Kronoloogia huvilistele kritiseerimiseks

[Fucs]

Enne II Maailmasõda:
1919a
Pärast I Maailmasõja lõppu esitasid võitjariigid Saksamaale Versailles` diktaadi.
Versailles` diktaadi tulemusel pidi Saksamaa kui sõja kaotaja andma ära oma territooriumist:
Elsass-Lotringi - Prantsusmaale
Saarimaa - Prantsusmaale
Eupen-Malmedy - Belgiale
Peaaegu kogu Lääne-Preisimaa, Posen, osa Ülem-Sileesiast - Poolale
Osa Ida-Preisimaast (Memel(Klaipeda)) - Leedule
Põhja-Schleswig - Taanile
Hultesneri maad - Tšehhoslovakkiale
Reini vasak kallas: Kehl; Mainz; Koblenz; Köln - Liitlaste haldusesse
Kokku 70579 ruutkilomeetrit, 6,5 miljoni elanikuga.
Lisaks: Kõik Saksamaa kolooniad - Rahvasteliidu haldusesse
Lisaks pidi Saksamaa võitjatele maksma sõja-kahjude eest kontributsiooni 223 miljardit kuldmarka.

Kuna saksamaa ei suutnud võitjatele maksta kontributsiooni 223 miljardit kuldmarka siis okupeerisid
Prantsusmaa ja Belgia lisaks Düsseldorfi ja Ruhri alad. Saksamaa desarmeeriti.
Clemenceau (Prantsusmaa president): "See on tasumise päev, mida me pool sajandit oodanud
oleme. Tasumise päev on tulnud." (V.Pinn "Tundmatu teine maailmasõda" AS Trükk. Pärnu. Lk.15)

1919a. Poola väed hõivavad pärast Saksamaa desarmeerimist ligemale 1 miljoni sakslasega asustatud
Ida-Saksamaa alad. Danzig eraldatakse Saksamaast ja jäetakse Rahvasteliidu hallata.
1919a. Poola väed ründavad Leedut ja annekteerivad Leedu pealinna Vilniuse.
L.George, Inglismaa peaminister 1919a: "Poola on tunduvalt imperialistlikum kui isegi suurriigid."
L.George 02.06.1919a: "Kõik mu kaastöölised ütlevad, et Saksamaa idapiir pole vastuvõetav."

1920a
02.Veebruar: Eesti Vabariigi ja NSVLiidu vahelise rahulepingu sõlmimine (Tartu rahu).
1920a Poola - Vene sõja lõppedes liidetakse Poola riigiga suured Ukraina ja Valgevene alad.
D.Gessler`i, 1920-1928 Saksa Weimari Vabariigi kaitseministri tunnistus Nürnbergi sõjatribunalile:
"Poola üritas juba 1920 ja 1921 aastal vabatahtlike üksustega Saksa riigi territooriumi teatud osa-
desse sisse tungida, et sellega ette valmistada nende alade liitmist Poolaga. 1932aastal oli Saksa
valitsus põhjendatult mures niisuguste sissetungide jätkumise pärast."

1923a
12.04.1923 teatab Poola peaminister Sikorski Poznanis järgmist: "Hiljemalt ühe aasta jooksul viib Poola
valitsus läbi sakslaste mõisate likvideerimise ja läänepoolsete vojevoodkondade halastamatu deger-
maniseerimise. On otseselt vähemuse huvides, et see läänepoolsete vojevoodkondade degermanisee-
rimiseks nimetatud protsess viiakse läbi võimalikult lühikese aja jooksul ja kiires tempos. Tugevamal
on alati õigus!" (K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999
lk.38. )

1924a
Castelnau (Prantsuse kindral) 1924a: Esmalt tegime Saksamaa jõuetuks sõjaliselt, siis poliitiliselt,
nüüd teeme seda ka majanduslikult." (V.Pinn "Tundmatu teine maailmasõda" AS Trükk. Pärnu.Lk.15)

1928a
J.Stalini ja kompartei maailmarevolutsiooni kava elluviimiseks võetakse vastu viisaastakute plaanid:
I viisaastak 1928-1933 baasi loomine sõjatööstusele.
II viisaastak 1933-1937 sõjatööstuse arendamine.
III viisaastak 1938-1942 sõjatööstuse arendamise programmi lõpetamine.
Kolme viisaastakuga pannakse alus ja luuakse eeldused n.n. plaani "Groza" edukaks elluviimiseks.

1930a
J.Wirth`i, endise Saksa riigikantsleri tunnistus Nürnbergi sõjatribunalile: "Poola natsionalistlikud ring-
konnad nõudsid uusi territoriaalseid loovutusi. 1930 ja 1931 aastal tõusis Saksa riigi idapiirkon-
dades uus ärevuse ja hirmulaine."
(K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999 lk.39. )

1930a kirjutas poola ajakiri "Mocarstowowiec": "Me teame selgesti, et Poola ja Saksamaa vahelist
sõda ei ole võimalik ära hoida. Me peame selleks sõjaks valmistuma süstemaatiliselt ja täie jõuga.
Meie ideaaliks on läänes Oderi jõeni ja Lausitzis Neisse jõeni edasinihutatud piiridega Poola, kuhu
on inkorporeeritud Pregeli mäestiku ja Spree jõe vaheline maa-ala Preisimaal. Selles sõjas vange
ei võeta ega humaansust ei tunnistata. Me üllatame veel kogu maailma oma Saksamaa-sõjaga."

