Autotehnikateema

[OLAVI]

Universaalrehvidel on kindlasti oma kindel koht kus neil on eelis - näit. mingi osa UK-st, Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa lõuna ja lääneosa, Hispaania rannik ning Vahemere saared.

Isiklik arvamus (ümberveenmisega pole mõtet alustadagi ).

Meie siin "lameda maa elanikud" ei kujuta tavaliselt ette, et kui kiiresti ja milliseks võivad ilmaolud muutuda vahemereäärsetes mägedes ja kuidas mägedes talvel sõidetakse.
Isegi Kanaari saarel, mäkke Teidele sõites, võib kiilasjääle trehvata.

PS. NLiidus elades nägin esmakordelt liinibussi all naastrehve Karabahhi vabariigis, liinibussi all, millega reisisin Elbruse poole.

[OLAVI]

Unes nägid neid hindu? Näita seda kohta, kus rehvivahetus 40 eur/tk on.

Minu eeltoodud poodide linkidel saab kasutada rehvivahetustöökoja otsingut koos aja broneerimisega ja kui seal määrata asukohaks Tallinn, siis tekkib nimekiri rehvitöökodadest, kus on näha ka hinnakirjad.

Tõesti seal on tekitanud segadust, et osad töökojad on toonud välja ühe rehvi vahetuse hinna aga teised terve jooksu vahetuse hinna ja sellega on tekitatud 4 kordne hinnaerinevus.

(Aga pole suurem viga, sest kuna küttehinnad ja üürihinnad on tõusnud ning luksepad ei taha külmas garaažis töötada (loe oma tervist rikkuda), siis asjakohastes sotsiaalmeedia gruppides on tõsimeeli arutlusel kas töökodades hinna tõstmine minu poolt viidatud tasemele või töökoja sulgemine.)

[mart2]

Universaalrehvidel on kindlasti oma kindel koht kus neil on eelis - näit. mingi osa UK-st, Kreeka, Itaalia, Prantsusmaa lõuna ja lääneosa, Hispaania rannik ning Vahemere saared...

... kui kiiresti ja milliseks võivad ilmaolud muutuda vahemereäärsetes mägedes ja kuidas mägedes talvel sõidetakse...

Kui akf loeks mõttega, siis saaks ise ka aru, et ma ei ole midagi kirjutanud mägedest. Ei ole mul Alpe, Püreneesid ega Balkanimaid (peale Kreeka) mainitud.
Mõnedes piirkondades on ka Kesk-Euroopas lubatud naelte kasutamine ning kohustuslik kettide omamine autos ja raadio-käsu peale allapanemine. Viimane ei ole seotud universaalrehvidega!

[AMvA]

Kuna naast- ja lamellrehvi kõrval on meie turul ka nõuetekohaselt talimärgistatud aastaringsed rehvid, siis seoses olulise elukalliduse tõusuga, arvatavasti valib tulevikus üha enam autojuhte hoopis neid rehve, sest need aitavad oluliselt aastate lõikes rehvikulutusi vähendada.

Ainult enesetapja paneb meie tingimustes sellised rehvid alla.

Ja kuidas need aitavad rehvikulutusi vältida? Nende läbisõit on ikka sama, mis ühel keskmisel rehvijooksul. Ku mul on topeltjooks rehve (suve- ja talverehvid), siis ma sõidan nendega täpselt sama kaua, kui kahe jooksu nende aastaringsetega, aga mul on kummakski hooajaks parimad rehvid.

"Vähendada" ja "vältida" on erineva tähendusega sõnad!
"Keskmine läbisõit" rehvijooksul, "normaalsel kulgemisel" võiks olla ca 50 000km.
Ehk läbisõidul alla 10 000km aastas võiks rehvid kesta 5 aastat.
Ei tasu segamini ajada "Kesk-Euroopa universaalrehve" ja "Põhjamaiseid universaalrehve".
(Eks ise olin ka aastaid skeptiline aga kui esimest korda, naerehvidega bemmile jäärajal ringiga ära tegin, siis suhtumine muutus.)

