Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Taoliste asjade efektiivset lahendamist segabki kõige rohkem.....googleveevärgiekspertide suur arv ja nende veel suurem möla Facebookis jne.
Tehniliselt pole torude deso eriline probleem teha, kuid selle tegemist takistab inimeste ignorantsus, mugavus ja igikestev vingumine igal pool.
Ehk siis - täites torud piisavalt kange keemiaga, mis oma töö 1-2 päevaga teeb, on äärmiselt ohtlik, kuna mõni kuupealt kukkunu võib seda kraanist juua ja enda "torud" kõrvetada (rääkimata lamemaalaste vingust meedias), ohutul viisil (lahja kloorilahusega) seda tehes võtab see pikalt aega, isegi nädalaid.

Tehakse seda naatriumhüpokloriti või vesinikperoksiidiga. Esimene neist haiseb rängalt, kuid on ohutum, teine on pea lõhna-maitsevaba, kuid ohtlik (võid enda söögitoru nt kõrvetada).

Ka on efekti saamiseks vaja läbi pesta ka kliendi torustikud, see eeldab üheaegset ligipääsu igale poole, mida inimesed ei võimalda jne. Kui tänavatorustikud puhtaks saad ja kinnistu torustikesse ei pääse, siis tänavatorustiku veega täitmise järel pääsevad bakterid kinnistutorustikest uuesti tänavatorustikku.

[Some]

Liis Lepik meenutab samuti, et vee-ettevõte eitas saastumist: „See pole lihtsalt võimalik!“

Vee-ettevõte eitas saastumist: „See pole lihtsalt võimalik!“

Tegelikkuses segunes seal maa all lahtistikokteil. Koostisosadeks EPEC, ETEC, EAEC (need kolm on E. coli bakterid), Campylobacter jejuni ning rota- ja noroviirus.

Aivar Sõrm selgitab, et Kalevi tänaval kasutati „burstimise“ (inglise keeles pipe bursting) meetodit. See on tehnoloogia, kus maa all lõhutakse vana toru eest ära ja uus toru tõmmatakse mööda vana toru sängi järele. Nii ei pea tänavaid üles kaevama.

„Selle meetodi juures ei tohiks vee- ja kanalisatsioonitorud kokku saada, aga said,“ tõdeb Sõrm ja viitab, et omaaegseid torupaigaldusi ei tohi enam mitte kunagi usaldada. „Tollal tehti täpselt niimoodi, nagu hetkel kõige mugavam ja lihtsam oli. Normid ei seganud.“

Ta lisab et 40 aastat vanad torud olid paigutatud täpselt üksteise peale.

Ka Ain Saaremäel räägib nüüd sama: „Kui reoveetoru remonditakse ja remondi käigus läheb veetoru katki, ja nad on üksteisele nii lähedal, peaaegu üksteise vastas, siis nii juhtubki.“

Lühike lõik pikast ja huvitavast artiklist. Tasuline.
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1201 ... nivee-eest

[Kapten Trumm]

https://www.youtube.com/watch?v=Vpz0TOA1cLM

Vene asjahuviliste loeng Moskva avalikustatud supervarjenditest.
Algupooles räägitakse ka WWII kogemustest, kust võib kõrva taha panna ka "varjumiskohtade" teemal.

Ehk siis:
II tüübi varjendid (mis pole ette nähtud üle elama tavarelva otsetabamust) jäid üllatuslikult terveks siis, kui nad asusid hoone all. Hoone võis variseda, kuid see rusuhunnik neelas plahvatuse energiat ja (tõenäoliselt toestatud) kelder jäi terveks.

Sellele lisaks - esines olukordi, kus keldrivarjend jäi terveks, kuid seesolijad ei pääsenud välja, kuna väljapääsud olid kinni varisenud. Õpikoht oli, et varjendid tuleb varustada varuväljapääsuga, mis väljub maapinnale hoonest eemal. Selle näiteks Tallinnas on bastionivarjendite juurde ehitatud varuväljapääsud - õhukorstnad (üks selline asub nt KL peastaabi vastas).