1932a
04.Mai: Eesti ja NSVLiidu vahelise mittekallaletungi lepingu sõlmimine.
11.Oktoober: Poola president, marssal J.Pilsudski teatab viidates Saksamaale: "Jõu kasutamisega üht-
suse saavutamise suunas on Liidu liikmete kohustuseks kasvatada Poola sõdurites otse elajalikku
võitlusvaimu, mis lahingus peab kasvama halastamatuks julmuseks."

1933a
30.Jaanuar: A.Hitler saab riigikantsleriks.
14.Oktoober: Saksamaa astub välja Rahvasteliidust.
1933a kavatseb Poola Saksamaad rünnata kuid ei saa lääneriikide toetust oma kavadele.
(J.A.Kolfer "Die falsche Rolle mit Deutschland")

1934a
07.Veebruar: Saksamaa Riigikaitsenõukogu langetab otsuse majandusalaste sõjaettevalmistuste kohta.
04.Aprill: Sõlmitakse Eesti ja NSVLiidu vahelise mittekallaletungi lepingu lisaprotokoll selle lepingu
pikendamise kohta.
1934 aastal sõlmivad Poola ja Saksamaa vastastikuse mittekallaletungi pakti.

1935a
Märts: Prantsusmaa teatab, et kahekordistab oma kutsealuste sõjaväeteenistuse pikkuse.
Prantsusmaa parlament ratifitseerib vastastikuse abistamise pakti NSVLiiduga, sõja puhuks Saksa-
maaga.
16.Märts: Saksamaal astub jõusse üldine sõjaväekohustus.
17.Märts: A.Hitler loob uuesti saksa õhujõud. Maavägesid otsustatakse suurendada 36 diviisini.

1936a
1936a. kavatseb veelkord Poola Saksamaad rünnata kuid ei saa taas lääneriikide toetust oma kavadele.
(J.A.Kolfer "Die falsche Rolle mit Deutschland")
W.Churchill 1936a: "Me surume Hitlerile sõja peale, ükskõik, kas ta tahab või ei."
07.Märts: Saksa sõjavägi hõivab uuesti Reinimaa.

1937a
24.Juuni: Saksamaa annab välja korralduse Wehrmacht`i ühtse sõjaks ettevalmistumise kohta.
21.Detsember: Operatsioon "Grün" arutelud sakslaste võimalike sõjaliste meetmete tarvituselevõtu kohta
Tšehhoslovakkia vastu.

1938a
12;13.Märts: Saksa väed sisenevad Austriasse. Austria ühendatakse Suur-Saksamaaga.
20.Mai: Esimene mobilisatsioon Tšehhoslovakkias.
22.Mai: Sõlmitakse sõprus- ja liitluspakt Itaalia ja Saksamaa vahel.
06.September: Saksamaa alustab 630km pikkuse Läänevalli ehitamist.
12.September: Sudeedisakslaste ülestõus.
18.September: Inglismaa ja Prantsusmaa nõustuvad Tšehhoslovakkia jagamisega.
23.September: Tšehhi valitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni.
25.September: Tšehhoslovakkia lükkab A.Hitleri Godesbergi memorandumi (Tšehhoslovakkia jagamise
kohta) tagasi.
29;30.September: Müncheni konverents. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia langetavad
otsuse mille kohaselt Tšehhoslovakkia peab loovutama sakslastega asustatud Sudeedimaa Saksamaale.
01.Oktoober: Saksa väed sisenevad Sudeedimaale.
15.Oktoober: Saksa väed okupeerivad Sudeedisaksamaa.
1938a: Kogu Nõukogude Liidu majandus on üle viidud sõjalise tootmise vajadustele.
1938a: Poola relvajõud hõivavad Tšehhoslovakkia Vabariigi koosseisu vastavalt Versailles` rahulep-
pega kuulunud alad Teschenis.

