Autotehnikateema

[Walter2]

Miks täna ei taheta ise ratast vahetada? Püüan arvata. Seda ei õpetata enam autokoolis. Paljud ei tea, kus asub autol tungraud ja rattavõti.

Sest seni pole tehtud toimivat rattavahetuse äppi.
Ning Trummi vastuseisu kohta suruõhukeerajate suhtes. Kui veel ei teata siis mutrikeerajatel on võimalus reguleerida kinnikeeramismomenti (tavaliselt astmeliselt, täpsemalt saab timmida tööriista suruõhu trassi regulaatorist). Esimesed korrad kontrollid nm võtmega üle, edaspidi lased poldid kinni kindlas seades ning eksimine on marginaalne. Hooajapalgalised turuvarblased rehvivahetuses seda ei tee ja nii need miljonid nm-id ka tulevad.
Värvilised met.vardad-momendi piirajad on ka eduliselt kasutatavad, töötavad päris täpselt.

[Sten1111]

Täna päeval sõitsin Mustamäe 24h rehvi putka juurest mööda ja seal ei olnud mitte ühtegi autot järjekorras.
Rehvivahetusega meenus üks lugu. Olin kunagi värske praktikant ühes Tallinnaa esinduses. Panin siis ratta alla, mutrid käsitsi keermesse ja siis püssiga õrnalt vastu et seejärel õige jõuga kinni keerata. Juhendaja siis nägi seda ja ütles et lase ikka korralikult kinni. Ma siis sellepeale et miks peaks kui ma pärast nagunii õige jõuga kinni keeran? Pole ju mõtet 200nm kinni keerata ja pärast 120nega üle katsuda. Selle juttu peale juhendaja ärritus, võttis püssi käest ära ja lasi siis "korralikult" kinni.

[Kapten Trumm]

Ning Trummi vastuseisu kohta suruõhukeerajate suhtes. Kui veel ei teata siis mutrikeerajatel on võimalus reguleerida kinnikeeramismomenti (tavaliselt astmeliselt, täpsemalt saab timmida tööriista suruõhu trassi regulaatorist). Esimesed korrad kontrollid nm võtmega üle, edaspidi lased poldid kinni kindlas seades ning eksimine on marginaalne. Hooajapalgalised turuvarblased rehvivahetuses seda ei tee ja nii need miljonid nm-id ka tulevad.
Värvilised met.vardad-momendi piirajad on ka eduliselt kasutatavad, töötavad päris täpselt.

Teame, teame, kuid miskipärast on poldid kole kõvasti kinni.
Samas, ma ise keeran akukeerajaga ja olen tähele pannud, et selles astmes, kus peaks keerama "poolkinni", jäävad päris kõvasti.
Ise mõtestasin lahti nii, et moment sõltub, kui kergesti polt keerab. Määritud poldi annab rohkem pöördeid keerata kui määrimata, sest keeramise jõudu mõjutab ka hõõrdumine.

Aga eks töökojas valitakse see "loogika", et peaasi, et ratas alt ei tuleks, küll pärast poldid lahti saab.

[Welber]

Olen mõelnud, et mis probleem on need neli lisavelge hankida ja vajaduse tekkimisel ise need kodus ära vahetada?

Miks peaks. Ma ei kasvata ka rukist, ei vii veskile, ei küpseta ise leiba. Kingad lasen kingsepal parandada ja naelad ostan poest, mitte ei tee neid ise traadist.

Viimati hankisin naise koreakale, seal oli jooks 14 tolliseid plekkvelgesid, mis vajasid tiba terasharja ja värvi, 50 eurot jooks.

Mina vahetan rehvid siis, kui püsivalt on alla 5 kraadi sooja, alla selle suvekad lihtsalt ei tööta. Teha lasen seda töökojas, kus on inimesed keda tunnen ja ise olen vahetuse ajal auto kõrval. Kui keegi hakkaks mu auto velgi terasharjaga töötlema ja spreiga värvima, siis annaksin talle vastu kaela. Muidugi ei kasuta ma ka lausroostes plekkvelgi.

