Läti ja Leedu kaitsejõud

Vasta
Kasutaja avatar
TTA
Liige
Postitusi: 1762
Liitunud: 07 Sept, 2010 6:51
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas TTA »

XANA kirjutas: 21 Juul, 2022 11:07 Hehe, lätlaste puhul tasub meelde tuletada, et 5000-7000 meest on KOGU nende (elukutseline) kaitsevägi, ehk lisaks maaväele (kus minu teada seni kaks alamehitatud jalaväepataljoni ehk alla tuhande mehe kokku, kui just viimase paari aasta jooksul pole isikkoosseisu arv veidi tõusnud) ka toetusüksused (logistika jms), õhuvägi ja merevägi (mis suurem kui meil), meie Vahipataljoni analoog ja sõjaväepolitsei, lisaks olen kindel, et ka osad tegevväelased tegelevad ka Zemessardse väljaõpetamisega. Teisisõnu, mehi on ka mujal vaja kui "eesliinil". ;)
Noh, eks see ainult jalaväe lugemine on ka libe tee. Kui võtta puhtalt jalaväelasi, arvestusega 8 meest jaos, kolm jagu rühmas, kolm rühma kompaniis ,kolm kompaniid pataljonis ja kolm pataljoni brigaadis saame meie kahe brigaadi peale kokku ... 8x3x3x3x3x2 = 1296 meest. Seda on ca. 10 meest iga idapiiri enamvähem kilomeetri peale kui nurgad sirgemaks tõmmata ja Peipsi kallast mitte arvestada. Noh R20'ga tulealaga katab ilusti naabri ära niiet oleks nagu ju okei :D

Mitte, et kuidagi Läti mudelit paremaks teeks :)
XANA
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 11 Sept, 2015 23:30
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas XANA »

TTA kirjutas: 21 Juul, 2022 11:21
XANA kirjutas: 21 Juul, 2022 11:07 Hehe, lätlaste puhul tasub meelde tuletada, et 5000-7000 meest on KOGU nende (elukutseline) kaitsevägi, ehk lisaks maaväele (kus minu teada seni kaks alamehitatud jalaväepataljoni ehk alla tuhande mehe kokku, kui just viimase paari aasta jooksul pole isikkoosseisu arv veidi tõusnud) ka toetusüksused (logistika jms), õhuvägi ja merevägi (mis suurem kui meil), meie Vahipataljoni analoog ja sõjaväepolitsei, lisaks olen kindel, et ka osad tegevväelased tegelevad ka Zemessardse väljaõpetamisega. Teisisõnu, mehi on ka mujal vaja kui "eesliinil". ;)
Noh, eks see ainult jalaväe lugemine on ka libe tee. Kui võtta puhtalt jalaväelasi, arvestusega 8 meest jaos, kolm jagu rühmas, kolm rühma kompaniis ,kolm kompaniid pataljonis ja kolm pataljoni brigaadis saame meie kahe brigaadi peale kokku ... 8x3x3x3x3x2 = 1296 meest. Seda on ca. 10 meest iga idapiiri enamvähem kilomeetri peale kui nurgad sirgemaks tõmmata ja Peipsi kallast mitte arvestada. Noh R20'ga tulealaga katab ilusti naabri ära niiet oleks nagu ju okei :D

Mitte, et kuidagi Läti mudelit paremaks teeks :)
Panustan eelkõige suurema reservarmee (sh nii tavareserv kui Kaitseliit) peale, kuniks lätlastel enda reservide paisutamine (võib-olla) õnnestub. ;)
Crispy
Liige
Postitusi: 858
Liitunud: 03 Veebr, 2016 14:53
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Crispy »

Vägisi tundub, et Läti kaitseminister ajab hoopis mõne muu riigi asja :roll:
Lemet
Liige
Postitusi: 19908
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Lemet »

Osanud kuhugi panna...Venediktov võttis Läti presidendilt inteka, mis on vene meedias parasjagu intriigi tekitanud ja hetkel tsiteeritavuselt teisel kohal.

https://youtu.be/qFLrQWJQ3Zk
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19038
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Leedu sai Valgevene piiritara valmis
Lithuania has finalised building a physical barrier (mostly a 4 m tall steel fence+concertina) on the entire length of border with Belarus (except where natural barriers such as rivers occur). It covered approximately 550km and cost €152mil.
Pilt
https://twitter.com/LinasKojala/status/ ... 6275476482
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
XANA
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 11 Sept, 2015 23:30
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas XANA »

Läti kaitseministeeriumi lehel ilmus väga asjalik analüüs V. Zelenski julgeolekunõunikult sellest, mismoodi saaks Läti (ja kindlasti laiemalt ka teised Balti riigid) end Vene invasiooni eest kaitsta (Ukraina kogemusele tungides). Link järgnevalt:
https://www.sargs.lv/lv/viedoklis/2022- ... EKCfcU9ziQ