1939a
Jaanuar: J.Stalin deklareerib: "Lüüa tuleb vaenlast vähese verega tema enda territooriumil."
05.Jaanuar: Poola välisminister J.Beck külastab Saksa riigikantsler A.Hitler`it.
26.Jaanuar: Saksa välisminister J. von Ribbentrop külastab Poola president I.Mościck`i.
30.Jaanuar: A.Hitler kuulutab Reichstag`is oma kõnes välja juudi rassi hävitamise euroopas.
12.veebruar: Toimub Inglismaa ja Prantsusmaa kindralstaapide kohtumine kus võetakse vastu otsus
kuulutada Saksamaale sõda juhul kui see Poolale kallale peaks tungima.
15;16 märts: Tšehhimaa jagamine Böömi- ja Määrimaaks. Riigiprotektoriaadi Böömi- ja Määrimaa
asutamine. Saksa väed sisenevad Prahasse. Slovakkiast saab iseseisev riik.
21.märts: Saksamaa esitab Poolale Poola piiride garanteerimise ettepaneku. Ettepanek sisaldab soovi
Danzigi tagastamise kohta Saksamaale ning linnale juurdepääsu "Poola koridori" loomise ettepanekut.
A.Hitler ei soovi 1939a mingit sõda Poolaga ja on sõja vältimiseks nõus loobuma osadest Saksamaa-
le enne 1919a kuulunud aladest Poola kasuks. Ainsaks sooviks on nn. "Poola koridor" mis ühendaks
Danzigi ülejäänud Saksamaaga. Poola ei soovi tänu Inglismaa survele Saksamaaga läbirääkimisi pidada.
(David Hoggan. 1961. "Der erzwungene Krieg: Die Ursachen und Urheber des zweiten Weltkriegs")
(Jüri Lina. "Maailmaehitajate pettus")
22.Märts: Leedu loovutab Saksamaale Klaipeda piirkonna.
23.Märts: Saksa väed sisenevad Memeli (Klaipeda) piirkonda. Poola esimene osaline mobilisatsioon.
26.Märts: Poola keeldub Saksamaa ettepanekust Poola piiride puutumatuse garanteerimise kohta.
31.Märts: Briti valitsus annab Poolale rahvusvahelise garantii sõja puhuks. (Garanteerib Poola piirid)
Inglismaa ja Pratsusmaa garantiideklaratsiooni kaitsel hoogustub Poola degermaniseerimine (Saksamaa-
le põgeneb ca miljon sakslast) ja sakslaste "Valge raamat" konstateerib: "Ülem-Sileesias käib ohjelda-
matu klaperjaht sakslastele. Konsulaatide aruanded kubisevad terroriaktide kirjeldustest."
07.Aprill: Itaalia vallutab Albaania.
06.Mai: teatab Kattowitz, Saksa peakonsul Poolas kahesajast terroriaktist kohalike sakslaste vastu;
19.Mai: teated veel sajast terroriaktist üksnes Ülem-Sileesias. Saksa rahvusgrupp pöördub meeleheites
Poola presidendi poole. Mai keskel kasvab klaperjaht üle sakslaste vastasteks pogrommideks.
07.Juuni: "Saksa rahvusest Poola kodanike ähvardamine tapmise, piinamise ja muu sarnasega on
muutunud igapäevaseks ja enesestmõistetavaks. Terved perekonnad pagevad tapmisähvardustest
ärahirmutatuna metsa varjule."
(K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999 lk.43-44 )
03.Aprill: OKW annab korralduse: Võimalikuks sõjaks Poolaga peab Saksamaa olema valmis hiljemalt
01.septembriks ("Juhtum Weiss" plaan)
10.Aprill: NSVLiidu valitsus annab trükiloa geograafiliste kaartide trükkimiseks, kus Balti riigid oleks
kujutatud kui NSVLiidu Vabariigid.
11.Aprill: A.Hitleri korraldus ühtseks sõjaks ettevalmistumise kohta aastateks 1939-1940.
28.Aprill: Saksamaa ütleb üles Saksa-Inglise laevastikulepingu aastast 1935 ja Saksa-Poola mittekallale-
tungi paktist aastast 1934.
07.Mai: J.Stalini juhised punaarmeele: "Tööliste-talupoegade punaarmee peab olema agressiivsem mis
tahes armeest."
19.Mai: Prantsuse-Poola sõjalise konventsiooni sõlmimine mille kohaselt Sõja korral Poola ja Saksamaa
vahel astub Prantsusmaa Saksamaa vastu sõtta 15 päeva jooksul.
20.Mai: Algavad Saksa-Nõukogude salajased läbirääkimised Moskvas.
22.Mai: Sõjalise liidu sõlmimine (Teraspakt) Itaalia ja Saksamaa vahel.
23.Mai: A.Hitler annab käsu esitada augustiks "Juhtum Weiss" plaan (Sõjategevus Poola vastu).
04.August: Danzigi linna senat keelab Poola tolliametnikel alates 06.08. nende töötamise Ida-Preisimaa
piiril. Poola kindralkomissar Danzigis, M.Chodacki nõuab korralduse tühistamist ning teatab, et kõik
Poola tollitöötajad on saanud käsu alates 06.08. töötada vormis ja relvastatult.
13.August: Prantsusmaa välisminister G.Bonnet kohtub Poola saadiku J.Lukasiewicziga ja hoiatab teda,
et Hitler lubas sõjapuhul Poolaga, selle kolme nädalaga purustada, mistõttu oleks vajalik Poola nõusolek
NSVLiidu nõudmisele, et punaarmee saaks liikuda takistamatult läbi Poola Saksamaa piiridele. Poola
saadik vastab keeldumisega ning teatab: "Otse vastupidi, Poola sõjavägi tungib esimesest päevast
peale sisse Saksamaale". (G.Knopp; H.Schott: Sõjakülv.("Die saat des Krieges") Olion 2002. lk.215)
17.August: NSVLiidu, Inglismaa ja Prantsusmaa sõjalised läbirääkimised lükatakse määramata ajaks
edasi.
19.August: Toimub NSVL ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbüroo salajane istung, kus määratakse ära