[ugandiklubi]

Kapten Trumm kirjutas: ↑25 Nov 2022 1:35 pm
Olen mõelnud, et mis probleem on need neli lisavelge hankida ja vajaduse tekkimisel ise need kodus ära vahetada?

Tegelikult nii ongi kõige mõnusam teha , Suvel nagu nii kasutad korralikumaid ja kallemaid velgi . Talvel saab hakkama ka odavama valuveljega ja kodus ju ikka nii palju ruumi on kus rehve ja velgi hoida .

[Kapten Trumm]

Lisaks talveks ei ole enamasti vaja 18- või 20-tolliseid velgi, talvel lumepudru jaoks on soovitatavad suht kitsad rattad. Erandi moodustavad need autod, millel on väga suured esipidurisüsteemid, kuhu väiksemad rattad ei mahu (akf Some Kia Stinger on nt selline). Ja miskid 10-15 mm erinevad ET-d pole tavaliselt probleem, mahuvad alla küll. Ja levinud autod kasutavad tegelikult üllatavalt väheseid poldivalemeid. Näiteks Kia, Hyundai ja Mazda väikeautode rattad on vahetatavad 1:1.

Talvel sõita mingite vähe roosteste plekkvelgedega pole suur patt, suveks saab ju ilusad valuveljed panna. Eesti sool muide rikub originaalvelgede pulbervärvi paari talvega. Ja terasharjaga nühitakse ka uuemaid valuvelgi, kvaliteetne vahetus eeldabki istepinna puhtaks löömist kummi ja liimaine jääkidest, mida harilikult terasharjaga siis tehakse. Kui ei tehta, siis pole kvaliteetne paigaldus (on väikeste lekete risk rehvi ja velje serva vahelt). Sama puhastamine aga on ka üks valuvelgede talve rikkumise põhjusi-rehvi istepinda terasharjaga nühkides kriibitakse ka rehvi serva pulbervärvi pluss sinna vahele montaazil topitakse ka heeblit. Kahjustatud pulbervärvi alla pääseb korrosioon ja varsti on veljeservadelt värv kadunud.

Muidugi on võimalik ka teha korda seda, mida rehvivahetuse "profid" seal ära on rikkunud, eelmisel talvel tehti mul korda üks jooks 17 tolliseid valuvelgi (ilma sirgestamiise ka keevitamisega), tagasihoidlik 350 eurot, happevann+pulbervärv+pulberlakk.

[Welber]

Need "profid" on üldjuhul hooajaks odava palgaga tööle võetud mingid suvalised tondid, kellega juhtub mõndagi (kurvad kogemused).
Kui kogu aeg käia vahetamas, jäävad ka taolised patud avalikuks tulemata, nagu näiteks miljoni Nm-ga kinni lastud poldid (pole viitsitud käsitsi lõpp-pingutust teha). Kui aga sellega juhtub nt rehv katki minema öösel kuskil metsavaheteel, siis tuleb kas maanteeabi kutsuda või autos ööbida.

Kui Sul on dünovõti ja sa need "miljoni Nm" poldid lahti keerasid, siis järsku avaldad, palju see moment reaalselt oli. Minu autol tuleb aluvelje poldid kinni keerata 180 Nm-ga, kui leiaks kuskilt terasveljed, siis 200 Nm-ga. Ristvõtmega pole lootustki neid lahti saada (Mersul on ka jube sügavad koonusad avadel), selleks on mul u. 80 cm sabaga võti.

Ja sellised patud pole sugugi vaid nurgataguste urgaste probleem, vaid selliseid sigadusi teevad ka esindused, mis peaks usaldusväärsed olema. Minu tööauto oli suvel suuremas hoolduses, mis sisaldas ka pidureid ja rattaid vahetades sain jällegi vanakooli trikke kasutada, et neid mustmiljoni njuutonmeetriga suruõhukeerajaga kinni vägistatud polte tervelt kätte saada.

Kuna Sinuga satuvad suhtlema alati lollid, saamatud ja pahatahtlikud inimesed, siis keegi ei keela Sul nõuda (auto kättesaamisel) dünovõtmega kontrolli Sinu juuresolekul, Sa ju maksad selle töö eest.

