EV energia ja julgeolek

[kraal]

Vaatasin seda linnutapmise pdfi ka

The median value across all wind power facilities
reviewed here is 2.3 dead birds per turbine and year.

Külakass tapab ilmselt 10..50 korda rohkem.

Selle keskmisega on sama moodi kui juustega. Mis siis et juuste kasvu kiirus on ca 1cm kuus aga näed pealagi on mul ikka paljas. Keskmine on ju siis 0,5cm.
Sama on ka nende lindudega. On ikka vaks vahet kas tuulik on nt keset kõrbet kus linde ei ole või asu lindude rännuteel. Teisel juhul toimub igal kevadel ja sügisel korralik veresaun.
Nt. Väikese Väina kõrgepingeliin tappis igal aastal kümneid luiki. Nüüd see vist kaablisse pandud. Tuulepark hõlmab palju suurema ala ja kes teab milline mõju sellel oleks.

[kraal]

Protsess on teine. Üks on põletamine kõrgel kuumusel keevkihis ja teine on utmine, kus kivi kuumutatakse ja sealt siis eritub õli. Enefit 280 kohta ma kaasa rääkida ei oska, aga veids kahtlen, kas Enefit 280 on oluliselt erinev nt Petroteridest. Aga nii Kohtla-Järve kui Kiviõli tööstused mõlemad haisevad jõhkralt. Kilomeetrite kaugusel, allatuult tõmbab hinge kinni. Erinevalt elektrijaamadest.
See epovaikude ja "Samsungi telekate ekraanides kasutatavate ühendite" ja "kõigis juuksevärvides kasutatakse" jms. jutt võib vabalt ka tõele vastata, aga küsimus on on mis suhtes sõidab tehasest välja õli, epovaik jms.? Tõenäeliselt on vahe suurusjärkudes.

Enefiti ölitehasest väljub samasugune tuhk kui elektrijaamades. See õlitehas haiseb ka, olen seal viibinud tööalaselt palju kordi. See hais ei tulene mitte jääktuhast vaid kõrvalsaadustest mis töödeldakse ümber ja müüakse maha.

[wolfgang]

Mhmh. Siis on see tehnoloogia oluliselt edasi arenenum. Mujal eritub ikka poolkoksi. Kui on sama nagu elektrijaamades siis see on puhas lubjakivi, mida võib näiteks põldude lupjamisel kasutada vms.. Mõni aasta tagasi saadi linnuke teise lahtrisse ja nüüd on elektrijaamade tuhk ohtlikust jäätmes, nagu seee varem oli, kasulik tooraine saanud. Pm. peaks saama, kui keegi seda urgitsema hakkab, uuesti ressursitasu küsida .

[kraal]

Muid asju ma ignoreerisin, sest:
1. Salvestus on kellegi investeering ja salvestusega ei kaasne võrguoperaatorile olulisi lisakulusid. Pigem võimaldab see säästa. Küll on salvestus ainult lühiajaline (kuni 24 h) ning pikemaajalisi koormuse puudujääke sellega katta ei saa. Lisa salvestusvõimsus on elektrisüsteemile kasulik igal juhul sõltumata sellest, kas ja kuipalju ehitatakse juhitamatut võimsust

See jutt kehtib siis kui salvestusjaam on elektritootja juures. Kui kaugemal siis kasutatakse olemasolevat võrku. Mis paraku ei võta enam eriti uusi võimsusi vastu ja suurtemate võimsusete ülekandeks vaja mahukaid investeeringuid. Näiteks see Paldiski pumphüdro jaoks rajatakse uus liin Paldiskist Keilasse. Reservvõimsuseid saab vaadata liitumisvõimsuste rakendusest https://www.elering.ee/liitumisvoimsust ... -e-gridmap. Nagu sealt näha siis ega põhivõrgus reserve eriti ei ole.

2. Maakasutus, mõjud loodusele, maaomanikele jne - need on iga projekti keskkonnamõjude analüüsis sees. Ei saa teha nägu, et neid ei analüüsita.

On ikka suur vahe kas katta Eesti tuulikute ja päikesepaneelidega või rajada kuhugi riigi nurka tuumaelektrijaam.

3. Investeeringuid põhivõrku tuleb meil teha niikuinii, sest me peame niikuinii oma elektritootmist hajutama ja võrgu vastupanuvõimet häiretele suurendama niikuinii (ühena Ukraina sõja õppetundidest). Tuugenite ja päikesetootmise pärast lisanduvast võrguehitusest tulenev uus maakasutus on tühine. Pigem kohendatakse olemasolevaid elemente.

