Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused

[Siki]

Kevadtormil sai reservväelane kuuliga pihta:

https://www.ohtuleht.ee/1086082/kevadto ... orvaklapid

[KategorieC]

ERR'is olevas artiklis ütleb pataljoni ülem et viga saanud sõduri oli rünnaku ajal kattegrupis. Väga veider. Oleks rünnakugrupis siis saaks veel aru et juhtub.

[Walter2]

Huvitav on see et teravmoonaga teostatakse katte- ja rünnaku väljaõppe operatsioone. Õppustel..
Aga mida ma ka tean..

[TTA]

Huvitav on see et teravmoonaga teostatakse katte- ja rünnaku väljaõppe operatsioone. Õppustel..
Aga mida ma ka tean..

See ongi lahinglaskmiste iva, et teravmoonaga tehakse harjutusi. Loomulikult ei lasta üksustel päris niisama ringi joosta vaid nendega on kaasas ohutustehnilised kontrollijad kes asjadel silma peal hoiavad ja vaatavad, et keegi ei satuks laskesektorisse ja muid ohtlikke olukordi ei tekiks.

Ilmselgelt seekord läks selle viimasega midagi valesti..

[vaad]

Huvitav on see et teravmoonaga teostatakse katte- ja rünnaku väljaõppe operatsioone. Õppustel..
Aga mida ma ka tean..

Kuidas see huvitav on? Täiesti tavaline tegevus, põhimõtteliselt igal suuremal õppusel tehakse lahinglaskmiste osas midagi sellist. Ajateenistuse jooksul saavad sõdurid ikka väga mitu korda teravaga tiibamist ja frontaalrünnakut teha.

[Smith]

Ilmselgelt seekord läks selle viimasega midagi valesti..

Rikošett Ilmselt

[Siki]

Huvitav on see et teravmoonaga teostatakse katte- ja rünnaku väljaõppe operatsioone. Õppustel..
Aga mida ma ka tean..

Et ei jääks nüüd muljet, nagu sõdurid tulistaksid nendel harjutustel üksteise suunas, siis lühike selgitus: ründajatele antakse kätte liikumissuund ja elava "vastase" asemel on teatud kohtades sihtmärgid, mida puldiga vajalikel hetkedel tõstetakse ja langetatakse. Laskesektorites inimesi olla ei tohi. Sellistel harjutustel lastakse mitte ainult automaatidest, vaid ka kerge- ja raskekuulipildujatest ning TT-relvadest. Sõduritega liiguvad kaasas kontrollijad, kes jälgivad, et kõik oleks võimalikult ohutu. Sel korral pidi küll midagi nihu minema, kas TT-paar (kõrvaklappide kandmine nagu viitaks sellele) liikus ootamatult kellegi laskesektorisse, või siis oli tegemist rikošetiga, nagu ka juba akf! Smith pakkus.

[Walter2]

Asi selge - tänud vastajatele!

[Kapten Trumm]

Killukaitsekraega soomusvest (nagu nt Norra omad olid) oleks selle intsidendi ehk ära jätnud.

[vtl]

Selle Kevadtormi loo kajastused erinevad ERR-is, Delfis ja Postimehes ikka üsna radikaalselt. Nagu erinevad ka eri osapoolte selgitused. Tsiteerin maksumüüri taga olevat Delfi teksti:

Reservväelane (isik toimetusele teada) sõnas, et lahinglaskmistel kasutati päris laskemoona – koos kompaniiga rünnati vastaseid, iga nurga alt lendas kuule.

Ta ütles, et reedel sai üks reservväelane kuuliga pihta. „Selles ei saa süüdistada reservväelasi, vaid kogu ürituse korraldajaid, kuna meile anti ette laskesektorid. Viimases nii-öelda lahingus ründasime kogu kompaniiga vastast. Ühel hetkel jõudsime põllu äärde, kus oli ka väike metsatukk. Sihtmärgid tõusid ning anti käsk lasta. Ühel hetkel karjuti: „Tuli seis, relvad ohutuks!“ Keegi ei teadnud, mis toimub, kuniks öeldi, et keegi sai pihta. Tuli välja, et seitse-kaheksa inimest teisest rühmast olid sellel hetkel seal metsatukas, kuhu lasti. Kõik sattusid tule alla, üks sai pihta,“ rääkis noormees.

Ta viitas, et too reservväelane kasutas tankitõrjerelva, mistõttu kandis kõrvatroppe ja nende peal omakorda kõrvaklappe. „Kuul tabas tema kõrvaklappe ning seejärel tabas kaela ning kukalt. Poleks kõrvaklappe olnud, oleks ta hetkel surnud,“ arvas õppusel osalenu.

Boldis rõhutatud lõik viitaks justkui sellele, et kuskilt kõrvalt lennanud rikošetiga tegemist ei olnud.
Õigemini, rikošett oli küll, aga seda juba tabamuse saanud klappide ja/või kiivri pealt.

Sündmust kirjeldanud reservväelane lisas, et tema ja õppusel osalenud sõpradel-tuttavatel tekkis ka küsimus, kuidas on lood ohutusega. „Kes selle tagama peaks? Kuidas selline asi üldse võimalik on?“ imestas ta.