Saksa-Nõukogude mittekallaletungi pakti salajase lisaprotokolli tingimused.
23.August: Sõlmitakse Saksa-Nõukogude mittekallaletungi pakt koos salajase lisaprotokolliga.
25;26.august: Inglise-Poola liiduleping.
25.August: A.Hitler prantsuse saadikule Coloundre`i le: "Prantsusmaa vastu ei ole mul mingeid vae-
nulikke tundeid, mina isiklikult olen Elsass-Lotringist loobunud ja Saksa-Prantsuse piiri tunnus-
tanud. Ma ei soovi mingit konflikti Teie maaga. Selle tulemusena on mulle äärmiselt valus mõte,
et ma peaksin Poola pärast Prantsusmaaga võitlema. Mina ei tungi Prantsusmaale kallale, aga
kui ta peaks konflikti sekkuma, lähen ma lõpuni. ... Ma kordan uuesti, mind rusub väga teadmine,
et me oleme nii kaugele jõudnud. Palun öelge seda minu poolt härra Daladier`le."
(G.Knopp; H.Schott: Sõjakülv.("Die saat des Krieges") Olion 2002. lk.241)
27.August: Londonisse jõuab Rootsi saadik B.Dahlerus kaasas Saksamaa ettepanek Inglise-Saksa
liidu sõlmimise kohta. Inglased esitavad vastuseks kuuest punktist koosneva nõudmise:
1) Ettepanek Inglise-Saksa liidu kohta
2) Nõue otsesteks läbirääkimisteks Saksamaa ja Poola vahel Danzigi koridori küsimuses.
3) Poola piiride garanteerimine.
4) Nõue otsesteks läbirääkimisteks Saksamaa ja Poola vahel saksa vähemusrahvuse küsimuses.
5) Keeldumine endiseid Saksa asumaid tagasi anda.
6) Keeldumine pakkumisest kaitsta Briti impeeriumi Saksa sõjajõududega.
29.August: Saksa valitsus võtab vastu Inglismaa valitsuse vahenduspakkumise ja kohustub 30-ndaks
augustiks välja töötama oma ettepanekud Poola saadikule. Inglismaa peab tagama, et Saksamaale
saadetaks 30.08. vastavate volitustega Poola saadik.
30.August: A.Hitler teeb ettepaneku korraldada Poola valduses olevate alade põhjapoolses osas
järgmise 24 kuu jooksul rahvusvahelise kontrolli all rahvahääletus. Sakslaste võidu korral saaks Poola
ühendustee Gdyniasse. Poolakate võidu korral saaks Saksamaa ühendustee Danzigiga. Hääletuse
tulemustest hoolimata jääks Gdynia Poolale ja Danzig Saksamaale. Ettepanekuga loobub Hitler nõudest
suuremale osale endisest Saksamaa territooriumist mis 1919a läks Poola koosseisu. Poola vastab sellele
ettepanekule üldmobilisatsiooniga ja keeldub oma saadiku Saksamaale saatmisest.
30.August: Üldmobilisatsioon Poolas.
31.August: A.Hitleri korraldus sõjategevuse alustamise kohta Poola vastu alates 01.09.1939a
31.August: SS-Sturmbannführer Alfred Naujocks`i juhtimisel tungib relvastatud ning Poola mundritesse
riietatud saksa eriüksus kella 20.00 paiku Gleiwitzi raadiojaama, et lavastada poolakate kallaletung.
01.September: A.Hitler teatab Riigipäevale: "Olen otsustanud Poolaga kõneleda samas keeles, mida
Poola meiega kõneledes kasutab." "Kellel jõud, sellel õigus."
Saksamaa tungib sõda kuulutamata üle Poola riigipiiri. Algab II Maailmasõda.
03.September: Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja.
17.September: NSVLiit Ründab Poolat. Vene väed tungivad Poola riigi territooriumile. Keegi ei kuuluta
NSVLiidule sõda.
23.September: Sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. Määratakse kindlaks huvisfäärid. Venemaa
huvidena deklareeritakse Soome, Eesti, Läti, poole Poola ja Bessaraabia alad. Saksamaa huvina
deklareeritakse pool Poolat.
27.September: Kogu Poola on vallutatud.
27;28.September: NSVLiidu ultimaatumi tulemusel Sõlmitakse NSVLiidu ja Eesti Vabariigi vaheline
vastastikkuse abistamise pakt, mille järgi tuuakse Eestisse 25000 punaväelast. (Baaside leping).
28.September: Saksamaa-NSVLiit sõlmivad piiri- ja sõpruse lepingu ning uuendavad lisaprotokolli
mille järgi Saksa huvisfäär Poolas nihutatakse ida poole ja NSVLiidu huvisfääri lisatakse Leedu.
5.Oktoober: NSVLiit ja Läti sõlmivad vastastikkuse abistamise pakti, mille järgi viiakse Lätisse 35000
punaväelast.
10.Oktoober: NSVLiit ja Leedu sõlmivad vastastikkuse abistamise pakti, mille järgi viiakse Leetu
20000 punaväelast.
11.oktoober: NKVD saab L.Berialt ülisalajase käsu nr.001223 kõrvaldada kõik kontrrevolutsiooni-
lised elemendid (kõrgemad sõjaväelased, politseinikud, usklikud, riigitöötajad) ja teha need kahjutuks.
18.Oktoober: NSVLiidu väeosad ületavad Eesti Vabariigi piiri.
Oktoober: Valmib I.Serovi juhend balti rahvaste küüditamiseks.
November: Leningradis hakatakse trükkima geograafilisi kaarte, kus Balti riigid on juba N. Liidu osa.
30.November: NSVLiit tungib kallale Soome Vabariigile. Algab Talvesõda. Eesti baasidest alustavad
NSVLiidu lennukid Soome linnade pommitamist ja NSVLiidu Laevastik alustab Soome ranniku, saarte
ja laevade tulistamist.
14.Detsember: NSVLiit heidetakse välja Rahvasteliidust.