5 aasta jooksul tuleks hooajarehve kasutades teha ühele autole 10 rehvivahetust (seoses elukalliduse tõusuga on hetkel netis näha rehvivahetuse hindu plekkveljel isegi juba 40eur 1 ratas), mis ajalist tulevikuperspektiivi arvestades teeks kokku rehvivahetuse kogukuluks 10x4x40=1600eur + lisanduva rehvijooksu ostmine (ca 400eur) + teise rehvijooksu hoiustamine töökojas (8x40=320eur).

Kui lisada juurde oma ajakulu (10x1 tund), siis saab näha ainuüksi rehvivahetuse (ilma rehvide maksumuseta) kulu oleks ca 400eur/aastas (mis ju tõesti pole märkimisväärne rahanumber).

Ei taha siinkohal õpetada, et kuidas keegi võiks oma isikliku töövaeva (raha) kulutada aga tooksin näite oma tarvideustest.
Minul näiteks on lisaks igapäevaautodele, majapidamises 4 väiksema läbisõiduga masinat, millede läbisõit aastas jääb alla 5000km ja nendele neljale topelt rehvikomplektide kasutamine on minu jaoks "ebamõistlik raha ja aja kulutus", mille eest saaksin näiteks aasta läbi oma elamist kütta või sõita lõunamaa reisile või terve suve kütuse paadile osta.

Vabandust sõnavääratuse pärast, aga sisuliselt see midagi ei muuda.
Esiteks on sinu rehvivahetuse hinnad täiesti puus. 40 eur rattast vahetab ainult idioot. Teiseks mul on näiteks mõlemad jooksud eraldi velgedel, seega minu jaoks rehvivahetus kulu ei ole. Oma aega kulub ehk tunnike. Teist rehvijooksu hoiustan oma garaazhis, seega kah nagu kulu ei ole. Lisaks hoiustavad paljud rehvitöökojad neilt ostetud rehve tasuta. Eks kui numbreid endale sobivas suunas väänata võib ulmelisi tulemusi saavutada, millel reaalse eluga vähe pistmist on.

Mis puudutab seda kesk-euroopa või põhjamaa univversaalrehve siis see on kah paras umbluu. Suved on meil sama soojad, kui Kesk-euroopas, seegi suvi oli pikalt üle 30 kraadi sooja. Talvel vabalt üle 25 külma, see peaks see rehv töötama 60 kraadises temperatuurivahemikus ühehästi, mis on kahjuks materjaliteaduse seisukohalt nonsenss. Mine mõõda, mis on su universaalrehvide kõvadus Shore skaala järgi -15 kraadi juures.

[manjabes]

Minul näiteks on lisaks igapäevaautodele, majapidamises 4 väiksema läbisõiduga masinat, millede läbisõit aastas jääb alla 5000km ja nendele neljale topelt rehvikomplektide kasutamine on minu jaoks "ebamõistlik raha ja aja kulutus"

Siin olekski võinud lõpetada. Hobiautol ja igapäevaautol on ilmselgelt eri nõudmised, ning 5+ autoga majapidamiste vajadusi ilmselgelt ei saa otse üle kanda 1-2 igapäevakasutuses auto peale.

[andrusjo]

50000km yhe jooksuga....njahh.Lihtne loogika on see,et kui rehv ei kulu siis ta ka ei pea ja liikluses oled sa selle sodiga suitsiiditerrorist ja muud mitte midagi.

[Lemet]

50000km yhe jooksuga....njahh.Lihtne loogika on see,et kui rehv ei kulu siis ta ka ei pea ja liikluses oled sa selle sodiga suitsiiditerrorist ja muud mitte midagi.