Vot siin paned oma väitega ikka kaugelt mööda. Võrgu tugevdamiseks peab jah tegema investeeringuid aga 1TW tuulefarmi ei ühenda Saaremaal hädise 110kV liini külge vaid see vajab kahte 330kV liini. Ukraina näitel võib järeldada kahte. Kui saab toomisüksus pihta siis jääb tootmist vähemaks aga kui saab võrgusõlm pihta siis on kogu piirkonnaga kaputt. Keegi ei hakka võrku niivõrd tihedaks ehitama, et oleks elektri transport tagatud ka olukorras kui saab paar võrgusõlme pihta. Peab ju tegema sel juhul topelt või isegi kolm korda tihendama põhivõrgu. Olgu sul kasvõi 100 elektritootjad kui põhivõrk on maas siis võrgusõlme piirkonnas on kaputt.

Väide oli, et sa pole käsitlenud tuuleenergia peamist probleemi (pikaajaline nõudlusest erinev pakkumine). See sinu antud nimekirjas ei sisaldu.

Nõudlus on nähtav Eestis tarbitava elektri näol.
Probleem on selles, nagu ka ise väidad, et tuuleenergia on ebaühtlane.
Praegu on nii, et tuuliku omanik müüb elektrit võrku siis kui toodab aga kui ei tooda siis pole tal isegi mingit kohustust. Lisaks saab veel lisaraha ka mida kogutakse taastuvenergia tasuna. Vot selle ebaühtluse maksab kinni praegu tarbija läbi muude kulude. On see siis kõrgem võrgutasu, riigi poolne toetus (maksumaksa raha) või miski muu. Mida rohkem hakatakse tuulikuid rajama ja aeg edasi läheb seda enam lisandub siia veel ka jäätmete teema, mis on veel reguleerimata.

Üleüldse ärritab mind juba tükimat aega see "Eestisse ei tohi mitte midagi ehitada" liikumine. Küll ei tohi teha paberitehast, siis ei tohi teha strateegiliselt üliolulist raudteed, siis ei tohi teha tuugeneid, siis ei tohi teha tuumajaama, siis EKV harjutusala. Igal pool on põhjused sarnased. Küll ei saa karud vabalt jalutada ja konnad krooksuda jms. Muidugi on tore, kui Eesti on selline kena roheline konnatiik, kuid ma eelistan siiski riiki, millel on majanduslikku võimsust enda eest seista. Roheline konnatiik seda ei suuda.

Siin ma vastu ei vaidle.

Aga sellega olen ma nõus, et MKM peaks joonistama maha mingi plaani, mis ütleb, et meil on vaja "nii palju tuulest ja nii palju päikesest ja nii palju juhitavat nii- ja naasugustel tingimustel". Praegu elatakse mingis õndsas unistuses, et "kusagil ikka tuul puhub, mis on ju tehniliselt võttes õige, kuid tuul ei ole binaarne nähtus ja energiasüsteemi planeerimise seisukohalt on selline lause mõttetus.

Mitte, meil on vaja vaid palju me saaksime mõistlikus koguses toota, nii et see tarbijat koormama ei hakka.
Inglismaal nt. tuulikute omanikud juba survestavad valitsust et lisatoetust saada. Olgugi, et saavad taastuvenergia toetust.
Tuuleenergiaga või tegeleda siis kui see on turupõhine. Pole mingeid toetusi ja peavad pakkuma kvaliteetset elektrit. Kas tegelevad salvestamisega ise või teeb seda keegi kolmas aga tarbijale ei tohi see lisa kulu tuua.
Soovitan lugeda seda dokumenti kui juba lugenud ei ole. Vana ta on juba üksjagu aga kehtib ikka. https://www.eees.ee/images/EEES/infopae ... t_2018.pdf

[ahto42]

Soome tagavara gaasi elektrikas

https://www.youtube.com/watch?v=uul5BSWVPOg

[teeline35]

