Oma viis kopikat AmStaffiga. Pole koera omanik, aga "olude sunnil"
nö olen pidanud päris palju hoidma lähisugulase väga kuulekat selle tõu esindajat.
Kui teda ka toidad, siis võtab ta su suht kähku omaks ja pigem pead tõrjuma ta ülevoolavaid ja jõulisi tundeid, kui temaga üle pika aja uuesti kohtud (hüppab ja kargab rõõmust nagu segane). Rihmaga ringi liikudes ta suukorvi ei kasuta, sest tänu heale kasvatusele teiste koertega ta norima ei lähe, lapsi armastab, jalakäijatele ohtu ei kujuta (pigem tuleb teda ise eemal hoida, sest tänu ülisõbralikule olemusele ja välimusele, on paar korda proovitud koera nunnutama hakata:) või kui midagi üritab läbi aia tüli norivate koertega, siis piisab ühest kurjast käsklusest ja koer on kuulekalt kõrval (isegi nii kuulekalt, et pole sellist asja kunagi varem näinud, et suudad hasardis oleva koera kiirelt kurja hääletooniga käskudega enda kõrvale kutsuda). Antud koer on väga jõuline ja 8 aastase lapse käest tõmbab ennast müramishoos ühe kerge tõmbega lahti, aga kuna on kuulekas, siis sõimamise peale haarab alandlikult oheliku hambuse ja tuleb ülihäbelikult ise sinu juurde tagasi. Aga kuna tegemist on koeraga, siis KOERA ei saa kunagi 100 protsenti lõpuni usaldada, näiteks on tal karjainstinkt, mis väljendus nii, et kui läksid sügavasse metsa kahlama, lasin ta rihma otsast lahti (naiivselt sai arvatud, kes ikka su erametsas kolab, naabrid ka kilomeetrite kaugusel), siis hoidis ta pidevalt kontakti sinu ja teiste pereliikmetega, missest, et vahemaa võis teistega olla ca kilomeeter, koer käis aeg ajalt läbi võsa kahlates kontrollimas, kas oled alles ja olemas ja siis suundus teiste juurde tagasi. Aga miinuspoolelt, kusagilt maa alt ilmus välja üks kauge naaber ja lahtine koer korraldas talle kohe korraliku ehmatuse, kuna sooritas vihaselt haukudes petterünnaku ehk siis kukkus haukuma ja lõrisedes jooksis naabri poole, kuid naabri hammustamise asemel, rammis teda õlaga, kuna kuulsin haukumist jõudsin kohale "rünnaku ajal", takistada ei jõudnud (ei näinud algul, kelle peale ta seal lõriseb), kuid minu lõugamise peale tuli koer kiirelt ja kõvasti lipitsedes minu juurde. Muidugi tuli naabri vanamehe ees vabandada ette ja taha ning häbi oli väga suur. Loo moraal, seda tõugu koera vähemalt mina ei julge küll 100 protsenti usaldada, looma käitumine võib erinevas situatsioonis alati ootamatu olla.