Et teie enda vaeva säästa, võtsin abiks sõbra Guugli, tänu millele on pikk intervjuu järgnevalt enam-vähem korralikus eesti keeles loetav:


O. Arestovičs: Läti rahvas peab hakkama elama mõttega, et kindlasti tuleb sõda


24. august oli nii Ukraina iseseisvuspäev kui ka päev, mis tänavu läks ajalukku üsna sünge alatooniga – agressor Venemaa ulatuslikust sissetungist Ukrainasse on möödas pool aastat. Kuigi esialgu ei uskunud Venemaa ega Ukrainat toetavad lääneriigid, et Ukraina relvajõud suudavad säilitada oma riigi iseseisvuse, on viimase poole aastaga tõestatud vastupidist. Ukraina relvajõud pole mitte ainult peatanud okupantide edasitungi, vaid isegi vallutanud tagasi tema varem kontrollitud alad ning valmistuvad nüüd riigi lõunapiirkondade deokupeerimiseks. Vestluses kaitseministeeriumi parlamentaarse sekretäri Baiba Błodniecsiga, milliste Ukraina kaitsjate õppetundidega tuleks Läti jaoks arvestada, toob O. Arestovičs välja - ärge petke ennast ja tunnistage, et varem või hiljem on sõda oodata ka teie riigis. Ta rõhutab, et ainult sellisele mõttele elades on võimalik ette valmistada nii kõrgelt professionaalseid kui ka võimekaid relvajõude, kelle ülesandeks on vaenlane peletada end sissetungisoovist ning mitte kaotada valvsust, vajudes illusioonidesse, et vabadus on. enesestmõistetav.

Pärast Venemaa kõikehõlmavat sissetungi Venemaale on Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski kantselei vabakutseline nõunik O. Arestovitšist saanud omamoodi Ukraina suursaadik. Keskmiselt vaatab tema igaõhtuseid YouTube'i otseülekandeid Venemaa opositsiooniaktivisti Mark Feigini kanalil "Feigin Live" 400 000 inimest mitte ainult Ukrainas ja Venemaal, vaid ka mujal maailmas. Seevastu videosalvestiste vaatajaskond ületab regulaarselt miljoni vaatamise piiri. O. Arestovitšit võiksid iga läänemaailma popstaari või show-äri staari sellised populaarsustegelased kadestada.

O. Arestovitš pole aga lihtne showmees, kes poliitika abil populaarsust ehitab. Ta on sõdur - Ukraina sõjaväeluureteenistuse reservkolonelleitnant, kes alustas oma karjääri relvajõududes alates 2014. aastast, mil Venemaa tegi esimese sissetungi Ukrainasse, annekteerides Krimmi ja alustades sõda Ida-Ukrainas. See riigi piirkond on O. Arestovitšile eriti hästi teada, sest alates Venemaa sissetungist on O. Arestovitš üks Donbasis sõdinud ohvitseridest kuni 2019. aastani.

Kui esialgne vaenutegevus veidi rahunes, sai O. Arestovitš Minski formaadi kolmepoolse kontaktrühma Ukraina poole delegatsiooni liikmeks, kes üritas Ida-Ukraina vaenutegevust läbirääkimiste teel lahendada.

On märkimisväärne, et varsti pärast Vene invasiooni algust sai ootamatult hoogu ammu unustatud intervjuu O. Arestovichiga 2019. aastast, milles ta kirjeldas üksikasjalikult samm-sammult, kuidas see kolm aastat enne Vene invasiooni täpselt välja näeb. taas populaarsus sotsiaalvõrgustikes ja videote voogedastusplatvormis "YouTube".agressiivsus. Toona küsimusele, milleks Vene diktaatoril Vladimir Putinil seda üldse vaja oli, vastas O. Arestovitš – et maksta kätte külma sõja kaotuse eest ja taastada Nõukogude impeerium. Kuigi see järeldus tundus toona paljudele absurdne, kinnitavad V. Putini kõne 2022. aastal enne invasiooni, aga ka Kremli diktaatori lähima kliki esindajate hilisemad avalikud väljaütlemised seda O. Arestovitši hüpoteesi.

Ühes intervjuus M. Feiginile tunnistas O. Arestovitš kunagi, et ei uskunud sõja esimestel päevadel, et Kiievit suudetakse kaitsta, kuid nüüd räägib ta eelseisvast Ukraina vasturünnakust ja analüüsib tegureid, miks Vene agressoriväed kaotavad iga päev konventsionaalset rünnakupotentsiaali.

Ka O. Arestovitš tunnistab, et sõda on tõestanud, kes ja mil määral on Ukraina tõeline sõber. Ta hindab kõrgelt Läti sõjalist abi, mis võimaldas tal edukalt sissetungijate vastu võidelda. Nüüd on nii tema kui Ukraina valitsus ja relvajõud valmis jagama oma kogemusi ja nõuandeid, mida teha Läti heaks ja kuidas seista vastu Vene agressoritele, et tõrjuda võimalik rünnak väiksemate kaotustega ning tekitades maksimaalset valu ja ohvreid. vastane.
Kindlasti tuleb sõda. Sea end valmis!