[ahto42]

Miskipärast VAG grupi poldid jäävad rohkem kinni kui teiste markide mutrid.
2019 civikus oli ainult kompressor+vaht kaasas.
Ja paljuded magalarajoonides tõesti ei ole kohta. Kmpl 17/18 tolliseid rattaid võtab päris arvestatava ruumi niigi väikesest keldriboksist.
Uutes majades ei olegi keldreid. Pakutakse ka hoiustamise teenust, aga vahetuseks tuleb ikka aeg bronnida.

[Sam Beaver]

Ja terasharjaga nühitakse ka uuemaid valuvelgi, kvaliteetne vahetus eeldabki istepinna puhtaks löömist kummi ja liimaine jääkidest, mida harilikult terasharjaga siis tehakse.

Hr. Kapten, kui sa oleksid rehvivahetaja ja minu valuvelgedele terasharjaga kallale läheksid... noh, ilmselt leiaksid sa selle terasharja hiljem sealt kus pärdik pähkleid hoiab...
Traatharjaga võib roostes plekkvelge puhastada, valuvelje servade puhastamise jaoks on sihuke suht pehmest kummist ketas mis käib drelli või turbiini otsa ja mis ei kahjusta pulbervärvi mingilgi moel.

[moscito]

Selle traatharja ja vasepasta kummardamine küll minu jaoks mingi elutõde ei ole. Kui pinnad on juba visuaalsel vaatlusel puhtad, piisab lihtsalt puhta palja käe, kindaga või lapiga üle libistada, et ei jääks velje ja rummu vahele lahtist sodi. Veljepoldi keermele ükskõik millist määret peale ( kui on kuivad, roostes ) ja ei tule ükski ratas alt, ega jää poldid kinni.

[Welber]

Miskipärast VAG grupi poldid jäävad rohkem kinni kui teiste markide mutrid.

Kui Sa tabelist vaatad, siis momendid on üsna erinevad. Audil 120 - 160 Nm, Volkaril 120 - 180 vs. Fiat 98 ja Mazdal 103 Nm.
https://blobs.continental-tires.com/www ... s-data.pdf

[OLAVI]

Eks vana kooli mehed oskavad Lada ja Moskvitsi ratast vahetada (13 tolli plekkvelg kui ma ei eksi). Miks täna ei taheta ise ratast vahetada? Püüan arvata. Seda ei õpetata enam autokoolis. Paljud ei tea, kus asub autol tungraud ja rattavõti. ....

Kui siin mõni aeg tagasi küsisin, et: "MIKS tuleb plekkvelje polte kinnikeerata ettenähtud jõuga?"
Siis ka käesolevas seltskonnas ei "tõusnud mitte ükski käsi", ütlemaks "Mina tean".

Ehk ka sellist lihtsat toimingut nagu rattavahetus, tehakse enamuses "usu ja arvamise" alusel aga mitte omandatud teadmiste alusel.

Lihtsalt konstanteerin sündinud fakti ja see ei ole mõeldud enam vastamist vajava küsimusena.

[Kapten Trumm]

Kui Sul on dünovõti ja sa need "miljoni Nm" poldid lahti keerasid, siis järsku avaldad, palju see moment reaalselt oli. Minu autol tuleb aluvelje poldid kinni keerata 180 Nm-ga, kui leiaks kuskilt terasveljed, siis 200 Nm-ga. Ristvõtmega pole lootustki neid lahti saada (Mersul on ka jube sügavad koonusad avadel), selleks on mul u. 80 cm sabaga võti.

Ristvõtmega keeravad rattapolte amatöörid.
Selleks on jah umbes 80 cm sabaga padrunvõti. Ma tõesti ei ole rehvivahetuse idikate saavutusi momentvõtmega kontrollinud, aga selle 80 cm võtmega tuleb kahe käega ikka päris kõvasti tõmmata, keharaskust mängu pannes niiet poldid naksuvad. Ja jõudu on mul keskmisest rohkem, olen ka sedasi rattapolte pooleks keeranud. Arvan, et see number võiks olla pigem 300. Minu momentvõti lõpeb 200ga ära juba.

