Seda ei tahaks hästi uskuda jah, sest erinevalt Harrierist on F-35B's vertikaalne maandumine praktiliselt täiesti automatiseeritud. Juhtkangiga muudad ainult asukohta X-Y teljes ja sisuliselt "nuppu vajutades" maandub ise.
Tasub ka märkida, et erinevalt A ja C versioonidest on B versioonil (nagu Harrierilgi) ka automaat-katapulteerumine, kus lennuk võib piloodi ka ise katapulteerida kui asi hõljudes kriitiliseks läheb - just tehtud mõttega, et lennuk võib ümber keerata väga kähku ja piloot ei pruugi alati piisavalt kiiresti reageerida. Loomulikult saab ka piloot ise "kangi tõmmata". Siin igatahes tundub, et õnneks on see automaatika üsna konservatiivne (paradakompuuter ei pidanud olukorda piisavalt ohtlikuks).
Pilootidele ei pidanud see funktsionaalsus igatahes üldse meeldima. Katapulteerimine ei ole mingi lõbustuspargi atraktsioon - jõud, mis kaelale ja peale mõjuvad, on päris karmid. Sellest ka kunagised meedias palju kajastatud kiivri kaaluprobleemid - igal katapulteerumisel on tegelikult täitsa mitte-olematu tõenäosus invaliidiks jääda.
Ehk ,see on asi milleks piloot tahaks vaimselt valmistuda, istuda sirge seljaga vastu istet, pea otse, jms. Kui nüüd lennuk võib seda ise ootamatult igal hetkel teha, võtab ikka kõhedaks küll.