"Läti peab lõpuks aru saama – sõda tuleb kindlasti!". Nii karm on põhisõnum, mille O. Arestovičs pärast Venemaa põhjustatud sõda Ukrainas aasta esimesel poolel Läti ühiskonnale edastab. Ta meenutab, et Ukrainal on selles osas väga must kogemus. Pärast iseseisvumist 1991. aastal ja sellele järgnenud suhteid Venemaaga kõlas Ukraina suunal rohkem kui üks häirekell, kuid ei tehtud vajalikke järeldusi ega astutud samme agressori ohjeldamiseks.

Ta meenutab, et Vene-Ukraina suhted on teravnenud alates 1993. aastast, mil Ukraina ja Venemaa jagasid toona muljetavaldavat NSV Liidu Musta mere laevastikku. Aeg-ajalt on suhted nii kuumaks läinud, et mõlemad pooled on õõnestanud teineteise jagamatuid laevu.

Juba siis tulid esimesed ähvardused Venemaalt. Lisaks kasutas Venemaa sel ajal aktiivselt nüüdseks laialt tuntud keiserlikku tava jagas aktiivselt oma sõjaväepensionäridele Venemaa passe. Mõned aastad hiljem järgnes Tuzla saare konflikt, mis oli liikumas juba otsese sõjalise vastasseisu suunas, kuid tänu Ukraina tolleaegse presidendi L. Kutšma tegevusele olukord deeskaleerus.
Järgnesid nn Vene "gaasisõjad", aga ka kuulsa Vene diktaatori V. Putini kõne Müncheni julgeolekukonverentsil, kus nimetas NSV Liidu kokkuvarisemist suurimaks geopoliitiliseks katastroofiks, ning Venemaa sissetungi Gruusiasse. Kuigi hoiatussildid kuhjusid, müüs tolleaegne Ukraina valitsus, juhindudes ideest, et "sõda ei tule, maha nii suured NSV Liidust päritud Ukraina relvavarud kui ka alandas teenistust relvajõududes. punkti, kus see ei olnud enam prestiižne.

«Seetõttu tehakse jämedaimaid vigu nii poliitikas, riigihalduses kui ka sõjalises komponendis, lähtudes sellest, et «sõda kindlasti ei tule». Selle asemel oleks pidanud juhinduma suhtumisest, et "sõda tuleb kindlasti", ja see on parim viis tagada, et sõda teieni ei tuleks," tõdeb O. Arestovičs.
Ta lisab – selles mõttes pole Ukraina kindlasti erand. Sarnaseid vigu tegi Iisrael 1973. aastal, enne Yom-Kipuri sõda, hinnates valesti oma araabia vastaste sõjalisi kavatsusi ja võimeid. Sarnase lüüasaamisega riskis 1982. aastal ka Briti kaitseministeerium, kui surus kiiruga läbi seaduseelnõu lennukikandjatest loobumiseks ja sõjaliste kulutuste edasiseks kärpimiseks. Kui Argentina rünnak oleks toimunud kolm kuud hiljem – ajal, mil Suurbritannia oli juba asunud oma lahingulaevu lammutama –, oleks Falklandi saarte sõja tulemus olnud hoopis teistsugune.

"Olen alati öelnud, et ohvitser, kes ei usu, et sõda algab, ei saa teenistust jätkata, ta peab minema pensionile," ütleb O. Arestovich. «Kogu riigihalduse ülesehitamist tuleb läbi viia ideest, et «sõda tuleb kindlasti». Selle mõttega peavad elama kõik Venemaa naabrid. Säilitada tuleb kõik demokraatliku riigi institutsioonid ja inimõigused, kuid samas tuleb sihikule võtta need, kes väljendavad avalikult riigivaenulikku suhtumist ja võivad saada vastase kaastöölisteks. Demokraatia ja inimõigused peavad aga olema meie riikide põhiline ehituskivi,“ ütleb ta.

Läti armee suudaks ka Venemaa sissetungi peatada

Alates Venemaa kõikehõlmava sissetungi algusest Ukrainasse on sõjalised eksperdid aeg-ajalt väljendanud mõtet, et mitte ainult Ukraina kaitsjate kangelaslik vastupanu, vaid ka nn "operatiivne sügavus", st suur. Ukraina riigi suurus, mis võimaldab tal ajutiselt lubada vastasel vägede ümberrühmitamise ja seejärel tagasivallutamise teel osa territooriumist hõivata.

Erinevalt Ukrainast ei ole Lätil nii suurt territooriumi. Küsimusele, mida sellisel juhul teha, tunnistab O. Arestovičs, et võib-olla tuleb arvestada teatud territooriumide ajutise okupeerimisega. Tema hinnangul võivad need olla Venemaa piirilinnad.
Samas möönab ekspert, et Vene armee võitleb endiselt sama süsteemi järgi nagu NSV Liidu väed, püüdes saavutada võitu lahinguväljal jõhkra arvulise ülekaaluga. Kuid nagu paljude lahingute tulemus tõestas, osutus pealetungivate relvajõudude juhtkond nõrgaks, komandöride oskused aga puudulikud.