Päris nii siiski ei ole. Või siis tuleb väita, et juba tootjad saadavad autod turule suitsiiditerroristidele. Konkreetne näide- saatsin auto just teisele ringile, läbisõit 120 000. Hetkel all suvekummide ring, mis tehasest autol all(ilmselgelt oleks tulnud järgmisel kevadel uued osta) ja kaasa eelmisel sügisel ostetud naelkummid (läksid vahetusse läbisõidul 98 000. Pidamine oli normaalne ja jalg pole samuti väga kerge, aga kriitilisi situatsioone kummide pidamatuse tõttu pole esinenud. Nii et väita, et jooks ei kesta normaalselt 50 000, on vast pisut üle võlli.

[Kapten Trumm]

On selge, et naastudeta rehvid, mis on piisavalt pehmed, et talvel libedal mingitki pidamist omada, kuluvad järgmisel talvel kasutuskõlbmatuks üheainsa suve ehk mingi 10-15 tuhande kilomeetriga.

Need aga, mis võimaldavad "mitu aastat murevabalt sõita" (st on liiga kõvast segust), kõlbavad äärmisel juhul sõiduks sita suusailmaga talvel ja linnas, kus asfalt on soolaveest märg. Ja noh, rahulikud sõidud saab suvel tõesti tehtud.

Mina nt sõidan enamiku Tallinnast natuke eemal ja sealsed olud ei lamelle ega "aastaringseid rehve" ei võimalda, jääksin esimesel jäätunud tõusul kinni või sõidaks lihtsalt kraavi.

Ma ei saa aru sellest Tallinna linnaviletsuse nutulaulust naelte keelamise teemal. Lõuna-Soomes, kus talveolud on sarnased meiega, ei paista taolist lolluse propageerimist olevat.

Kunagi tegin ka matemaatikat. Osta lamellid ja sõita aasta ringi. Sellised lamellid, millega sõita ka julgeks. Need kestaksid ühe talve ja ühe suvehooaja, järgmiseks talveks oleksid nad juba 25 000 aastaläbisõidu juures liiga kulunud. Arvestada veel sisse, et talverehv lisab kütusekulule rahulikult 1 liitri 100 km peale (veeretakistus on suurem), siis see mata ei tseki välja. Ei teki mingit reaalset säästu. Kui nt rattaid ise vahetada.

[Walter2]

Ma ei saa aru sellest Tallinna linnaviletsuse nutulaulust naelte keelamise teemal. Lõuna-Soomes, kus talveolud on sarnased meiega, ei paista taolist lolluse propageerimist olevat.

Soomes on teed valdavalt graniitkillustikust (kapitalist teab kuidas teha kestvat asja) mis taluvad edukalt naeltega ringilaskmist versus Tallinna tänavad, mis ei vea tihti juba garantiiaja lõpuni välja. Kuskilt käis läbi ka teede kulumisest tingitud tekkiva tolmu kogus Tallinnas ja lähiümbruses, mis numbrites (tea kui usutav muidugi) oli ikka kolossaalne.

[Eku]

Ma ei saa aru sellest Tallinna linnaviletsuse nutulaulust naelte keelamise teemal. Lõuna-Soomes, kus talveolud on sarnased meiega, ei paista taolist lolluse propageerimist olevat.

Soomes on teed valdavalt graniitkillustikust (kapitalist teab kuidas teha kestvat asja) mis taluvad edukalt naeltega ringilaskmist versus Tallinna tänavad, mis ei vea tihti juba garantiiaja lõpuni välja. Kuskilt käis läbi ka teede kulumisest tingitud tekkiva tolmu kogus Tallinnas ja lähiümbruses, mis numbrites (tea kui usutav muidugi) oli ikka kolossaalne.

Soomes Rootsis on arusaadud ,et vähemalt 30-40%
masinatest peavad naastudega sõitma muidu peab sptets tehnikaga teid karestama hakkama.

[Kapten Trumm]

Eks seal on vahe ka selles, mida teeomanik osta soovib, st odavalt kestvat asja ei saagi.
Üks kena näide on teede lappimine. Gudronaatori ja killustikuga. Soomes on brigaadil teerull kaasas, lapitud koht rullitakse korralikult tihedaks ja töömehed pühivad harjadega ülearuse kokku. Piirangumärgid võetakse ära ja kogu lugu. Selleks ajaks, kui pühkimine lõpeb, on bituumensegu juba tarduda jõudnud.