Kahjuks polnud mahti osaleda vahepealses diskussioonis, kus Akf Kraal kirjeldas meie praeguse elektritootmissüsteemi (tuule-päikese jaamad) probleeme. Võimetust toota vajaminevat elektri hulka 24/7 ja 365 päeva aastas ning sellega seotud kaudseid kulusid, mis kõik on sujuvalt tarbijate kraesse lükatud. Mõningad Akf-d selle peale alustasid jauramist põlevkivienergeetika teemal. Andmata endale aru, et põlevkivi elektrist me ei pääse kui jätkame oma elektritootmises mõõdutundetut päikese- ja tuuleparkide arendamist, sest kuidagi peame nende kõikuvat tootmist tasandama. Energiajulgeolekut 100% tagab meile ainult põlevkivienergeetika kuna kogu protsess ja tooraine on meil endal olemas algusest lõpuni ja ei sõltu tarne probleemidest või müüva maa poliitikast. Järgmine võimalus on tuumaenergeetika, mis aitab meil elektrit co2 vabalt toota. Igaljuhul hiljaaegu tehtud küsitlus näitab seda;
https://www.err.ee/1608913301/uuring-75 ... -ehitamist

75 protsenti Eesti elanikest toetab tuumaelektrijaama rajamist Eestisse, selgus riigikantselei tellitud Turu-uuringute üle-eestilisest küsitlusest.

Kui see trend püsib,siis hakkavad poliitikud ka ennast vast liigutama.
Kuigi eletrihind on hetkel odavam kui universaalteenuse hind, siis kahtlustan, et edaspidi peale suure hulga universaalteenuse tarbijate lahkumist pole EE-l mõtet 200-300 megawatiseid põlevkivienergiaplokke töös hoida ja energiahinna kummipall hakkab jälle suure amplituudiga põrkama!

[Kriku]

Küüditasin selle sundrenoveerimise jura (hinnang mitte akf-ide postitustele, vaid jurale endale) kliimamuutuste teemasse: https://www.militaar.net/phpBB2/viewtop ... 56#p781756

Olgu seal koos uute sisepõlemismootoritega sõiduautode ära keelamisega.

[teeline35]

https://www.err.ee/1608922823/veskimagi ... rke-rajada
Nüüd juba tootmist üle ja rohkem pole vaja.

Veskimägi rääkis saates "Otse uudistemajast", et vaadates, kui palju rajatakse nii Eestis kui kogu regioonis tuule- ja päikseelektrijaamu, on tulevikus energiat üle, mitte puudu ja kui pakkumist on nõudlusest rohkem, peaks ka elektri hind olema madal.

"Seda enam, et päikse- ja tuuleelektrijaamad on muutuvkuluta ehk neid on võimalik turule müüa ka nullhinna juures, mis muidugi tähendab, et ka nende päikse- ja tuuleelektrijaamade investeerimiskulud peavad ju ühel hetkel tagasi tulema. See saab olema väga suur probleem, kuna need jaamad on nii-öelda kannibaalsed, tuul puhub ja päike paistab ühel ajal, nad hakkavad teineteise tasuvust ära sööma," ütles ta.

Huvitav kas saamegi iga aasta näha. Kui tuult ja päikest jagub siis asjatundjad räägivad, et rohkem tootmisvõimsust pole vaja. Kui tuule ja päikesega nigel, siis rohkem tuule-ja päikeseparke?! Kahtlustan niikui eesti oma põlevkivi jaamad kinni paneb on elektrihinnad tagasi üleval ja soomlased on oma uue Okiluoto tuumajaama ka korralikult tööle saanud. Seetõttu on meil hetkel elektrihinnaga lust ja lillepidu. Artiklist loen, et;

"Kiirete reservide turg on Eesti, Läti ja Leedu, Baltikum kokku, üks plokk. Need on sageduste hoidmise ja taastamise reservid, mis elektrisüsteemis toimuvatele tarbimis- ja tootmismuutustele kõige kiiremini reageerivad," rääkis ta.

Kas jutt gaasijaamast? Tõesti kogu regioonis ainult üks?

Eleringi juht märkis, et seda tüüpi on näiteks gaasielektrijaamad ja praegu töötabki ettevõte koos majandusministeeriumiga selles suunas, et kui Euroopa reeglite kohaselt saab kiireid reserve osta päev ette, siis loodaks ka raamistik, ms võimaldaks teha ühe vähempakkumise vähemalt viis kuni seitse aastat ette, andmaks tootjale kindluse tuleviku rahavoo osas ja võimaldaks teha lisainvesteeringuid Eestisse gaasijaama rajamiseks.

Saan nii aru, et plaan minna saksamaa teed! Juhitavad võimsused saavad olema gaasijaamad! Oleks tore kui gaasijaamade ehitamise ja reservis hoidmise kulud ei lükataks jälle sujuvalt tarbijate kaela!

[Turist 47]

Oleks tore kui gaasijaamade ehitamise ja reservis hoidmise kulud ei lükataks jälle sujuvalt tarbijate kaela!