«On selliseid linnu nagu Tšernihiv ja Sumõ. Need linnad asuvad põhimõtteliselt Venemaa Föderatsiooni piiril. Mõlemaid linnu rünnati ja Sumyt saadeti ründama esimene tanki eliitarmee – Kantimirovski ja Tamanski rügement. Summasid ei kaitsnud mitte Ukraina regulaarrelvajõud, vaid ainult Ukraina territoriaalkaitseüksused. Venelased ei suutnud Sumat vallutada. Lisaks alistasid Sumy territoriaalkaitseüksused Vene relvajõude nii tugevalt, et need eliitüksused sisuliselt hävitati. Nad tõmmati tagasi, et taastada lahingupotentsiaal. Seda tegid partisanid koos territoriaalkaitseüksustega.
O. Arestovitši arvates viis süsteemsete vigade kogum Venemaa agressorid sellise tulemuseni. Kiiret võitu lootes täitsid Vene sissetungijad suurte kolonnidena edasi liikudes teed oma raske lahingutehnikaga. Kuid niipea, kui Vene relvajõud puutusid kokku looduslike takistustega, peatus nende liikumine.

O. Arestovičsi sõnul osutus venelastele tõsiseks takistuseks isegi suhteliselt väikeste jõgede või niisutuskanalite ületamine. Veelgi enam, selleks ajaks, kui Ukraina kaitsjad avasid tule selliste rahvarohkete kolonnide pihta, hävitades vaid üksikud sõidukid, mis ei lasknud teistel ümber pöörata ega suunda muuta, oli kolonni liikumine sisuliselt halvatud.

«Oli isegi juhus, et tee Venemaa piirist Irpinasse oli Vene tehnikat täis. Raskekahurväe puudust tundsime sel ajal väga. Lastasime sellega säästlikult, aga teed olid nii täis, et ei saanud vastase varustusest möödagi. Ühes kolonnis oli 900 kuni 1400 tehnikat,» räägib O. Arestovičs. «Vene armee edasitungi peatasid väikesed eriüksuslased ja territoriaalkaitseüksused, mis lasid sillad õhku. Niipea kui liikumine peatus, lagunes kogu okupantide rünnak.
Ebaefektiivne juhtimine tekitas probleeme ka sissetungijatele. «Vene armee juhtimine on tsentraliseeritud. Selle pataljoniülemad ei saa määrata ühtegi üksikut kompanii või rühma ühelegi väga konkreetsele ülesandele. Ka nende üksuste ülemaid ei austa keegi. Kujutage ette, kuidas 22-23-aastast sõjaväeakadeemia lõpetanud ohvitseri vaatavad nende üksuste sõdurid, mille tuumiku moodustavad 30-aastaseks saanud ja vanemad palgasõdurid. Nende jaoks on autoriteet pigem rügemendiülem või brigaadiülem, mitte kompanii- või rühmaülem,“ selgitab O. Arestovičs.

Vene sõjaväe suurim Achilleuse kand on aga endiselt logistika. Nagu tunnistab O. Arestovičs, on agressorriigi armee tagalaüksused väga haavatavad, mistõttu suunasid Ukraina kaitsjad sõja esimestest päevadest peale oma rünnakud eelkõige varustusüksuste vastu.

«Sellega tulid suurepäraselt toime ka sissid, eriüksused ja territoriaalkaitse. Seega oleks Läti puhul soovitus järgmine - te ei kaitse territooriumi täielikult ja oleks mõttetu istuda kaevikus, paljastades end massiivsetele suurtüki- ja lennurünnakutele. Kuid niipea, kui asute hävitama Vene armee varustusliine, mõjutab see kohe ka ülejäänud kontingendi lahinguvõimet. Neil saab otsa laskemoon, kütus ja pole midagi süüa. See tähendab, et nii on võimalik tõhusalt võidelda Vene sissetungijate vastu ka arvuliselt väga väikeste relvajõududega,“ ütles ta.

Kuidas näeks välja invasioon Lätti ja mida sellega ette võtta?

O. Arestovitši sõnul kasutab Vene armee ka enam kui saja aasta möödudes jätkuvalt Punaarmee sõjapidamise viisi, mis lähtub «šoki ja segaduse» põhimõttest. Nagu ekspert tunnistab, tungis NSV Liit 1968. aastal Tšehhoslovakkiasse ja hiljem - 1979. aastal ka Afganistani. 1990. aastatel korrati seda praktikat mõlemas Tšetšeenia sõjas.