1940a
Jaanuar-veebruar: NSVLiidu Poliitbüroo kinnitab otsused, lasta maha 15000 Poola ohvitseri
lihtsustatud korras.
12.Märts: Lõppeb Soome Talvesõda. Soome loovutab NSVLiidule Karjala.
09.Aprill: Saksamaa alustab operatsiooni "Weserübung"- Taani ja Norra hõivamiseks. Taani alistub
Saksamaale kui sakslased ähvardavad pommitada Kopenhaagenit. Lahingud Norras kestavad
10. juunini.
9.Mai: A.Hitler annab välja direktiivi nr.6 pealetungi alustamise kohta läänes.
10.Mai: Saksamaa alustab operatsiooni "Fall Gelb", et purustada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi,
Belgia ja Luksemburgi. Liitlasväed sisenevad vastavalt kokkuleppele Hollandi ja Belgia territooriumile.
10.Mai: Winston Churchillist saab Suurbritannia pea- ja sõjaminister.
14;15.Mai: Holland alistub.
20.Mai: Sakslased jõuavad Noyelles'i juures mereni. Belgias ja Põhja-Prantsusmaal tegutsenud liitlas-
väed jäävad Dunkerque`s kotti.
21-26.Mai: Hitler püüab veelkord ära hoida tegelikku sõjategevust Inglismaaga ja keelab oma kindra-
litel rünnata ning täielikult purustada Dunkerque`s kotti langenud Briti ekspeditsioonikorpust, lastes
sellel takistusteta evakueeruda Inglismaale.
26.Mai: Inglased alustavad operatsiooni "Dynamo", et evakueerida Dunkerque`ist 338 226 piiramis-
rõngasse jäänud liitlasarmee sõdurit.
28.Mai: Belgia alistub.
Juuni: Kuu alguses algab punaarmee suurte väekoondiste paigutamine Eesti Vabariigi piiridele.
10.Juuni: Itaalia kuulutab sõja Prantsusmaale.
10.Juuni: NSVLiit annab Eestis baseeruvatele vägedele täieliku lahinguvalmiduse käsu.
12.Juuni: NSVLiit okupeerib Naissaare ja sulgeb sõjalise mereblokaadiga Tallinna lahe.
14.Juuni: NSVLiit alustab Eesti õhublokaadi.
15.Juuni: NSV Liit okupeerib Leedu.
15.juuni: A.Hitler langetab otsuse vähendada sõjajõude 35 diviisi võrra.
16.Juuni: NSV Liit esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi, milles süüdistab Eesti ja Läti valitsust vastasti-
kuse abistamise pakti rikkumises ning nõuab luba lisavägede sissetoomiseks ja uute "vene-sõbralike"
valitsuste moodustamist nii Eestis kui Lätis.
17.Juuni: Eestisse siseneb veel 90 000 punaväelast. Juba siin olevad NSVLiidu väed väljuvad sõja-
väebaasidest. NSV Liit okupeerib Eesti ja Läti. Leedus toimub kommunistlik riigipööre.
17.Juuni: Prantsusmaa soovib sõlmida Saksamaaga vaherahu.
19.juuni: A.Hitler: "Sellel tunnil tunnen end olevat kohustatud oma südametunnistuse nimel apel-
leerima Inglismaa arukusele. Ma usun, et võin seda võivat mitte kui võidetu, kes saab vaid pa-
luda, vaid kui võitja, kes pöördub arukuse poole. Ma ei näe mingit põhjust võitluse jätkamiseks.
Mul on kahju ohvritest mida see nõuab. Ka minu rahvas peab ohvritest hoiduma."
Hitler on rahu korral nõus tõmbama oma väed välja Prantsusmaalt, Hollandist, Belgiast, Taanist,
Luksemburgist ja arvestama nende täieliku riikliku iseseisvusega. Territoriaalsed nõuded puudutavad
vaid Elsassi, Poola poolt okupeeritud alasid ja Böömimaad.
(V.Pinn "Tundmatu teine maailmasõda" AS Trükk. Pärnu. Lk.36)
21.Juuni: Eestis ja Lätis toimuvad kommunistlikud riigipöörded.
21.Juuni: Saksamaa-Prantsusmaa läbirääkimised. Sõlmitakse Compiegne' II vaherahu.
22.Juuni: Prantsusmaa alistub. Kaks kolmandikku Prantsusmaast jääb Saksa okupatsioonitsooni alla.
27.Juuni: NSVLiit koondab väed Rumeenia piirile ning annab Rumeeniale aega 12 tundi
järelemõtlemiseks kas alistutakse sõjata või ei.
28.Juuni: Punaarmee okupeerib Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.
19.juuli: A.Hitler teeb järjekordse katse taodelda rahu Inglismaaga. Inglased vastavad sakslaste
sõjaliste objektide pommitamisega Prantsusmaa rannikul.
21.Juuli: Eesti uus riigivolikogu kuulutab Eesti Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks (ENSV-ks).
03.August: Leedu Vabariik inkorporeeritakse NSVLiidu koosseisu.
05.August: Läti Vabariik inkorporeeritakse NSV Liidu koosseisu.
06.August: Eesti Vabariik inkorporeeritakse NSV Liidu koosseisu.
12.August: H.Göring annab käsu alustada operatsiooni "Adlerangriff" Inglismaa strateegiliste obje-
ktide pommitamiseks.
30.August: Jõustub Viini akt millega Saksamaa garanteerib Rumeenia uued piirid. Pool Transilvaa-
Niat läheb üle Ungarile.
1940a teisel poolel ja 1941a esimesel poolel korraldab Saksa lennuvägi pommituslende Inglismaale
ning peab meresõda.
September: NSVLiidu kindralstaap esitab J.Stalinile operatsioon "Groza" arvestused võimalike
kaotuste ja plaani ajalise kestvuse ning sellest osavõtvate üksuste suuruse kohta. Operatsioonist
peab osa võtma 5 miljonit sõdurit, 11000 tanki, 35000 suurtükki, 10000 lennukit. Operatsiooni
kestvuseks planeeritakse 3-4 kuud. Planeeritud inimkaotused: 1,5-2 miljonit meest.
Venemaa koondab Belostoki ja Lvovi platsdarmidele lisajõude ja ehitab välja lennuvälju.
02.September: Allkirjastatakse kolmikliidu lepe Saksamaa, Jaapani ja Itaalia vahel.
07.September: Saksamaa korraldab 625 pommitaja ja 648 hävitajaga pommitusrünnaku Londonile.
Esimesele rünnakulainele järgneb teine.
08.September: Inglased annavad signaali "Cromwell" mis tähendab Saksamaa sissetungi. Oodatakse
sakslaste dessanti (plaan "Seelöwe" käivitumist) Inglismaale.
27.September: Saksamaa, Itaalia ja Jaapan sõlmivad Kolmikpakti millega hiljem liituvad Ungari,
Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome.
September; oktoober: Itaalia ründab Kreekat ja Egiptust kuid saab lüüa. Itaalia palub Saksamaa
abi Kreeka ja Egiptuse vallutamiseks.
12.Oktoober: A.Hitler tühistab Inglismaa vallutamise plaani „Seelöwe”.
20.Oktoober: A.Hitler kohtub Hendayes P.Pétaini ja F.Francoga ja üritab neid veenda sõjalisele
Koostööle kuid edutult.
31.Oktoober: Briti väed okupeerivad Kreeta ja Lemnose saare. Inglaste õhudessantväed toimeta-
takse Kreeka lõunaossa.
12.November: A.Hitleri direktiiv nr.18 (plaan Felix – sissetung Gibraltarisse)
12.November: Hitler kohtub Molotoviga kus viimane teatab, et NSVLiidu huvid ei piirdu mitte
Ainult Soome vallutamisega. Venemaa huvide hulka tuleb arvata ka Rootsi.
09.Detsember: Inglismaa tungib Põhja-Aafrikasse.
10.Detsember: A.Hitleri direktiiv nr.19 (plaan Attila – ülejäänud Prantsusmaa vallutamine)
13.Detsember: A.Hitleri direktiiv nr.20 (plaan Marita – sissetung Kreekasse)
18.detsember: A.Hitleri direktiiv nr.21 (plaan Barbarossa – sissetund venemaale).