.....
Alternatiiv on "lükata" varjatult.
Keegi peab investeeringu ja seejärel jaamade valmisoleku kinni maksma. Peale tarbija kedagi teist/alternatiivi nagu ei ole, arvatavalt.

[Gideonic]

https://www.err.ee/1608922823/veskimagi ... rke-rajada
Nüüd juba tootmist üle ja rohkem pole vaja.

Lugesin ja imsetasin. Miks küll rootslastel seda elektrit kohe üldse üle ei jää?

2022 tarbisid ainuüksi nende serveripargid 2.8 - 3.2 TWh. 2030-eks ennustatakse miinimum 4.0 TWh, maksimaalselt isegi 5.2 TWh.

Serveriparkide loojad kaaluvad päris tõsiselt 100MW mikroreaktorite rajamist nende lähedusse.

Miks ma just serveripargid välja toon ongi see, et see on kiirelt kasvav valdkond ja geograafilise läheduse ja hea võrguühenduse tõttu võiks sisuliselt kõik need rajada hoopis meile, kui oleks ainult odavamat stabiilset elektrit (mida võiks me ju teoorias olla suutelised pakkuma odavamalt kui rootslased).

Me teame aga juba ette et "elektrit jääb üle" ja ega meil mingit täiendavat kulu (näiteks transpordi ja kütte elektriseerimisega) loomulikult ei tule ning mingit pikajalist plaani koos täiendava tööstusega meil ka jummala eest siia vaja ei ole

[Gideonic]

Nii Poola kui ka Soome tööstus uurivad 20-80MW mikroreaktoreid:

https://world-nuclear-news.org/Articles ... power-supp

Poolakate puhul räägitakse muuhulgas üsna utoopilisena näivast käivitustähtajast 2026

[Some]

Vist tasuline; https://arileht.delfi.ee/artikkel/12016 ... -regioonis
Ühesõnaga, elektrifirmad tekitavad kunstliku puudujäägi, et siis energiat 15 korda kallima hinnaga müüa ja kõik on JOKK.

[Kriku]

Turumajandus

[Madis Reivik]

Ja nüüd kordame peegli ees.. Eestis ei saa seda kunagi juhtuda ja Eestis ei ole seda kunagi juhtunud, lihtsalt kaablid ja Auvere on sellised viletsakesed.

[Gideonic]

Euroopa Lit tahab ikkagi kogu hingest viimastki võimalust normaalselt dekarboniseerimist pe***e keerata:

https://www.euractiv.com/section/energy ... onisation/

Tuumaenergia on siis JOKK mõistes ka natuke oluline, aga raha arendamisels ei anna sentigi (ja kõik investeerimise blokid pmts jäävad).


Samuti päris hea uurimustöö (ja arvutusmudel) mis võrdleb saksamaa plaanitud elektriturgu ainult roheenergia + gaas(või vesinik) vs tuumajaamade ehitamine. Ei midagi ilusat:

https://adelsfors.se/2023/03/12/germany ... rspective/

100 GW of nuclear power is of course a lot. But so is multiplying todays levels of wind and solar power by 5 times and 8 times respectively also. But the nuclear path is proved to decarbonize the power system, while the path of gas/hydrogen is indeed unproven. Replacing natural gas imports with hydrogen imports from sources of un-clear origin is a questionable improvement. If Germany cannot replace the natural gas with hydrogen in 2045 it means that it will be far from carbon-free. 140 TWh of NG electricity production corresponds to about 62 million metric tons of CO2 emissions. (Approximately twice the CO2 emission from Sweden today, all sectors).

If import should be done from surrounding countries that would use green energy to produce hydrogen (France for example) it makes much more sense to import the electricity directly, with small transmission losses, instead of importing hydrogen and lose two thirds of the energy in the power-gas-power roundtrip cycle. It is hard to understand the logic behind using hydrogen in gas-fired plants for balancing.

Also the nuclear alternative here uses balancing with hydrogen gas-fired plants, but only to a fraction of what is needed in the original scenario. If this smaller use is not acceptable there is actually a nice possible solution to the balancing problem: nuclear co-generation of power and hydrogen. That is to run nuclear at a constant power at a level that handles the peak demand, and when the demand decreases, use the “slack” to produce hydrogen. In this case the co-generation solution is “load following” despite that nuclear is running at constant power. Also the hydrogen will be produced at more steady rate than in the wind/solar power case, since the demand variation is smaller than the variation in wind/solar production. There you have a nice solution…