"Kuidas venelased käituvad? Kõigepealt püütakse kõigi olemasolevate vahenditega rünnata peamisi otsustuspunkte - rakettide, õhurünnakute või diversantide rühmadega. Varsti pärast seda järgneb massiivne sissetung maismaale,“ ütleb O. Arestovičs, viidates, et enne kui vaenlase põhijõud Riiga jõuavad, võetakse kasutusele sama oluline sõjalis-psühholoogiline mõjutusvahend – täiesti avatud ja massiivne helikopteri maandumine, mis proovige maanduda Riia keskväljakutel, tehes erinevaid ümbersuunamisi ja püüdes hõivata valitsushooneid. Sellist taktikat kasutasid Kiievi ümbruses ka Vene sissetungijad.
«Alles tund pärast sõja algust ilmusid linna väikesed rohelised mehikesed. Peab ütlema, et see jättis ühiskonnale väga püsiva ja hävitava psühholoogilise mõju. Kujutage ette, sõja algusest oli möödunud vaid tund, kuid nad olid juba maabunud Gostomelis. Plaani järgi pidi esimesele maandumisele järgnema teine ​​ja kolmas laine. Nii püütakse psühholoogiliselt luua muljet, et sõda on juba kaotatud, riigihaldussüsteem hävitatud ja igasugune vastupanu on kasutu,“ ütleb O. Arestovičs.

Sellisele taktikale on aga vastumürke. Ukraina sõja kogemus näitab, et sellistel puhkudel on vaja kiirreageerimisüksusi, mis tõmbaksid vastase kohe lahingusse, kuni appi tulevad mehhaniseeritud üksused ja hävitavad vastase olulise tuleülekaaluga.

«Seda võivad teha erioperatsiooniüksused, seda võivad teha ka lihtsad territoriaalkaitseväeüksused või mis tahes muud väljaõppe saanud võitlejad, kes põhimõtteliselt oskavad tulistada vaenlase suunas. Nendes olukordades on võti lihtsalt tulistada teda viisil, mis hoiab teda paigal ja ei lase tal liikuda. Lisaks peab laskmine jätkuma kogu aeg, et langevarjurid ei suudaks oma positsioone kindlustada ega hakkaks oma lennukeid lisajõududega lennuväljale maandama,“ selgitab O. Arestovičs.

Isegi kui Venemaa peaks Lätit tungima, oleks tema sõnul tema esmased rünnakud suunatud lennuväljade, meresadamate ja raudteesõlmede vastu, sest erinevalt teiste riikide relvajõududest on Vene armee varustuseks väga halvasti varustatud, pealegi kui varustust teostavad autod, muutub see veelgi nõrgemaks. "Neil on väga piiratud logistiline võimekus, mis tähendab, et kogu sõjapidamine toimub mööda raudteeliine, millel on võimalik liigutada suures koguses tööjõudu, lahingutehnikat ja tarnida lasti," räägib ekspert.

Samuti avastab ta viisi, kuidas odavate, kuid tõhusate vahenditega muuta raskete kaubalennukite maandumiseks mõeldud lennuväli vaenlase vägedele kasutuskõlbmatuks. Lennurajale juurdepääsu takistamiseks tuleb üle valada liiv, et lennuk libisema hakkaks. Nii oleks juurdepääs lennuväljale keelatud ning ei peaks hävitama ei lennuvälja seadmeid ega lennurada.
Seevastu massiivsete Vene okupantide varustuskolonnide – eriti jõgede – peatamiseks tuleks kasutada looduslikke takistusi, mis on varem Vene armeele suurimat peavalu valmistanud. Võti peitub siin sildade tõhusas hävitamises. Nende vägede liikumise vastu võitlemiseks O. Arestovitši hinnangul eraldi eriüksuste sõdurid ning tankitõrjerelvade ja miinidega varustatud territoriaalkaitseväe sõdurid, kes hävitaksid kiiresti sillad, seejärel juhiksid raskesuurtükirünnakut. seadmete kolonnide suunas, on täiesti piisavad.

«Kus Ukrainas olid kanalid või jõed, seal ei saanud vaenlase armee edasi liikuda. Teil on ka selline ala, mis on täis väikeseid jõgesid,“ ütleb O. Arestovičs, märkides, et iga järgnev kaitseliin tuleks rajada ka mööda looduslikke takistusi, pidurdades sellega vastase edasitungi veelgi.

Samal ajal peab Läti välja töötama tugevad mehhaniseeritud väed. O. Arestovičsi arvates võiksid nad tegutseda omalaadsete tuletõrjujatena, näiteks astudes kiiresti lahingutesse vaenlase langevarjurite poolt hõivatud lennuväljade eest, kus nad on end sisse seadnud, või sooritades lööke vaenlase kolonnide külgede vastu, seega vaenlase üksuste edasitungi peatamine ja nende vägede nõrgestamine lahingutega.
«Pidage meeles, et te ei pea otseselt Vene armeed alistama. Peate selle edasitung tõhusalt peatama, et võita aega NATO vägede edasiseks paigutamiseks ja järgnevateks NATO operatsioonideks. Isegi Balti riikides juba viibiva kontingendi lähetamiseks kulub vähemalt kolm päeva. Teisalt, kui õigesti tegutseda, saavad selle kolme päeva jooksul vastase tagalaüksused äärmiselt tühjaks,» tõdeb ekspert.