1941a
13.Jaanuar: G.Žukov määratakse J.Stalini käsul Kindralstaabi ülemaks, määrates G.Žukovi ühtlasi plaa-
ni "Groza" peamiseks juhiks. Žukov peab kindralstaabi töö ümber korraldama vastavalt "Groza" plaani
elluviimise vajadustele. G.Žukov esitab algatuseks umbes 70 ohvitseri sõjatribunalile mahalaskmiseks.
01.Veebruar: G.Žukov võtab vastu talle määratud ametiposti.
(V.Suvorov. "Võtan oma sõnad tagasi". Olion 2006)
17.Veebruar: Bulgaaria sõlmib mittekallaletungi lepingu Türgiga.
19.Veebruar: NSVLiit alustab rinnete moodustamist: (Põhjarinne; Looderinne; Läänerinne; Edelarinne)
04.Märts: Britid viivad Kreekasse lisaks 4 diviisi.
11.Märts: USA Kongress volitab vastuvõetud Lend-Lease aktiga presidenti osutama materiaalset abi
igale riigile, mille kaitset USA president vajalikuks peab.
11.Märts: Ilmub dokument nr.315: "Punaarmee Kindralstaabi plaanist Nõukogude Liidu relvajõudude
strateegilisest koondamisest läänes ja idas."
17.Märts: Jugoslaavia ühineb Saksamaa, Itaalia, Jaapani kolmikliiduga. Leping allkirjastatakse 25.mär-
tsil Viinis.
27.Märts: Rühm Serbia ohvitsere kindral B.Mirkovići juhtimisel hõivab inglaste ning ameeriklaste
õhutusel Belgradi, kukutab Jugoslaavia valitsuse ning kolmikliidu leping tühistatakse Jugoslaavia uue
valitsuse poolt.
27.Märts: A.Hitleri direktiiv nr.25 (Sissetung Jugoslaaviasse ja mässu tõstnud riigipöörajate sõjaväelise
valitsuse kukutamine.)
06.Aprill: Saksa väed alustavad pealetungi Jugoslaaviale.
06-09.Aprill: Saksamaa ja Itaalia tungivad Kreekasse (operatsioon "Marita") .
10.Aprill: Horvaatia lööb lahku Jugoslaaviast ja kuulutab ennast iseseisvaks.
11.Aprill: Sloveenia lööb lahku Jugoslaaviast ja kuulutab ennast iseseisvaks.
17.Aprill: Jugoslaavia sõlmib Saksamaaga relvarahu.
25.Aprill: A.Hitleri direktiiv nr.28 (plaan Merkur – sissetung Kreetale)
27.Aprill: Lõpeb Kreeka kampaania.
05.Mai: J.Stalin esineb Kremli suures palees sõjaväelastele: "Praegu Euroopa maad võitlevad Saksa-
maaga. Selline olukord on väljakannatamatu ja me ei mõtlegi seda kannatada. Euroopa rahvad
vaatavad Punaarmeele kui vabastajale. On ilmselge, et sõjast Saksamaaga ei pääse ja võimalik,
et initsiatiiv tuleb meie poolt. Arvan, et see toimub augustis."
10;11;12;13;14 Mai: J.Stalin peab salajased nõupidamised Timošenko ja Žukoviga. Küsimuse all on
üldmobilisatsiooni läbiviimine. Otsustatakse alustada mobilisatsiooni 1 juulil ja luua 303 uut diviisi.
1 juuliks peab olema koos 8,9 miljonit sõdurit (koos õhudessant vägedega 10 miljonit). Lennukeid
32600 ja tanke 22200. 75% relvajõududest peab olema viidud läänepiirile.
10.Mai: A.Hitleri asetäitja R.Hess lendab Inglismaale ja üritab veenda britte vaherahule Saksamaaga.
Inglismaa keeldub ja vahistab R.Hessi. R.Hessi motiiviks on võimalusel Saksa-Inglise liidu sõlmimine
NSVLiidu vastu ja võimaliku sõjapuhkemise ärahoidmine.
14.Mai: Timošenko annab käsu sõjakoolide lõpetajad suunata ennetähtaegselt tegevarmeesse.
15.Mai: J.Stalin kinnitab lõplikult Kindralstaabi poolt koostatud "Groza" plaani ametliku nimega: "Nõuko-
gude Liidu strateegilise arengu plaan sõja korral Saksamaa ja tema liitlastega." Dokument kannab märget:
"Eriti tähtis. Täiesti salajane. Ainult isiklikult." Selles räägitakse Punaarmee viimastest ettevalmistustest
kallaletungiks Saksamaale: "Punaarmee väeosade esmaseks strateegiliseks eesmärgiks seada - purustada
Saksa armee peajõud, mis on koondatud Demblinist lõuna poole, ja jõuda 30.operatsioonipäevaks rinde-
joonele Ostrołeka, Narewi jõgi, Łowicz, Łodz, Kreutzburg, Oppeln, Olomouc. Järgmiseks strateegiliseks
eesmärgiks seada: pealetungiga Katovice rajoonist põhja- või loodesuunas purustada Saksa rinde tiivad
"Mitte" ja "Nord" ning hõivata endise Poola ja Ida-Preisimaa territooriumid. ....." (Tsitaat: V.Suvorov.
"Võtan oma sõnad tagasi" eesti k. Olion 2006 (orig. Viktor Suvorov. Beru svoi slova obratno. Vtoraja
tšast trilogii "Den Pobedõ" 2005) ( Terviktekst: Seal samas e.k. lk.108;109;110))
(VF Kaitseministeeriumi Keskarhiiv. Fond 16, nimistu 2951, toimik 241, lehed 1-16)
20.Mai: Sakslased alustavad Uus-Meremaa vägedega mehitatud Kreeta pommitamist ning õhudessanti.
31.Mai: Brittide evakueerimisega lõppeb Kreeta kampaania Sakslaste võiduga.
12.Juuni: NSVLiidu moodustatud neli rinnet saavad korralduse paigutuda rünnaku lähtepositsioonidele.
14.Juuni: NKVD alustab massilist inimeste deportatsiooni operatiivsest tagalast (Eestist, Lätist, Leedust,
Lääne-Ukrainast, Lääne-Valgevenest, Bessaraabiast ja Bukoviinast). Eestist küüditatakse 10157 inimest.
22.Juuni: Saksamaa tungib koos Itaalia ja Rumeeniaga üle NSVLiidu piiri.
26.Juuni: Soome Vabariik kuulutab sõja NSVLiidule. Algab nn. Jätkusõda.
07.Detsember: - Jaapan ründab USA mereväebaasi Pearl Harboris.
08.Detsember: USA ja Suurbritannia kuulutavad Jaapanile sõja.
11.Detsember: Saksamaa ja Itaalia kuulutavad USA-le sõja.