Eestis käib nii - auk freesitakse lahti, valatakse pigi täis ja puistatakse killustikuga üle. Piirangumärgid jäetakse üles paariks nädalaks ja autojuhid peavad sõitma seal killustikurahes ja tegema teerulli tööd. Ja lõpuks sõidavadki autod ise tee killustikust puhtaks, seejuures osa kive kahjustavad autode värvkatet või klaase. Loogiliselt selline "remont" kaua ei kesta, kuid kui teeomanik teerulli ja kohest koristamist ei nõua, vaid ostab kõige odavamat tööd, siis tõesti, tasuta lõunad puuduvad.

Eesti "tehnoloogiaga" käib lappimine kiiresti ja töötegija suudab minimaalsest hinnast kasumi välja pigistada, Soomes on sama töö tunduvalt kallim, aga ka vastupidavam.

Eestis kasutatakse juba hulk aastaid graniitkillustikust tehtud asfalti, et need lagunevad on probleem mujal. Näiteks selles, et tellija ajab silm punnis taga bituumenisisaldust, töövõtja aga üritab selle arvelt varastada. Tulemuseks on asfaldisegud, kus on naelkummidega sõitmiseks liiga palju bituumenit ja vähevõtu graniiti. See kulub ikkagi kiiresti. Nii mulle seletati.

Mis juhtub, kui bituumenit paljuvõitu on, on suvel tehtud renoveeritud lõik Valingu ja Keila vahel, kus teepinnas on suured laigud ainult bituumenist. Kuna teed tehti suure kuumaga ka liigse bituumeniga, siis tõusis see teepinda. Need kohad kuluvad naelkummide mõjul ühe talvega rööpasse.

[Peeter]

... tellija ajab silm punnis taga bituumenisisaldust, töövõtja aga üritab selle arvelt varastada. Tulemuseks on asfaldisegud, kus on naelkummidega sõitmiseks liiga palju bituumenit ja vähevõtu graniiti. See kulub ikkagi kiiresti. Nii mulle seletati.

Mis juhtub, kui bituumenit paljuvõitu on, on suvel tehtud renoveeritud lõik Valingu ja Keila vahel, kus teepinnas on suured laigud ainult bituumenist. Kuna teed tehti suure kuumaga ka liigse bituumeniga, siis tõusis see teepinda. Need kohad kuluvad naelkummide mõjul ühe talvega rööpasse.

Lisaks olevat veel see teema, et põlevkivibituumen pidi olema pehmem, kui naftabituumen.

[Kapten Trumm]

Meie geniaalselt teelappimiskultuuri võis eelmine nädal näha Kadaka puiesteel Pääsküla ja Tähetorni vahel, kus teel oli suuremas koguses lahtist killustikku. Peab ikka motiiv olema kallist graniitkildu sedasi laiali loopida.

[Kapten Trumm]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12008 ... alla-panna

Sellest talvest on M+S tähisega suverehvidega ja muude "aastaringsetega" ringi uisutamine keelatud. Iseasi muidugi on selle täitmise kontroll, sest politseid on teel näha üliharva.

[Walter2]

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12008 ... alla-panna
Sellest talvest on M+S tähisega suverehvidega ja muude "aastaringsetega" ringi uisutamine keelatud. Iseasi muidugi on selle täitmise kontroll, sest politseid on teel näha üliharva.

Lisaks on nõutav min. mustrisügavus 5,0 mm. Kas oli ka rehvide vanuse piirang ei mäleta. Kui aastate eest tuli M+S tähistuse nõue talverehvidele siis oli mõnel rehvimaaletoojal, kelle tulus äri ohtu sattus valmistatud vastav põletusraud millega puuduvatele rehvidele M+S peale kõrvetati. Huvitav kas mäetippudega põletusraud on juba valminud?