Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

[hummel]

Kui ajateenistuse kestluse ülemine ots venib pikemaks, siis kas poleks mõistlik alumist otsa ka lühendada? Põhikutse näiteks kaheksalt kuult kuuele? Enamus negatiivsest tagasisidest ajateenistusele mida mina kuulnud olen puudutab just "passimist" mis leiab aset pärast SBK'd. Kui on soov vaid oma kohustus täita ilma edasise ambitsioonita kaitseväes, siis võiks väljaõpe olla ehk kiirem ja intensiivsem.
Muudatus võiks pakkuda ka väikest rahalist kokkuhoidu. Kuue kuuline teenistus on pelguritele ka vastuvõetavam kui 8-11.

Alustades lõpust, siis mõningate pelgurite ja muude väristajate soovide ja tujude järgi ei saa Kaitseväge ega selle teenistust kindlasti üles ehitada. Ajateenistust ei ole vaja ajateenistuse enda, vaid riigi kaitse eesmärgil laiemalt.
Pärast baasõpet algab nö tõeline väljaõpe ja teenistus oma ametis, mis ongi igas armees enamasti natuke väiksema intensiivsusega ja sellega tuleks teatud määral üritada ära harjuda. Samuti on erinevad sõjaväelised erialad erineva intensiivsusega, mis ei tähenda, et nad oleks ebavajalikud. Siin tuleks sageli küsida, et kas sai kutsealusena valitud ootuspärane üksus või eriala. Mõned ilmsesti üritavad end kuhugi lihtsamale kohale ära sättida või tuleb minna koos klassi/sõpradega kaasa ja siis hiljem selgub, et talle see ei sobinud. No mis teha.

Mis puutub 8-kuulisse varianti, siis sellele satub (suudab end 11-st kuust ära nihverdada) täna vaid u 30% ja selle seltskonna motivatsioon on üsna kesine. Samuti puudub neil teenistuses perspektiiv ja arenguvõimalus, kuigi mõnel oleks kindlasti potentsiaali enam, kui mõnel 11 kuu omal. Kuna ka distsipliini hoidmise võimalusi jääb ülematel iga aastaga vähemaks, siis kipub see seltskond ühtekokku sattununa vahel kiskuma alla allüksuste lahinguvõimet.
Minu hinnangul tuleks see 8 kuu lugu sellisena lõpetada ja suruda enamus sellest tiimist jaanuarikutsesse 11 kuu peale. Nii oleks ka õiglasem teiste kodanikukohuse täitjate suhtes, kes kauem peavad väes oma "kallist noorust kulutama". Sügisene SBK ära kadumine vähendaks natuke ka tegevväelaste ülekoormust sel perioodil (SBK, AJEK, NAK samaaegselt...).
Ühtlasi ei ole minu arvates ka RA Kaitseväes selliseid teistest halvemaid nö "mõttetuid" relvaliike või erialasid, mida pole mõistlik alalises valmiduses pidada. Hea armee on nagu puhkpilliorkester, kus mõne pilligrupi ära korjamisel heli enam kuulata ei kõlba.

Mis puutub 6-kuulisse varianti, siis siiski oleks ka see üks huvitav võimalus 11-kuulise najal. Minu ettepanek on, et 6-kuulise ajateenistuse võiksid läbida valitud sportlased (nagunii läbivad päriselt vaid SBK, hiljem pigem käivad nägu näitamas) ja siis mõned sellised tublid kodanikud, kes tervisenõuete tõttu ei kvalifitseeru, kuid on mingi konkreetse kasuliku tsiviileriala (näit IT) esindajad ja ise ka nagu väga soovivad. Valitaks välja enne teenistust komisjonide poolt nimeliselt - näit max 100 (sh valitud sportlased) in aastas. Saabuvad koos teistega jaanuaris või juulis ja teenivad 6 kuud, mis tähendab, et läbivad (võimete piires) SBK + EK ning siis täidavad mõne kuu kuskil objektil spetsiifilisi teenistusülesandeid. Saaksid vajadusel natuke olla ka koos eelmise poolaasta kutse ajateenijatega AÜK-is (+lõpuõppus?).

[hummel]

Kuni u 2012. aastani või nii oli ajateenijate teenistusaja pikkuseks Soomes vastavalt 6, 9 või 12 kuud. 2010. aastate algupoolel viis Soome kaitsevägi läbi väiksemat sorti struktuurireformi, /.../ Muuhulgas viidi samal ajal läbi ka üks suurem aja- ja reservteenistuse „revisjon“, mille käigus leiti esmajoones, et süsteem tervikuna töötab, on Soomele parim ja kuluefektiivseim, kuid vajaks mõningat kohendamist, mh ajateenijate endi tagasiside pinnalt.

Sealt toona kooruski välja ettepanek vähendada seniseid teenistusaegu u 2 nädala võrra, st 6/9/12 kuust sai vastavalt 5,5 / 8,5 / 11,5 kuud. Põhjendus – teenistuse viimased paar nädalat satuvad tihtipeale kas jaanipäeva-nädala või jõulude-aastavahetuse perioodile, kus mingit aktiivset väljaõpet niikuinii ei toimu, vaid toimub esmajoones teenistusest lahkuvate ajateenijate väga pikaldane „lahkformeerimine“ (mh selleks, et seaduses ettenähtud 6 või 12 kuud „täis saada“). Mistõttu otsustati igalt poolt need viimased paar nädalat „maha kaksata“, kusjuures ei varjatud, et sellega hoiti kokku ka omajagu raha, /.../

Soome valmidusüksustes on teenistuse pikkuseks samuti 347 päeva ehk u 11,5 kuud, mitte täis aasta. /.../ Enne neid valmidusüksuseid soomlastel rahu ajal mingeid alalisi valmidusüksuseid a la Scoutspataljon ei olnudki – eeldati, et kriisi tekkimine on piisavalt pikalt ette näha-teada, et jõuab ennem mobilisatsiooni läbi viia.

Mõtteavaldusega tuleb igati nõustuda. Olulised praktilised ja pädevad põhjendused ning selgitused. Lähiminevikuna pidasingi silmas nii viimast u 10 a.

Tähte närides, siis soomlaste kärbe teenistuse lõpust oli/on u 18 päeva ehk u 2,5 n. mis jätab näiteks detsembrikuust järele 42%. Seega jääb alles isegi alla poole kuu. Seetõttu kirjutasin 11,4 kuud. Aga põhimõtet see komakoht ei mõjuta.

Kel rohkem huvi Soome ajateenistuse kohta, siis ka vastav ENG brožüür on internetis leitav lehel: https://intti.fi/en/about-to-enter-into-the-military-

[Leo]

Akf hummeli ja A4 kokkuvõte SKJ ajateenistusest on õige. Ajateenija päev maksab mõneaastaste andmete järgi ligi 50 ja reservväelastel 180 €, seega võib igaüks välja arvestada, kui palju riik säästab, saates kasarmus tiksuvad ja hästi aeglaselt varustust hooldavad ning lattu andvad inimesed paar nädalat varem koju. Ajalooliselt on SKJ alalises valmisolekus enamus MVst ja ÕVst ning eriüksus. Üksikkompaniidest ja erialarühmadest koosnevad kiirreageerimisüksused on uus nähtus, sest vanamoodi enam ei saa.