Pärast II Maailmasõda:
Inglise välisminister krahv Halifax tunnistab pärast II maailmasõda, et sõjaline liit Poolaga oli absoluut-
selt paratamatu Saksamaa ja Inglismaa vahelise sõja alustamiseks.
(J.A.Kolfer "Die falsche Rolle mit Deutschland")

L.Hart. Briti sõjaajaloolane. 03.09.1949a: "Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda.
Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik selget ettekuju-
tust saada sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees.
(ajaleht "The Picture Post" 03.09.1949a)
(K.Relle. Die unbewältigte Heuchelei. Tõed ja valed II Maailmasõja ümber. Kogumik.1999 lk.44-45 )


No nii. teretulnud on kõik põhjendatud muudatus ettepanekud. Samuti ettepanekud mida võiks veel juurde lisada.

[Troll]

Faktid, oletused ja legendid ühes loetelus!?

[Fucs]

.

[Tux]

Sa peaksid sinna ajateljele lisama rohkem Eestiga seonduvaid sündmusi nagu vapside riigipöörde katse, katsed balti sõjalist liitu sõlmida, eesti katsed relvi osta, Orzeli juhtum, eesti meeste Soome minekud, Erna dessant jne. aga ka üldisemalt mõned maailma asjaad nagu näiteks ameerika majanduskrahh.
Selliseid "timeline" ajatelgi on internetis ju veelgi, aga kõigi nende puudus on see, et nad ei käsitle asju eestlase vaatenurgast. Sul on hea võimalus see viga parandada. Soovin sulle selleks edu.

[Fucs]

.

[Reigo]

Ja siin foorumis alalõpmata nõutakse: Kust pärinevad andmed? Kes ütles? Tõendid? ..... Iga kord muudkui trüki ja otsi kes, mis, kus. Nüüd hea viidata lingiga. Las loevad.