Kuna Sinuga satuvad suhtlema alati lollid, saamatud ja pahatahtlikud inimesed, siis keegi ei keela Sul nõuda (auto kättesaamisel) dünovõtmega kontrolli Sinu juuresolekul, Sa ju maksad selle töö eest.

Mitte alati, aga arukas inimene suudab õppida ikka 1-2 korrast kah.

[Dr.Sci]

Kui Sul on dünovõti ja sa need "miljoni Nm" poldid lahti keerasid, siis järsku avaldad, palju see moment reaalselt oli. Minu autol tuleb aluvelje poldid kinni keerata 180 Nm-ga, kui leiaks kuskilt terasveljed, siis 200 Nm-ga. Ristvõtmega pole lootustki neid lahti saada (Mersul on ka jube sügavad koonusad avadel), selleks on mul u. 80 cm sabaga võti.

Ristvõtmega keeravad rattapolte amatöörid.
Selleks on jah umbes 80 cm sabaga padrunvõti. Ma tõesti ei ole rehvivahetuse idikate saavutusi momentvõtmega kontrollinud, aga selle 80 cm võtmega tuleb kahe käega ikka päris kõvasti tõmmata, keharaskust mängu pannes niiet poldid naksuvad. Ja jõudu on mul keskmisest rohkem, olen ka sedasi rattapolte pooleks keeranud. Arvan, et see number võiks olla pigem 300. Minu momentvõti lõpeb 200ga ära juba.

Kuna Sinuga satuvad suhtlema alati lollid, saamatud ja pahatahtlikud inimesed, siis keegi ei keela Sul nõuda (auto kättesaamisel) dünovõtmega kontrolli Sinu juuresolekul, Sa ju maksad selle töö eest.

Mitte alati, aga arukas inimene suudab õppida ikka 1-2 korrast kah.

Hmmm... ja kui kuskil kõrvalisel teel läheb rehv katki ja üritad varurehvi alla panna ja avastad et kaaasas olevast seltskonnast ka kõige tugevam ei keera varustuses oleva võtmega mutreid lahti?

[Kapten Trumm]

Nii umbes on jah. Enda autos on mul samasugune 80 cm sabaga padrunvõti (nende rattaristide peale ei saa kindel olla).
Minu füüsikamälu ütleb, et kui auto rattapoldid ei käi kinni kõvemini kui 200 Nm, siis see võiks olla meetrise sabaga võti, mille otsale rakendatakse 200 njuutonit ehk 20 kg jõudu? Õige loogika? Need, mida mina lahti olen väänanud, nende peale väidetavalt 600 Nm arendav akumutrikeeraja ei hakanud (tärises niisama ja ei keeranud). Samas see on löökriist ja seal on natuke teismoodi seaduspärasused kui meetrise kangiga väänates.

Olen väntvõlli "käbipolti" mitmel juhul väänanud lahti, need käivad kinni 300-400 Nm-ga, kujutan umbes ette, mis jõudu vaja. Plokikaane poldid, mis käivad kinni samas suurusklassis jõuga mis rattapoldid (100+ Nm) küll erilist jõudu ei vaja, need on võimalik avada tavalise padrunvõtmega, kus jõuõlg on ehk 20 või 25 cm.

Aga kui mõni mõttehiiglane sul poldi 300 Nm-ga kinni keerab ja sul on autos see naljakas originaal-rattavõti (ainus toimiv olen näinud BMW-l), siis ongi - keerad siis võtmel hüpates või kui võti kehv, siis keerad poldil kandid maha või juhtub õnnetus. Selleks, et auto originaal-hädatungraua pealt alla ei tule, tuleks poldid lahti tallata rattad maas ja kui poldid juba keeravad, alles siis tungraud panna. Ja kindlasti tõkiskingad - see autoga kaasa tulev tungraud kannab tungraua nime väga suure mööndusega. Siinkohal jällegi märgin, et pädevad tõkiskingad (mitte need tikutopsi suurused autopoe omad) olid kunagi BMW varustuses, kas ka täna, kahjuks ei tea, sellised päris suured ka kõvast rauast tehtud.