„Peale õnnetust oleks loogiline, et rünnak läbi, kuid meile anti käsk positsioonid taastada. Et jätkame rünnakut, et vigastus pole midagi hullu, eks sõda ongi selline... Tekib küsimus, kas reservväelased käivad õppustel oma oskusi lihvimas või üksteise vastu sõda pidamas,“ ütles ta ja lisas, et korraldajate säärane suhtumine pole kohane. „Ilmselgelt hakkasime protestima ja nõudsime ürituse lõppemist, kuniks pika peale öeldi, et olgu, lõppenud. Vigastatu viidi haiglasse.“

Delfi jagas reservväelase eesolevat kirjeldust kaitseväe pressijaoskonna ülema major Taavi Karotammega. Kirjalikus kommentaaris märkis ta napilt, et õppusel Kevadtorm juhtus intsident, kus üks reservväelane sai kukla piirkonda vigastada. „Sõdurile anti esmaabi ja ta transporditi haiglasse tervisekontrolli. Võitleja sai samal päeval haiglast tagasi väeossa ja kaitsevägi soovib talle kiiret taastumist.“

Intsidendi põhjuste välja selgitamiseks alustati juurdlust, lisas ta.

Pihta saanu õde ütles täpsustavalt, et päris „tervisekontrolliga“ asi ei piirdunud, peast tuli palju verd ja vennale tehti kuklasse mitu õmblust. Nüüd taastub ta kodus.

Nagu ikka lähevad pressiesindaja ja asjaosaliste jutud lahku:
Sõdurile anti esmaabi ja transporditi tervisekontrolli vs. haiglas tehti mitu õmblust.
Võitleja sai samal päeval tagasi väeossa vs. taastub kodus.

[Leo]

Need avalikustatud selgitused on kindlasti segased. Kindel on ka see, et midagi läks halvasti, sest inimene sai pihta lahinglaskmistel, kus ta ei pidanud pihta saama. Samuti võib eeldada, et uuritakse ja puuritakse, kuid kuna ei suudeta tahtlikust tuvastada, sest seda lihtsalt ei olnud, siis loetakse lahinglaskmiste OT kurjalt ja aeglaselt kõikidele ette ja püütakse olla edaspidi ettevaatlikumad olla. Ma loodan, et pihta saanud inimese vigastus paraneb kiiresti ja edaspidi tema elu sellepärast ei halvene, sest pea või kaela pihta saadud obadus võib hakata ka hiljem tunda andma.

[Kriku]

Üsna kindel on vist ka see, et inimene oli valel ajas vales kohas, mitte märgid ei tõusnud valel ajal vales kohas?

[A4]

Eks uurimine annab loodetavasti vastused, aga äkki oli ikkagi nii, et nii inimesed kui ka märgid olid õiges kohas, lihtsalt võitleja sai pihta mingisuguse eriti õnnetu rikošetiga, mis, nagu pataljoniülem pakkus ühes intervjuus, on 5,56mm kuuli puhul kerge tekkima. Ei taha lihtsalt hästi uskuda, et anno 2023 suudab keegi sedasorti lahinglaskmised ette valmistada ja läbi viia nii käpardlikult, et terve jaotäis võitlejaid satuvad või jäävad tulesektorisse. Kui lahinglaskmiste läbiviimise ja OT tase peaks olema nii madal, siis peaks meil sedasorti „õnnelikke“ ja märksa vähem-õnnelikke õnnetusi ette tulema iga-aastaselt üsna mitmeid, sest meil käib (minu arvutuste järgi) kaitseväe harjutusväljadelt ja tiirudelt aasta jooksul läbi u viiekohaline arv ajateenijaid, reservväelasi ja kaitseliitlasi, kes kas ühel korral (RÕK-ile kutsutud reservväelane) või siis väga mitmetel kordadel (ajateenijad sisuliselt igakuiselt paar korda) teravmoonaga pauku teevad. Aga igasuguseid laskevigastusi tuleb aasta peale ette – kui mälu pingutada – keskelt läbi üksikud; ja needki vist enamuses sellised, kus indiviid on ise relvaga hooletult ringi käinud ja selle käigus iseennast vigastanud.

[vtl]

Eks uurimine annab loodetavasti vastused, aga äkki oli ikkagi nii, et nii inimesed kui ka märgid olid õiges kohas, lihtsalt võitleja sai pihta mingisuguse eriti õnnetu rikošetiga, mis, nagu pataljoniülem pakkus ühes intervjuus, on 5,56mm kuuli puhul kerge tekkima...

Kui üks asjaosaline ehk "reservväelane, isik toimetusele teada" kirjutab selge sõnaga, et "ühel hetkel jõudsime põllu äärde, kus oli ka väike metsatukk, sihtmärgid tõusid ning anti käsk lasta..." ja lõpetab jutu "...tuli välja, et 7-8 inimest teisest rühmast olid sellel hetkel seal metsatukas kuhu lasti", siis miks ei peaks teda uskuma?

[mart2]

Eks uurimine annab loodetavasti vastused, aga äkki oli ikkagi nii, et nii inimesed kui ka märgid olid õiges kohas, lihtsalt võitleja sai pihta mingisuguse eriti õnnetu rikošetiga, mis, nagu pataljoniülem pakkus ühes intervjuus, on 5,56mm kuuli puhul kerge tekkima...

... ja lõpetab jutu "...tuli välja, et 7-8 inimest teisest rühmast olid sellel hetkel seal metsatukas kuhu lasti", siis miks ei peaks teda uskuma?

Võiks mõelda ka nii, et kui "tuli välja", siis ta ise ei näinud, vaid sai infot kellegi käest.
Kõik peaks mäletama lapsepõlvest "telefonimängu" ja seda, kuidas öeldu või moonduda, eriti kui ei kasuta üht sõna, vaid pikemat tekstilist konstruktsiooni.

Võis olla nii nagu ütles, kuid võis olla ka teisiti!
Ootame uurimise ära.