Edasiste arusaamatuste vältimiseks peab küll kohe osutama, et antud tabel pole millegi tõendina mitte midagi väärt. Nii, et ei maksa mitte kuidagi viidata. Või jõuame varsti sinnamaani välja, et iga ullike hakkab talle meeldivaid allikaid kasutades tabeleid koostama ning neile lingiga viitama.

[Fucs]

.

[hugo1]

Mina soovitaks Sul kustutatud osa tagasi ülesse panna, sellisel kujul on see teema mõtetu.
Pealegi nagu ma aru sain kritiseerimiseks Sa ju selle teema ülesse panidki.

[caudillo]

1939a

01.September: Saksamaa tungib üle poola haldusala piiri. Algab II Maailmasõda.

Väga närviliste reageeringute tõttu ülejäänud maha võetud. Fucs.

ei saa aru, mis sel siis nii valesti oli ?

[Tux]

Mõnedele siin foorumis olijatele on ajalugu tööks ja mõnedele on see hobiks. Sellest tulenevalt on meil ka erinevad oskused ja teadmised erinevaid allikaid hinnata ja kritiseerida. See aga ei tähenda, et me selliseid eriarvamusi kuulipilduja tulega peaksime lahendama. See oli iseenesest huvitav lugemine, kus olid ka paljus algallikad ära toodud. Norimisena võiks veel öelda, et kui algallikatele oleks taha pandud nende usaldusväärsuse reiting(stiilis: raudkindel, kahtlane, jne), siis ei tohiks küll kellelgi midagi selle kohta öelda olla ja võiks konstruktiivselt arutada ühe või teise algallika vettpidavuse üle. Mina arvan, et pane aga oma ajatelg siia tagasi, mind ta küll ei ärrita.

[Fucs]

.

[hugo1]

Mulle käis pinda kaasfoorumlase Reigo solvangud minu pihta mitte "kronoloogia" kohta.

See ju teada tuntud Reigo taktika.
Ära Sa ainult teda vastu solva, ajaloolane meil ise nii õrna hingega, alles see oli, kui ta siit foorumist lahkus, lubades siia mitte kunagi tagasi tulla.
Aga teisi sõimata talle meeldib

[Epaminondas]

See ju teada tuntud Reigo taktika.
Ära Sa ainult teda vastu solva, ajaloolane meil ise nii õrna hingega, alles see oli, kui ta siit foorumist lahkus, lubades siia mitte kunagi tagasi tulla.
Aga teisi sõimata talle meeldib

Mind ennast ärritab selline diletantlik suhtumine mis teil on. See, kui palute, et asja kritiseeritaks, siis kriitikat ei suudeta taluda ja solvutakse, see on sulaselgelt lapsik. Ega ma Reigot nüüd täiel määral ei õigusta, tema on ka vigu teinud, kuid see ei õigusta tema mahategemist.

Kui te ei suuda tema kriitikat ümber lükata, siis minnakse lihtsalt isiku kallale - seda pean ma samuti labiilsuseks.

Iseenesest on see kronoloogia põhiterminities õige, kuid sisaldab palju vigu ja subjektiivset suhtumist, mis viitab allikatesse mitte kriitilisele käsitlemisele. Seetõttu muutub ka mõttetuks kritiseerimine.



PS! Hugo1, ma ei hakka ütlema, mida arvan sinu endisest neonatsi käkerdise postitusest siia foorumisse..

[Reigo]

See ju teada tuntud Reigo taktika.

See taktika võetakse kasutusele alles siis, kui on ilmselge, et mingi muu taktika oleks ebaõiglane.

Ära Sa ainult teda vastu solva, ajaloolane meil ise nii õrna hingega, alles see oli, kui ta siit foorumist lahkus, lubades siia mitte kunagi tagasi tulla.

1) mind pole mõtet solvata
2) see oli siiski päris ammu kui ma siit lahkusin ja seda mitte sellepärat, et mind solvati, vaid sellepärast, et mõned mõttetud neonatsid siin mõnede moderaatorite kaitsva tiiva all takistamatult kõige imelisemaid totrusi räusata said. Ma üritasin neid foorumilt välja süüa (või siis vähemalt vaigistada), aga see ebaõnnestus, kuna hindasin mitmeid asjaolusid valesti.
3) minu mälestuste järgi on see vale, et ma ei lubanud kunagi tagasi tulla. Tagasitulemise teemat ma ei puudutanud.

Aga teisi sõimata talle meeldib

See on siiski Hugole tüüpiliselt väär arusaam asjast. On väga palju isikuid, keda ma ei hakka mitte kunagi "sõimama", sest nad ei vääri seda.

[A4]

1939a

01.September: Saksamaa tungib üle poola haldusala piiri. Algab II Maailmasõda.

Väga närviliste reageeringute tõttu ülejäänud maha võetud. Fucs.

ei saa aru, mis sel siis nii valesti oli ?

See on umbes sama hea, kui et 30. novembril 1939 tungis Nõukogude Liit üle Soome haldusala piiri või detsembris 1979 tungis Nõukogude Liit üle Afganistani haldusala piiri.

Õigem oleks öelda, et nendel kuupäevadel tungis Punaarmee kallale iseseisvatele riikidele, mitte ei ületanud mingit haldusala piiri. Samuti oleks faktiliselt õigem öelda, et Saksa Wehrmacht tungis kallale iseseisvale Poolale, lavastades enne seda provokatsiooni Gleiwitzi raadiojaama juures, mis on võrreldav venelaste provokatsiooniga Mainilas.