O. Arestovičs selgitab, et erinevalt Lätist oli Ukrainal juba kaheksa-aastane võitluskogemus Vene agressorite vastu, mis vähendas esialgset šokki sellisest Venemaa tegevusest Ukraina ühiskonnas. Lätis selline kogemus puudub, seetõttu võiks ühiskonna psühholoogiline reaktsioon agressioonile olla raskemini ületatav.

"Teil pole seda kogemust, nii et see tegur võib olla šokk. Mida tuleks teha? Peab kestma esimesed kolm päeva! Kui see tehtud, läheb kohe lihtsamaks. Mida on selle kolme päevaga tõestada? Esiteks, et Vene armee ei jõua teie läänepiiridele. Teiseks, et saate sissetungijaid lüüa ja tappa. See tõstab sõdurite moraali. Kui sõdurid näevad põleva varustuse esimesi suitsupahvakuid või Vene sõjavange alistumas, teavad sõdurid, et vaenlane on võidetav. Kolmandaks peame näitama venelastele, kes võitlevad Läti eest,“ ütleb Ukraina presidendi kantselei vabakutseline nõunik.

Kuidas tõhusalt kõrvaldada saboteerijad?

Nagu näitab Ukraina kogemus, oli Venemaa juba enne laiaulatusliku sissetungi algust saatnud Ukraina territooriumile mitu diversantide rühma, kelle ülesandeks oli riigis kaose külvamine, rünnakute läbiviimine, aga ka objektide märgistamine. võimalikud rünnakud. See väljendus üksikute inimrühmade tegevusena, kes joonistasid värvipurgiga sõidu-, kõnniteedele või hoonetele konkreetseid riste. Teised diversandid omakorda osalesid otsestes lahingutes Ukraina relvajõududega. On olnud isegi juhtumeid, kus Vene agressorite saboteerijad riietusid isegi Ukraina sõdurite mundrisse.

O. Arestovochsi sõnul oli tegelikke sabotööre raske tuvastada, sest näiteks Harkivis toimunud nn ristide joonistamises kaasas Venemaa umbes 500 inimest, kellest vaid 30 osutusid tõelisteks sabotöörideks. Ülejäänute tegevust võiks pigem kirjeldada kui Ukraina julgeolekuteenistuste jälgede ajamist.

Võitluses nende vastastega osutusid kõige võimekamateks Ukraina politseijaoskondade inspektorid, keda koolitati vastuluure algteadmistes juba enne sõda.

«Inimene, kes oskab ise arvutada, suudab kõige paremini arvutada vaenlase sabotööre. [..] Näiteks politseijaoskonna inspektor on see, kes kõige rohkem teab. Ta on seda konkreetset inimest jälginud juba kaheksa-aastaselt, teab, millega kahtlusalune tegeleb, teab, et tema perele meeldib laulda Venemaa hümni ja lehvitada punalippu, et ta epub 9. mail kohalikus pubis. lubades kõik üles leida ja lõpuks nendega koos olla. Just politseijaoskonna inspektor teab, et see inimene, ütleme, 30-aastaselt hakkas järsku turismiga tegelema, kuigi ta ei tundnud selle vastu seni üldse huvi. Jaama inspektor fikseerib, et konkreetne isik tunneb huvi vägede asukoha ja sõdurite teenistustingimuste vastu. Selliste kahtlaste inimestega töötamine on töö madalaim tase, kuid need juhtumid tuleb fikseerida,“ rõhutab O. Arestovičs.

Ekspert tõdeb, et kui politsei on ettevalmistused edukalt lõpetanud, siis vahetult enne vaenlase sissetungi on neil koos teiste vastuluure, diversantide ja spioonide vastase võitluse eest vastutavate riigiasutustega võimalik arreteerida kõik kaastöölised. Lisaks on vaja otsustavat politseitegevust kriitilisel kolmel päeval enne vaenlase sissetungi, kui valitsusele ja avalikele teenistustele on selge, et invasioon on peatne.

«Praegu on meil täielik teave Ukraina venelaste kohta. Meie inimesed on nii motiveeritud, et neid sai isegi telefoni teel koolitada, mida teha ja milliseid aruandeid koostada. See võimaldab kogu riigil ühtäkki muutuda massiivseks filtriks, mis tunneb kiiresti ära ebasõbralikud elemendid,» tunnistas O. Arestovičs.

Samasugune ettevaatus tuleb olla ka relvajõududes. Kui on kahtlus, et keegi teenijatest suhtub O. Arestovitši sõnul rohkem mõistvalt agressorriigi Vene režiimi, ei tohi sellist isikut mingil juhul lubada luureteenistuses, operatiivplaneerimisel, relvastuses. ja relvastuse hankimine, vastuluure ja küberjulgeolek.

