susi kirjutas:Poola provotseeris sõja 1939. aastal ?
Sama loogika järgi provotseeris Soome sõja Liiduga ja Balti riigid provotseerisid oma okupeerimise.
Poola-Saksa suhted 1939.a. olid VÄGA PALJU keerulisemad, kui vaid üheülbalised. Ei maksa unustada, et seal regioonis on ülipalju sega-asustusega alasid, millede korral oli ja on jätkuvalt raske määratleda, kas need on ajalooliselt olnud Saksa või Poola omad.
Kõigepealt Danzigi (Gdanski) ümbrus - kuni 1944.-45. aastani praktiliselt ainult saksakeelne ja saksameelne linn, ometi pikki aegu ka Poolale kuulunud. Kui liikuda Danzigist lääne poole, siis sealne ala mere läheduses (nn Poola koridor ja lähiümbrus) oli ka enamikus Saksa asustusega ja Preisimaa käes, kuigi jälle 1920-30ndatel Poola käes.
Tegelikult on suhted ajaloos olnud veelgi keerulisemad ja asju võib vaadata ka teistpidi. Nt reformatsiooni käigus 1525. toimunud Saksa Orduriigi sekulariseerimisel moodustatud Preisimaa oli juba 1466. aasta Thorni (Toruni) rahuga läinud Poola (Rzseszpospolita) vasall-alluvusse, mille alluvusse ta jäi kuni 1657. aastani. Teatavasti aga on kaasaegne (1871.a. taasühendatud) Saksamaa suures osas just sellesama Preisimaa järglane. Seda fakti kontekstist välja rebides ja võimendades saab ju väita, et Saksamaa üks alus-riike on kuulunud ajalooliselt Poolale!
Seepärast kardan, et Saksa-Poola suhteid 1920-30ndatel (eriti 1939) ei saa hinnata vaid seisukohast, et "Saksamaa tegi Poolale liiga". Loomulikult lugesid sakslased (ja osalt õigustatult) endale liigategemiseks seda, et peamiselt sakslastega asustatud ja ajalooliselt Preisimaale kuulunud alad Danzigi ja Berliini vahel Saksamaa küljest ära rebiti ja Poolale anti. Võrdluseks - kuidas oleks Eesti suhtunud sellesse, kui nt 1920.a. Tartu rahuga oleks piir Venemaaga kulgenud nt Rakvere-Mustvee joonelt, jättes suured eesti asustusega Virumaa alad Venemaale? Just taoline olukord Saksamaa jaoks aga 1919.a. Versaille' rahuga sealkandis aga ära tehti...
Seega ei saa ka tollast Poolat idealiseerida. Ka ei olnud 1920ndate ja 30ndate alguse Pilsudski-Poola enam 15.-18. sajandi paljusalliv Rszeszpospolita, kus rahvusvähemustel lasi oma elu elada. Surve poolastamisele oli ikka väga tugev ja see tekitas saksakeelsetel alatel palju rahulolematust.
Seepäreast oleks pigem oleks objektiivne öelda, et 1920-30ndatel aastatel olid Saksamaa ja Poola vahel suured erimeelsused, mis koos rahvusvahelise olukorra pinevnemisega viisid 1939.a. sõjani. Seda küll viisil, kus konkreetne sõjategevus algas poole Poola okupeerimisega Saksamaa poolt. Niikuinii ei ole objektiivset ajalugu olemas...
Võrreldes nüüd lõpuks Poola ja Eesti tollast ajalugu, leiame ühe OLULISE erinevuse - Eesti käes olid vaid tühised "ajaloolised Vene või vene asutusega alad", võrreldes Poola käes olnud saksa aladega. Nimelt Ida-Petserimaa, Narva-tagune ja kitsas Vene vanausuliste külade viirg Peipsi ääres. Kõik. Ülejäänud eesti alade kuulutamine "põlisteks Vene aladeks" on sajandeid käibiv väärmüüt - isegi 18.-19. sajandil kuulusid Balti provintsid Vene tsaaririigi koosseisu vaid väga suurt autonoomiat omades, kus kohalikud läänelikud tavad ja valitsemisvormid jäid endiselt kehtima. Tegelikult toimus 1710.a. Harku mõisas siinse kohaliku ülemkihi (aadlikeühenduse ehk Rüütelkonna) truudusevandumine Vene kroonile, ei muud. Olukord oli väga sarnane sellele, kuidas Preisimaa oli 15.-17. sajandil Poola all...