ca 500 m, sama palju kui tunnel Ülemiste järvest. Kui palju on tänapäeval Härjapea jões vett, et mõju võiks olla tohutu surve poole km kaugusel?

Järve vesi mõjub palju kaugemal. Lepistiku allikad on järve piirist ~2 km, aga allikate vesi on pärit järvest (survevesi läbi liivadüünide kihtide).
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40072
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: EV energia ja julgeolek

Postitus Postitas Kapten Trumm »

parkija kirjutas: 31 Aug, 2022 21:58 Seda et : Järvevana tee ehitamise ajal kui seda tunnelit rajati , siis oli seal metallraketis mis Ülemiste järvest jäi mitusada meetrit eemale , igast juuksekarva läbimõõduga avast pritsis vett , oli see nüüd pinnavesi , vesi Ülemiste järvest aga , surve oli kõva , surved 600 meetri sügavusel pole nõrgemad .
Ja tühja sellest : Häiriv on see , et Riik annab sellistele uhhuu projektidele oma garantii , mille sõltumata projekti õnnestumisest maksumaksja kinni maksab.
Riik võiks anda garantii uuele põlevkivi jaamale või tuumajaamale .
Kui me tahame tuult ja päikest arendada, siis pole pääsu varundamisest ja parem on (näide Norra veehoidlatega) kui see siin asub.
Vett hüdrojaama tammi taha üles pumbata ja seda pärast alla lasta on kõige töökindlam varundamise võimalus üldse. Lihtsalt meil on tasane maa ja taolisi võimalusi tuleb teha kunstlikult.

Küsimus on praegu selles jaamas kui hüdrorajatises ning sellega kaasnevas keskkonnamõjus. Vett ülevalt alla läbi turbiini lasta on delo tehniki ja selle üles pumpamine samamoodi. Tehniliselt seal midagi väga ebaõnnestuda ei saa. Lihtsalt küsimused ei saa vastuseid, kui arendaja sel teemal vaikib nagu nõukogude partisan sakslaste ülekuulamisel. Võimalik, et antud küsimus on juba lahenduse leidnud, kuid miks pole seda siis projekti + argumentide hulgas juba ära toodud (Ida-Virumaa allmaaehitiste ja ka muude kaevanduste negatiivne mõju põhjaveele on üldteada ju. Seejuures geoloogia puuraugud on juba ammu Pakril ära tehtud.

Mul pole selle jaama vastu midagi, küll aga olen seda meelt, et jaamaga kaasnev kasu ei vääri piirkonna põhjavee kuivaks laskmist ja enne kui Lääne-Harju volikogu asub midagi hurraa-põhist ellu viima, tuleks teatud küsimused ammendavalt vastata. Kui Eesti parimad hüdrogeoloogid on valmis sellele asjale käe alla panema, siis minugipoolest, arendage terviseks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Illike
Liige
Postitusi: 814
Liitunud: 15 Jaan, 2013 9:51
Kontakt:

Re: Maaalune hoidla

Postitus Postitas Illike »

Minu jaoks jääb selgusetuks selle pumpamise mõju mereelustikule. Me tekitame Läänemerre ühe suure hoovuse juurde, mis hakkab mõjutama üsna suurt ala (setete liikumine, merevee temperatuur, hapnikusisaldus).
Kasutaja avatar
wolfgang
Liige
Postitusi: 737
Liitunud: 28 Dets, 2008 22:44
Kontakt:

Re: Maaalune hoidla

Postitus Postitas wolfgang »

Mina näiteks ei taha tuult ja ja päikest arendada, kuna lisaks tulebki rajada veel samaväärses mahus salvestust ja kompensatsioonivõimsusi. See ei ole odav. Kui see toimuks erakapitali eest siis palun, aga mingeid toetusi ja garatiisid ei peaks neile maksma. Samuti tuleks päris elektrijaamadelt koormised maha võtta. Ja kui siis on see projekt tulus siis "lipp neile pihku".
Võrdlus Virumaaga ei ole asjakohane, kuna Virumaa kaevandused asuvad lubjakivis. Lubjakivi on võrreldes graniidiga oluliselt pehmem, aga kõige tähtsam see lahutsub vees pm. - karst. Teile lähim karstiala on Rebala muuseumi taga põllul, kus on on näha, kuidas vesi lubjakivi uuristab nagu ise tahab. Meil siin on üks koht kus jõgi maantee alt läbi läheb, ka julm koobastik. Tuntud juba vene kroonikatest, kui kohalikud sinna vantide varjusid ja need värdjad neid sealt kätte üritasid saada.
Pumbajaama tegelased üritavad mingi 300(või oli 600) meetri sügavused kaeveõõned rajada, kus siis ümbritsevaks keskkonnaks on graniit vms. kristalne kivim. Ilmselt tuleb ka see vooderdada, kuna ka aluskorra kivides leidub lõhesid, aga võibolla piisab ka nende lõhede kinni "pahteldamisest". Igatahes vaevalt, et tüüpide kava näeb ette piirkonna kaevude tühjendamise, kuna kui see vesi nende kaeveõõnde voolab siis pole ju merevett enam kuskile lasta, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Samas võib ka olla, et nad ei ürita täiesti kuva reservuaari saada ja täiesti rahuldab, kui väikestviisi sisse niriseb, kuna nende pumpade võimsus peaks sellise koguse vabalt välja lööma. A ikkagi ma ei usu, et koahlike kaevu kuivaks jäävad. juba kasvõi sellepärast, et enamiku kaevud on pigem 20 kui 200 meetrit sügavad ja vaehl on min. mõnikend meetrit sinisavi. Kuigi peab möönma, et too sinisavi alune joogivee horisont on kõikse väärtuslikum.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 18 külalist