Vastumürk Venemaa "viienda kolonni" püüdlustele

Mitte üheski Venemaa välispoliitika doktrinaalses dokumendis ei mainita vene etnilist diasporaad kui üht Venemaa mõjuvahendit välismaal. Nagu praktika on näidanud, kasutatakse potentsiaalsete mõjuagentide värbamiseks enim koostööd kultuurivaldkonnas.

O. Arestovitš tunnistab – Kreml loob oma mõjuagentide võrgustikku Moskva patriarhaadi õigeusu kiriku, organisatsioonide nagu "Rossotrudnitšistvo" ja erinevate kultuuriprojektide kaudu, millel on ideoloogiline alus. Nagu ekspert märkis, püüab Venemaa režiim eelkõige värvata võimalikuks koostööks Vene päritolu kodanikke.

«Etnilisi venelasi on selliseks tegevuseks lihtsam värvata, sest nende värbamisel lähtutakse ideoloogilistest alustest, mitte rahast. Värbamisvahenditeks on siin vene kino, vene kultuurikeskused, erinevad vene kultuurifestivalid ja kirik. Need on institutsioonid, mida kasutatakse kõige sagedamini välismaal Vene võimu realiseerimiseks. Seetõttu peavad neile pidevalt otsa vaatama politsei, riigiasutused ja kodanikud ise,“ ütleb O. Arestovičs.
Ühe potentsiaalselt riskantsema publikuna Kremli režiimi võimalikul värbamisel nimetab O. Arestovitš nõukogude sõjaväepensionäre, kes on olnud ideoloogiliselt laetud vene šovinismiga juba nõukogude ajast. Kuigi selle pensionäride rühma osa vanemaid eluaastaid on järk-järgult välja suremas, võib keskpõlvkond probleeme tekitada. «Seda rühma lihtsalt ei saa jätta järelevalveta,» lisab O. Arestovičs.

Samamoodi on O. Arestovići hinnangul riigi julgeoleku tugevdamisel hädavajalik ka haridussüsteem. Sellega seoses soovitab ta Lätil pikalt edasi lükatud haridusreform võimalikult kiiresti lõpule viia, minnes täielikult üle lätikeelsele õppele. Teisalt on iga õpetaja põhiülesanne noortele öelda, et nende tulevik on Lätis, mitte Venemaal.

«Õpilased peavad näitama perspektiivi – Venemaal surutakse inimesi alla, seal pole või varsti ei tulegi – ei «Tik-Tok» ega «Instagram». Sellest pole midagi. Teisest küljest on siin kõik võimalik. [..] Õpetaja peab oskama noorele venelasele öelda - sul on kõik võimalused õppida Euroopa ja USA parimates ülikoolides, pealegi ei küsi sinult keegi, kas sa oled seal venelane. Kindlasti võite öelda – ma olen Lätist. Iga õpetaja peaks seda rääkima igale vene päritolu noorele, luues temas tulevikuperspektiivi, selle asemel, et jutustada kunagi kauges minevikus toimunud lahingust Narva lähedal,“ selgitab O. Arestovich.
Nii saaksid õpetajad tema hinnangul teha edukat ennetustööd, vähendades noorte sattumist Kremli propageeritud ideoloogia ja väärtuste tiiva alla. Veelgi enam, Lätis on seda eksperdi sõnul palju lihtsam teha, sest erinevalt Ukrainast ei konkureeri Venemaa kultuuri- ja ajaloopärandi pärast Lätiga.

«Me võistleme Venemaaga Kiievi-Vene ajaloo- ja kultuuripärandi pärast. Meie kahe riigi riiklus tekib samast kohast. See olukord sarnaneb araablaste ja juutide olukorraga, kes võitlevad Jeruusalemma ja Püha mäe eest. Meie jaoks käib võitlus Kiievi katedraali eest,“ ütles O. Arestovich.

Tema selgitusel tekitab selline ajaloolis-kultuuriline lähedus mõistlikke riske, mis on juba reaalses elus realiseerunud. Nii on osavalt kultuuri- ja ajaloopärandi tundeid mängides Ukrainasse tekkinud päris palju inimesi, kes ühtäkki hakkavad oma väärtusorientatsioonis uskuma Venemaa ajaloo traktaati.

„Keegi Euroopas ei vaidle Karl Suure ajaloolisele pärandile vastu. Meil on see ajalooline lahing,“ tunnistas O. Arestović.