[Kapten Trumm]

Ka Ain Saaremäel räägib nüüd sama: „Kui reoveetoru remonditakse ja remondi käigus läheb veetoru katki, ja nad on üksteisele nii lähedal, peaaegu üksteise vastas, siis nii juhtubki.“

Mul on selle kohta oma arvamus. Veetoru on surve all ja seal on suurem surve kui survekanalisatsioonitorus. Veetorus on surve enamasti 3+ baari, kanalitorus 1-1,5 bar. Igaüks, kes füüsikast teab, taipab, et vesi pidanuks liikuma kanalisatsiooni, mitte vastupidi. Ja isevoolses kanalisatsioonis pole üldse mingit survet. Vesi jookseb veetorust alati väljapoole ja ka siis, kui vesi kinni keerata, katkisest kohast jookseb veel pikalt vett välja, niiet kõik remondimenetlused pole võimalikudki. Ja kui ka remondi käigus veits reovett satub veetorusse, siis ülelinnalist pasanteeriat sellest ei teki. Tekivad veeanalüüsides e-coli näidud kuni 10 ühikut, mis tervele inimesele midagi ei tee.

Selleks, et taoline jama tekib, peab olema veetorustikku pääsenud reovett kuupmeetrite kaupa. Tean ühte juhtumit Tallinna lähedal umbes 15a tagasi, põhjuseks oli hoopis kinnisel meetodil paigaldatud torude vale ühendamine, kuna ehitaja oli kasutanud vale markeeringuga torusid ja need läksid segi. Tegu oli uusehitusega. Tulemuseks oli, et survekanal ja vesi ühendati kokku ja kui reoveepumpla tööle pandi, pumpas see suurema koguse reovett veetorustikku. Oli tükk tegu et neid puhtaks saada, õnneks oli siis rajoon veel tühi ja kannatanuid vist polnudki.

Ja mida rohkem omavalitsus nõuab oma tänavate säilimise pärast toruehitust kinnisel meetodil, seda suurem on jamade risk. Lahtisel meetodil ehitamisel on torude segiajamise (või "kokkusaamise") risk pea olematu. Niiet peeglisse tasub vaadata ka Saaremaa vallavalitsuse tegelastel.

[OLAVI]

Ka Ain Saaremäel räägib nüüd sama: „Kui reoveetoru remonditakse ja remondi käigus läheb veetoru katki, ja nad on üksteisele nii lähedal, peaaegu üksteise vastas, siis nii juhtubki.“

Mul on selle kohta oma arvamus. Veetoru on surve all ja seal on suurem surve kui survekanalisatsioonitorus. Veetorus on surve enamasti 3+ baari, kanalitorus 1-1,5 bar. Igaüks, kes füüsikast teab, taipab, et vesi pidanuks liikuma kanalisatsiooni, mitte vastupidi. ...

Telefoni kaudu seletas toimunut spetsialist nii:
"Saaremaal toimus kanalitorustiku remont kinnisel meetodil, kus olemasolevat toru lõhuti laiemaks ja suur rõhk tööorganis, millega lõhuti kanalitoru laiemaks, lõhkus kõrval oleva veetrassi.
Sellega tekitati remondis olevas kanalitorus kõrgem rõhk kui veetrassis ja kuna tehnoloogilise vee leket ei märgatud (nagunii on läbindustöö ajal veekadu pinnasesse), siis saastunud suure rõhu all olev vesi sai ajaliselt pikalt veetrassi tungida."

[Kapten Trumm]

See on tehniliselt tõesti võimalik, kuid eeldab, et tehnoloogilise veena kasutati reovett. Kuna need kinnisel meetodil torupaigalduse seadmed maksavad astronoomiliselt, siis iga endast lugupidav firma kasutab tehnoloogiliseks veeks üldiselt joogivett, mida võetakse vee-ettevõtte loal näiteks mõnest hüdrandist. Ei ole mõtet ju sadu tuhandeid maksvate asjadega riskida, kui 10 m3 vett läheb sulle maksma alla 20 euro.

[Kapten Trumm]

Eilses Ukraina Stuudios näidati ka seda Eesti rahaga ehitatud lasteaeda Zitomiris. Kadetaks teeb see, et lasteaed oli ehitatud varjendiga. Paistis betoonist postidega toestatud lagi, näidati ka ventilatsiooni, mis käis nii elektri kui käsitsi väntamisega. Mustamäel Tammsaare teel seevastu sai valmis uus lasteaed, seal pole isegi suvakeldrit (vanal, lammutatul siiski oli).

[Kapten Trumm]

https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/12 ... varjendeid

Huvitav on vaadata, kui leidlikke jenkasamme tehakse meil ümber probleemi, selmet hakata kohe asju ehitama nii nagu need käivad.
Selline kahe koormarihma otsas kõikuv asi saab olla üsna õhuke ja õrnake, ainult siis on ta autol transporditav ja paigaldatav.

Suhteliselt pisike, 8x3 m välismõõtudega, korralik betoonvarjend (seinad ja lagi 0,5 m raudbetoonist) kaalub umbes 50 tonni ja seda on võimalik kohale vedada parimal juhul paneelide kaupa (laepaneel kaalub nt ca 25 tonni), keerukamal juhul seguautoga.

Kas see on rahvuslik rehepapi mentaliteet, et asjade korralikult tegemise asemel üritatakse välja mõelda mingeid "innovaatilisi pommikeldreid", mida siis lollidele hea raha eest müüa? Üsna kahtlane, et nt Soome päästeamet korrusmajade tarbeks sellist jampsi müüa lubab. OK, eramajale võid ise ehitada nagu tahad, aga korrusmajale peab olema S1 nõuded ja need tähendavad esiteks juba 30 cm paksust raudbetoonkonstruktsiooni, mida tõsi, võib monteerida ka betoonplaneelidest.

[Walter2]

Elupaik maa peal vs. maa all on kindlasti samm edasi ja keegi ei keela juba paika pandud moodulvarjendit piisava koguse betoonplaatidega pealt katta. Ikka parem kui rünnak kuuse all üle elada.

[Kapten Trumm]

Küsimus on pigem arusaamades ja nende levitamises tavainimeste hulgas. Kui Päästeamet peab tõsimeeli mingeid surmalõkse paneelmajade keldrites varjumiseks sobivaks ning lihtsalt trendilt raha teenimisest huvitatud ehitusmaterjalide firmad levitavad infot "uutest, moodsatest ja innovaatilistest lahendustest, mitte mingist külma sõja jamast", siis tekibki arusaam, saab kuidagi kah ja kui me oleme "leidlikud ja innovaatilised", siis äkki polegi vaja niipalju raha kulutada kui nt soomlased kulutavad.

Paraku aga ohtude füüsikalised parameetrid pole eriti muutunud ja kui on välja arvestatud, et 30 cm betoonseina pliitäidise ja rohke armatuuriga on absoluutne miinimum, siis 10 cm võib teha ükskõik kui innovaatiliselt, kokkuhoid tuleb lihtsalt kaitseomaduste tunduva nõrgenemise arvelt.

Vot sellise jampsi propageerimise vastu olen mina.

[Kriku]

Selles küsimuses toetan Trummi. Asendustegevused on alati kahjulikud

[Kapten Trumm]

Antud teemal on muidu viidatud Ukrainale, kus tõesti, elanikud ka tavalistes keldrites istuvad.
See aga on tegelikkuses pooltõde - ehk selle tavakeldri kasulikkus sõltub mõjutamise intensiivsusest.
Näiteks Päästeameti tellitud analüüs eeldas rakettide lõhkemist majast eemal.
Ukrainas on neid juhtumeid ka meediasse jõudnud, kus sobimatud, rahvast täis tuubitud keldriga majad on saanud otsetabamuse ja tulemuseks on aeganõudev rusude lappamine, kust leitakse paar ellujäänut ja ülejäänud rahvas juba juppide kaupa. Näiteks Mariupoli teater on üks tundumaid.

Midagi uut selles pole, juba WWII lessons learned NSVL tsiviilkaitse jaoks olid, et keldrites jäädakse üllatavalt tihti ellu (maja konstruktsioon selle kohal neelab plahvatuse energia), KUID kelder 1. peab olema toestatud 2. keldril peab olema varuväljapääs hoonest piisavalt kaugel (oli palju juhtumeid, kus ellujäänud jäid rusude alla lõksu, kuna väljapääsud varisesid kinni, kuid hoonest eemale avanevaid varuväljapääse polnud).

Üks nende õppetundide praktiline väljund oli selles, et nõuka keldervarjendid omasid üldiselt ventilatsioonikorstnaid majast eemal, kusjuures ventkäik ja korstna avad olid piisavalt suured, et inimene roomates sealt läbi pääseb. Näidet minge vaadake Kaarli puiesteel, KL peastaabi maja kõrval asuva bastioni juures. Pätsu aegsele bastionivarjendile on varuväljapääs/vent ehitatud nõuka ajal (mingi selline tüüpprojekt eksisteeris).

[davidsoniharald]

Selline see Eesti mees on. Nähes-lugedes suurt jama ja ebaõiglust, läheb kuuri taha, lööb rusikaga vastu seina ja ütleb mõne karvase sõna omaette. Selmet lollusega võidelda, võtta avalikult sõna (Mil.neti lugejaskond on siiski väga väike võrreldes kogu populatsioniga), kirjutada äkki isegi mõni artikkel ajalehte. Kompetentsi tundub ju olema. Delfi sõnnikuhunnikut küll paari pärliga ei suuda rikkuda, kuid äkki siiski mõni loeb mõttega ja midagi jääb ka meelde.

Tegudele härrased, tegudele! Või saame veel lugeda vabandusi, miks ei saa/taha/või?

PS. Lenini tsitaate siiski kasutada ei soovita.

Küsimus on pigem arusaamades ja nende levitamises tavainimeste hulgas. Kui Päästeamet peab tõsimeeli mingeid surmalõkse paneelmajade keldrites varjumiseks sobivaks ning lihtsalt trendilt raha teenimisest huvitatud ehitusmaterjalide firmad levitavad infot "uutest, moodsatest ja innovaatilistest lahendustest, mitte mingist külma sõja jamast", siis tekibki arusaam, saab kuidagi kah ja kui me oleme "leidlikud ja innovaatilised", siis äkki polegi vaja niipalju raha kulutada kui nt soomlased kulutavad.

Paraku aga ohtude füüsikalised parameetrid pole eriti muutunud ja kui on välja arvestatud, et 30 cm betoonseina pliitäidise ja rohke armatuuriga on absoluutne miinimum, siis 10 cm võib teha ükskõik kui innovaatiliselt, kokkuhoid tuleb lihtsalt kaitseomaduste tunduva nõrgenemise arvelt.

Vot sellise jampsi propageerimise vastu olen mina.

[Kriku]

Väljub teemast, aga ei suuda suud pidada.

Põhimõtteliselt on sul, akf Davidsoniharald, muidugi õigus. Aga korraliku arvamusloo kirjutamine võtab esiteks päeva ära. Teiseks on väga kahtlane, kas see midagi muudab või mõjutab.

[wolfgang]

Huvitav on vaadata, kui leidlikke jenkasamme tehakse meil ümber probleemi, selmet hakata kohe asju ehitama nii nagu need käivad.
Selline kahe koormarihma otsas kõikuv asi saab olla üsna õhuke ja õrnake, ainult siis on ta autol transporditav ja paigaldatav.

No maitea, siin on pigem vastuolu jutu, illustreeriva foto ja joonise vahel. Ka fotol ei ripu see keldrimoodul koormarihmade vaid troppide otsas, mis võivad üsna tugevad olla.
Samas joonisel paistev rajatis on varjendi vaates kaunis adekvaatne mu meelest. Sein ei tundu kindlasti 10 cm vaid pigem 30, lagi on kaares nagu kaeveõõnel olema peaksi(veel parem oleks kui kogu ürituse ristlõige oleks ringi kujuline, aga see teeb õõnsuse ebapraktiliseks),ilmselt pole plii täidist jms., aga ON korralik uks, vent, milllel paistab ka käsiaajam, justkui oleks filtrikast, on olemas varuväljapääs, mingi 1-1,5 m maa all. Mingi peldiku lahendus võiks olla ja veemahuti.
A muidu "neljad-viied" mu meelest. FAB 250 otsetabamust üle vast üle ei elaks, aga sest kergemaga võibolla küll. Veintsi, õlutit ja konserve oleks sellises ka hea hoida . Oletaks, et suvel ei tõuse selles T üle 10 ja talvel ei lange alla 2C.