Sellest vaatenurgast vaadates on V. Putini režiimil on lihtsam raputada etniliste ukrainlaste sisemiste väärtuste maailma. «Seetõttu meie puhul, kui venelased inimesi värbavad, räägitakse neile toredast tulevikust – ühendame Ukraina ja Vene armeed ja läheme La Manche’i väina. Sul pole Lätis midagi sellist. Teie puhul saab Venemaa pakkuda vaid minevikku tagasipöördumist. Pealegi, kelle jaoks? Pensionäridele?"
O. Arestovići hinnangul ei suuda Venemaa praegune arenguperspektiiv Läti noorele põlvkonnale meeldida, kuid väärtuste tugevdamise ennetav töö on vajalik ka õpetajatelt, selgitades, et Läti ja etniliste Läti venelaste koht on tegelikult kollektiivses läänes koos selle pakutavate hariduse, karjääri, heaolu ja isikliku kasvu võimalustega, mitte Vene impeeriumis, kus valitseb despotism, seadusetus ja isiksuse allasurumine.
Kasutaja avatar
Health
Liige
Postitusi: 863
Liitunud: 25 Aug, 2019 14:13
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Health »

Näib, et Läti valitsus on ajateenistuse taastamise seadusega hakkama saanud. Nüüd siis liigub seimi suunas kinnitamiseks. Tõenäoliselt hakkab siis kahjuks lähiaastail nägema, kokkupõrget reaalsuse ning unistuste/lootuste vahel.

https://eng.lsm.lv/article/society/defe ... a.a472492/
https://www.err.ee/1608707170/latis-alg ... ateenistus
Rabapistrik
Liige
Postitusi: 150
Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Rabapistrik »

Läti peaminister Krišjanis Karinš ütles, et poole 11-kuulisest teenistusest hõlmab sõjaväeline põhiõpe, teisel poolaastal teenitakse kaitseväes.
Kas see tähendab seda, et ajateenijad täidavad ainult reakoosseisu ametikohti? Ja kas sel juhul tulevad SA JÜ'd, RV'd ja RÜ'd ainult tegevteenistujate seast?
HeiniR
Liige
Postitusi: 2016
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas HeiniR »

http://www.armyrecognition.com/defense_ ... dgQn1zL3nk

Leedu täiendab suurema tellimusega oma Javelini varusid.
kaugeltuuriv
Liige
Postitusi: 7188
Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas kaugeltuuriv »

Minu uus töökaaslane,kes on Lätist ütles täna,et Lätti oli saabunud USA dessantalus ning kohale olevat saabunud USA üksused,et Läti kaitset polsterdada.Huvitav,kas see NATO-s vastu võetud otsus 300000 mehe toomiseks idatiivale kriisi korral on nüüd käivitumas?
HeiniR
Liige
Postitusi: 2016
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas HeiniR »

https://mobile.twitter.com/USArmyEURAF/ ... 8069308418

U.S. Army Europe and Africa will deploy two M142 High Mobility Artillery Rocket Systems with approximately a dozen personnel to Latvia in support of its national readiness exercise, NAMEJS, Sep. 26

Ehk siis USA saadab 2 Himars kompleksi Lätti tugevdamaks kaitset Lätis.


PS!
Läti kohal (Lõuna-Eestis) täna ka NATO Boeing E-3B Sentry koos tankeriga tiirutamas.
https://mobile.twitter.com/wipljw/statu ... 8995765250
HeiniR
Liige
Postitusi: 2016
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas HeiniR »

https://www.err.ee/1608742114/lati-saab ... jalist-abi

Huvitav,mida lätlased saavad? Umbes sama suurusjärk tuleb abina ka Eestile ja sellest suurema osa pidi moodustama Himarsi projekt?
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19038
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Leedu plaanib siis osta 8 HIMARS-it
Lithuania 🇱🇹 intends to buy 8 HIMARS from the US 🇺🇸. The contract for purchase could be signed later this year, with the expected delivery in 2025, as per @Lithuanian_MoD
https://twitter.com/LinasKojala/status/ ... 5887860737
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Tempere
Liige
Postitusi: 59
Liitunud: 05 Okt, 2020 0:03
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Tempere »

Kui nüüd lätlased telliksid endale ka näiteks 6tk HIMARS'eid nagu meie, siis oleks balti riikide peale kokku juba 6+6+8tk ehk 20 ühikut. See oleks ikkagi märkimisväärne tulejõud arvestades, et Ukraina kasutab hetkel enamvähem samas suurusjärgus ühikuid pea 3-4 korda suurema pindala peale. Nii suurt Balti riikide hüppelist kaitsevõime/heidutuse tõusu vist polegi varem olnud.

E. Mingi hiljutine artikkel Läti huvist: https://www.baltictimes.com/latvia_plan ... t_systems/
Kasutaja avatar
lamba-ants
Liige
Postitusi: 427
Liitunud: 25 Juul, 2022 14:48
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas lamba-ants »

Läti on otsustanud kuus HIMARS süsteemi osta.
https://www.delfi.lv/news/national/poli ... d=54837096
Läti ostab kuus HIMARS-rakettide suurtükisüsteemi, ütles kaitseminister Artis Pabriks (AP) portaalile "Delfi".
HIMARSid on kavas Balti riikidele tarnida 2025. aastaks, kuid võimalik on ka kiirem tarnimine. "Asi ei ole selles, et HIMARS istub laos ja ootab, et keegi neid ostaks. Nad on nõutud," ütles minister.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline