Läti ja Leedu kaitsejõud

Vasta
Kasutaja avatar
Kriku
Moderaator
Postitusi: 36425
Liitunud: 10 Aug, 2010 18:55
Asukoht: Viljandimaa
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Kriku »

Minu arust see ongi kogu uudis, mis ma kopeerisin. See on vabalt kättesaadav.
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas nimetu »

Läti uudistest ei suutnud hästi välja peilida, aga mujal väidetakse, et esimesed paar tsüklit on ajateenijate arv äärmiselt väike - ainult mõnisada. Esimene tsükkel on puhtalt vabatahtlik, kuid aasta teises pooles täidetakse puudujäävad kohad kohustuslikus korras. Ambitsioon oli mitu tuhat võtta. Ei tea kui palju tõele vastab, aga asi olevat osaliselt infrastruktuuri taga. Eks aeg näitab mis saab.
On artiklis täpsustatud, kas selle riigikaitseteenistuse läbinu peab teenistuse järel mingi vanuseni reservis olema näiteks mingil SA ametikohal või üldreservilaadses struktuuris?
Ei ole kindel, aga tundub, et reservi minnakse vastavalt teenistuse kohale (kaitsejõud, rahvuskaart, alternatiivteenistus). Kas ka mingi SA ametikoht jääb, seda ma välja ei suutnud lugeda. Tegelikult olevat seal üldse selle seadusega palju vastuolusid ja küsitavusi. Vähemalt enne selle vastu võtmist oli palju kriitikat.
Kasutaja avatar
kaur3
Liige
Postitusi: 6208
Liitunud: 26 Juul, 2005 12:09
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas kaur3 »

Leedu hädadest Boxerite tornide Spikedega ühendamisel Iisraeli päevalehe vahendusel.

https://www.haaretz.com/israel-news/sec ... ef46a80000
HeiniR
Liige
Postitusi: 2017
Liitunud: 15 Juul, 2008 19:32
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas HeiniR »

https://twitter.com/balt_security/statu ... 6121279509

🇺🇸 @StateDept
has made a determination approving a possible Foreign Military Sale #FMS to the Government of Latvia 🇱🇻 of Naval Strike Missile Coastal Defense System (#NSM CDS) and related equipment for an estimated cost of $110 million.

Ei ole enam meeles, kas siit varem läbi käinud Läti võimalik valik, aga tundub, et laevavastaseks relvaks saab olema USA NSM.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Leedu saab ka diviisistruktuurile üle mindud
Leedu kaitseminister Arvydas Anušauskas teatas, et diviis luuakse Leedu sõjaväkke ametlikult tänavu.

«Vormiliselt luuakse diviis sel aastal,» ütles Anušauskas esmaspäeval teleusutluses.

Tema sõnul luuakse väeosa pärast seaduste muutmist ning 2030. aastaks on plaanis jõuda tegevusvõimekuseni. See tähendab, et sel on vajalik arv sõjaväelasi, relvastus ning tehakse allüksuste õppusi.
https://maailm.postimees.ee/7770553/lee ... iis-tanavu
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Baltikumi(Leedu) kaitsmisest räägib DW lugu

NATO liikmesriigid suhtuvad Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu tõsise murega, eriti alliansi idatiival. Nad ühendavad jõud Saksa vägedega otse Venemaa piiril.

Saksamaa on juhtiv või "raamriik" nn NATO lahingugrupis Leedus. Koos alliansi partneritega teenivad Saksa väed "rindel" - otse Venemaa piiril. Nad valvavad NATO kirdetiiba võimaliku sissetungi eest ja tagavad Balti riikide toetamise kriisi- ja vajadusel konflikti ajal.

2023. aasta kevadel on Saksamaa sõjaväelased manöövritel muuhulgas Ruklas ja Pabrades. Seal harjutatakse koos NATO partneritega Horvaatiast, Tšehhist ja Hollandist, kuidas toime tulla Venemaa rünnakuga Balti riikidele. Täielikult kooskõlas NATO motoga "treeni nii, nagu võitled" on praktika ja väljaõpe väga tihedalt suunatud tõelisele ohule.Saksamaa kontingendi juht kolonel Wolfgang Schmidt juhib tähelepanu erilisele ajaloolisele tähtsusele ja tajutavale ohule Läänemerel. Ta ütleb: "Ajaloolise kogemuse põhjal on loomulikult võimaliku agressiooni tajumine – olgu see siis vene või valgevenelane – siin palju intensiivsem kui Saksamaa Liitvabariigis." Ta lisab, et kõik ei ole mõistnud kaitsmist "kõik, mille eest me seisame – modernsus, arvamus- ja sõnavabadus ning kõik, mida kirjeldame läänelike väärtustena, algab siit". Schmidti sõnul on Ukraina aasta aega võidelnud palju rohkem kui nende Venemaa ründajad – nemadki kaitsevad "meie vabadust".

See aruanne järgneb suurele harjutusele nimega "Griffin Lightning". Hollandi relvajõudude rühmaülem rõhutab manöövrite ja rahvusvaheliste vägede vahelise koostöö tähtsust. Ülemleitnant Bent S. ütleb: "Osaleme erinevatel õppustel. Eelmisel nädalal olime norrakate juures. Mõne nädala pärast tuleb kogu lahingugrupp kokku ja treenime taas koos norralaste, sakslaste, tšehhide ja horvaatidega.

Keegi ei taha sõda, aga kui see tõesti tuleb, siis oleme valmis.

See dokumentaalfilm annab eksklusiivse ülevaate NATO manöövritest Leedus, mis on tõelisele sõjalisele ohule lähemal kui kunagi varem.
https://www.youtube.com/watch?v=vRLPMNdyjIk
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Väidetavalt on Poola valmis asendama Saksamaa Leedus oleva alalise üksusega-mehaniseeritud brigaadi mahus. Saksamaa pakkus, et mehitab selle üksuse ise, kuid 10 päevase valmisolekuga ja osaliselt. Nüüd pakub Poola alalist üksust täies mahus.

Lithuanian Pres. Nauseda says he has received “a very interesting proposal” from Polish Pres. Duda in the sphere of military cooperation.

Polish military experts believe Poland will offer to station a mech. brigade (3-5k soldiers) in Lithuania as Germany seems unwilling to do so.
Germany agreed in theory last year to setting up a German brigade in Lithuania, but have since made it clear that only part of the brigade’s troops would be stationed in Lithuania. The rest would be on standby in Germany for redeployment within 10 days if there is a crisis.

The Lithuanians are also irritated with a statement made by Germany’s defence minister Boris Pistorius, who said on 7 March that any decision on the need to deploy the German brigade should be taken by NATO.

EST
Leedu president Nauseda ütleb, et ta on saanud Poola presidendilt Dudalt "väga huvitava ettepaneku" sõjalise koostöö valdkonnas.

Poola sõjaeksperdid usuvad, et Poola pakub Leetu ühe mehhaaniseeritud brigaadi (3-5k sõdurit) paigutamist, kuna Saksamaa ei näi olevat selleks valmis.
Saksamaa nõustus eelmisel aastal teoreetiliselt Saksa brigaadi loomisega Leedus, kuid on vahepeal teinud selgeks, et Leetu paigutatakse vaid osa brigaadi vägedest. Ülejäänud oleksid Saksamaal valmisolekus, et kriisi korral 10 päeva jooksul ümber paigutada.

Leedulasi ärritab ka Saksamaa kaitseministri Boris Pistoriuse avaldus, kes ütles 7. märtsil, et mis tahes otsuse Saksa brigaadi lähetamise vajaduse kohta peaks tegema NATO.
https://twitter.com/visegrad24/status/1 ... 2674568193
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
nimetu
Liige
Postitusi: 7574
Liitunud: 25 Mär, 2016 21:16
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas nimetu »

Leedu Delfis on üks artikkel sellest, kuidas Balti riigid ei jõua kuidagi ühiste hangeteni.
https://www.delfi.lt/news/daily/lithuan ... d=93559019
Põhiline probleem on see, et rahastuse tase ning jagunemine on erinev ja osalt ka see, et vajadused on veidi erinevad (nt laevatõrje osas). Seetõttu on ka hangete ajastus väga erinev. Üksikuid ühiseid hankeid küll on (näiteks moonahanked), kuid laias laastus minnakse erinevat teed. Märgitakse ära, et Eesti-Läti-Soome koostöö on mõnevõrra parem. Samuti väidetakse, et väikeste riikide ühine hankimine ei anna üldiselt loodetud säästu ja Leedu eelistab seetõttu teha koostööd suuremate riikidega nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas teeline35 »

nimetu kirjutas: 07 Juun, 2023 9:32 Leedu Delfis on üks artikkel sellest, kuidas Balti riigid ei jõua kuidagi ühiste hangeteni.
https://www.delfi.lt/news/daily/lithuan ... d=93559019
Põhiline probleem on see, et rahastuse tase ning jagunemine on erinev ja osalt ka see, et vajadused on veidi erinevad (nt laevatõrje osas). Seetõttu on ka hangete ajastus väga erinev. Üksikuid ühiseid hankeid küll on (näiteks moonahanked), kuid laias laastus minnakse erinevat teed. Märgitakse ära, et Eesti-Läti-Soome koostöö on mõnevõrra parem. Samuti väidetakse, et väikeste riikide ühine hankimine ei anna üldiselt loodetud säästu ja Leedu eelistab seetõttu teha koostööd suuremate riikidega nagu Saksamaa ja Prantsusmaa.
Suurvürstiriigi vaim lööb välja! Tuletaks meelde, et Soome on rahvaarvult suurem riik kui Leedu ja neile kõlbab teha koostööd hangete alal Eesti-Lätiga ja vajadused ka sobivad. Suurvürstiriik Leedul on muidugi teistsusgused vajadused.
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Roamless
Liige
Postitusi: 3798
Liitunud: 22 Okt, 2005 20:57
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas Roamless »

Leedu on ka baltlastest viimasel ajal kõige kallimat kraami hankinud, alates uutest Unimogidest, Boxeritest, Panzerhaubitze2000, lõpetades JTLV-dega. Kõik mainitud peaks hinna poolest seal turu ülemises segmendis olema ja kas just kõige sobilikumad väikeriigile, nagu näitab näiteks Panzerhaubitze 2000 käekäik Ukrainas.
Unforeseen consequences
teeline35
Liige
Postitusi: 1543
Liitunud: 11 Apr, 2010 9:21
Asukoht: LÄÄNEMAA
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas teeline35 »

Roamless kirjutas: 07 Juun, 2023 22:32 Leedu on ka baltlastest viimasel ajal kõige kallimat kraami hankinud, alates uutest Unimogidest, Boxeritest, Panzerhaubitze2000, lõpetades JTLV-dega. Kõik mainitud peaks hinna poolest seal turu ülemises segmendis olema ja kas just kõige sobilikumad väikeriigile, nagu näitab näiteks Panzerhaubitze 2000 käekäik Ukrainas.
Eks Leedul see probleem ongi ,suuriiklik mõtlemine pole võimalustega kookõlas!
(Üli)koolitamata,aga lugeda kirjutada mõistan.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Läti siis taasalustas ajateenijate väljaõppega.

Täna sai ametlikult taas alguse ajateenistus Lätis, kui oma kokku 11 kuud kestvat teenistust alustas 254 Läti noort.

Esimese rotatsiooni ajateenijad alustavad oma teenistust Ādaži baasis asuva Mehhaniseeritud Jalaväebrigaadi koosseisus.

Esimene rotatsioon ajateenijaid sai teenistusse astuda vabatahtlikkuse alusel. Kokku kandideeris aega teenima 488 Läti kodanikku, kellest mõned muutsid enne teenistusse asumist ise meelt. Siiski leidus ka neid, kes tunnistati arstliku komisjoni poolt teenistuskõlbmatuks, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM.

Kaitseministeeriumi pressiosakonna teatel ootab uusi sõdureid esimesel kahel nädalal esmalt ees kohanemisperiood. Selle käigus tutvutakse kaitseväe reglemendiga, õpitakse auastmeõpet ning väljastatakse sõduritele individuaalvarustus ja relvad.

Pärast kohanemisperioodi algab aktiivne sõjalise baasväljaõppe kursus. Väidetavalt on planeeritud kursused sisult identsed kutseteenistuse sõduritega, kuid siiski on ajateenijate väljaõppeperiood elukutseliste sõduritega võrreldes lühem, kuna meeskonnatöö elemente õpitakse hiljem üksuste koosseisus.

Kuni 15. juulini otsib Läti kaitseministeerium 18-27-aastaseid Läti kodanikke kandideerima vabatahtlikult riigikaitseteenistuse teiseks rotatsiooniks, mis alustab teenistust 2024. aasta jaanuaris.

Kui selle aja jooksul vähemalt 120 vabatahtlikku aega teenima ei registreeru, täidetakse puuduvad kohad juhusliku valiku põhimõttel.

Läti loobus ajateenistusest aastal 2006, pärast NATO ja ELi liikmeks saamist. Seimis langetati see otsus ühehäälselt.

Ajateenistuse taastamiseks hakkas Läti parlament ettevalmistusi tegema möödunud aasta sügisel. Täisvõimsuse peaks Läti ajateenistuse mudel saavutama aastaks 2027.
https://maailm.postimees.ee/7806526/esi ... -254-noort
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Leetu plaanitava Saksamaa alalise brigaadi üksuse paigutamise muredest

26. juunil 2023 viibisid Leedus visiidil Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. See juhtus eelseisva NATO tippkohtumise ja seal praegu toimuva Bundeswehri ja Leedu relvajõudude ühiselt korraldatud õppuse Griffin Storm taustal, mis kestab 7. juulini. Õppuste eesmärk on testida Saksamaa juhitud NATO pataljonisuuruse lahingugrupi kiiret tugevdamist brigaadi suuruseks. Selle õppuse raames saatis Bundeswehr umbes kuue päeva jooksul Leetu umbes 1000 oma sõdurit ja enam kui 300 ühikut varustust 41. panzergrenaderi brigaadist Mecklenburg-Vorpommern.

Pabradė väljaõppealal peetud pressikonverentsil, millest võtsid osa Stoltenberg ja Leedu president Gitanas Nausėda, teatas minister Pistorius, et Saksamaa on valmis paigutama Leedusse püsivalt "tugeva umbes 4000-liikmelise brigaadi". Lähetamise tingimuseks on aga see, et Leedu ehitab üles vajaliku sõjalise ja muu infrastruktuuri, nagu kasarmud, väljaõppealad ja hoidla. Saksa sõjalist kohalolekut suurendataks proportsionaalselt selle infrastruktuuri ehitamise edusammudega. Teine tingimus on liitlasvägede Euroopa ülemjuhataja (SACEUR) arvamus selle kohta, kas Saksa brigaadi alaline kohalolek vastab NATO uutele regionaalsetele kaitseplaanidele ja kas see tagab paindlikkuse NATO vägede kasutamisel idatiival.

Kommentaar

Saksa kaitseministri deklaratsioon teeb lõpu vaidlustele Saksa-Leedu 7. juuni 2022. aasta ühiskommünikee tõlgendamise ümber, milles pooled leppisid kokku, et lisaks NATO tugevdatud kohalolekuga lahingugrupi juhtimisele on Saksamaa valmis juhtima lahinguvalmis brigaadi Leedu. Seni oli Berliin selle kommünikee tõlgendus selline, et suurem osa brigaadist paikneb alaliselt Saksamaal. Seevastu Vilniuse tõlgenduse kohaselt pidid Saksa väed olema püsivalt Leedus, mis on kooskõlas Pistoriuse pressikonverentsil teatatuga. See viitab sellele, et Leedu on vaidluses enda jaoks kriitiliselt oluliseks pidanud teemal võitjana välja tulnud, isegi kui selgub, et lähiajal otsuseid tõenäoliselt ei jõuta. Kõige optimistlikuma stsenaariumi korral võib Saksa brigaadi Leetu püsivalt paigutamise protsess (eeldusel, et SACEUR annab positiivse arvamuse, ehitatakse välja vajalik infrastruktuur ja Bundeswehr saab vastava võimekuse) kesta vähemalt kolm aastat. Ajakava pole kokku lepitud ja arvamus, kas Leedu taristu (praegu laiendatakse) on piisav, võib kahtluse alla seada. Veelgi enam, kui Saksamaa regulaarset kaitse-eelarvet ei suurendata, võib olla keeruline rahastada Bundeswehri brigaadi lähetamist Leetu.

Väärib märkimist, et Saksa minister rääkis pigem Saksa brigaadi alalisest paigutamisest (mis tähendab, et sõduritega liituvad nende perekonnad), mitte alalisest rotatsioonist (millel kontingent roteerub iga poole aasta tagant). See oleks uudne idatiival alalise rotatsioonilise kohaloleku kompromissi kontekstis, mis on NATOs kehtinud alates 2016. aastast ja on kooskõlas 1997. aasta NATO-Venemaa asutamisakti sätetega. See seadus nägi ette NATO kohustuse hoiduda püsivalt oluliste lahingujõudude paigutamisest NATO uutesse liikmesriikidesse. Kuni viimase ajani oli selle sätte peamine toetaja Berliin ja siiani ei taheta nõustuda sellega, et NATO peaks selle seaduse ametlikult denonsseerima, eelistades narratiivi, mis viitab sellele, et seadus tuleks ajutiselt peatada Venemaa täiemahulise sissetungi tõttu Ukrainasse. Kui Saksa brigaadi alaline lähetamine Leetu peaks tõepoolest toimuma, võrduks see de facto sellega, et Berliin muudaks oma seisukohta. See nihe avaldaks survet ka teistele raamriikidele, kellel on NATO lahingugrupid Lätis, Eestis ja Poolas (st Kanada, Ühendkuningriik ja USA), et nad muudaksid oma praegust sõjalise kaasamise mudelit piirkonnas. Hoolimata kõikidest kahtlustest, kuidas Saksamaa oma väljakuulutatud otsuseid ellu viib, on Berliini väljakuulutatud kavatsus oma brigaad alaliselt lähetada ajendatud mitmest asjaolust. Kontekst hõlmab muutust selles, kuidas Saksamaa suhtub Venemaasse: Saksamaa viimases riiklikus julgeolekustrateegias on Venemaa määratletud kui oht Saksamaa ja tema liitlaste julgeolekule. Poliitilise taustaga kaasneb vajadus taastada Balti riikide usaldusväärsus ja suure tõenäosusega arusaam konkurentsist Varssaviga regiooni julgeolekuliidri staatuse pärast.

Leedu on teatanud, et peab vajaliku infrastruktuuri rajamist üheks oma prioriteediks. Leedu juhtkond kavatseb selle protsessi lõpule viia 2026. aastaks, kuigi seda tuleks pidada optimistlikuks. Mis puudutab sõjalist infrastruktuuri, siis nõudlus moderniseerimise järele on tohutu. Leedus on väga vähe treeningalasid ja juba olemasolevad on liiga väikesed (Gaižiūnai Ruklas, Pabradė, Rūdninkai). Plaanide kohaselt saab suurimaks selliseks objektiks riigi kaguosas asuv Rūdninkai harjutusala. Selle väljaõppe laiendamine võib aga kesta kuni käesoleva kümnendi lõpuni ning üheks sellega seotud väljakutseks on nõukogudeaegsete õppuste järel sinna jäänud lennuki laskemoona eemaldamine. Lisaks plaanib Leedu ehitada Bundeswehri sõduritele kolm "sõjaväelinnakut" (igasse majutatakse pataljoni suurune üksus), kuigi tuleb märkida, et ühegi neist pole veel ehitustööd alanud. Pealegi on plaanis rajada 2027. aastaks Ruklasse logistiline sõlmpunkt.

Õppus Griffin Storm on üks tulemus NATO Madridi tippkohtumisel tehtud otsustest. Saksamaa on (USA ja Ühendkuningriigi järel) kolmas raamriik, kes on korraldanud õppuse, mis põhineb NATO lahingugrupi (sealhulgas üle 700 Saksa sõduri ja umbes 1000 sõduri teistest riikidest) kiirel tugevdamisel brigaadi suuruseks (peaaegu antud juhul 3000 sõdurit). 2023. aasta mais paigutas USA õppuse Griffin Shock raames (NATO lahingugrupi raamriigina Poolas) Saksamaalt Vilseckist Orzyszisse 2. ratsaväerügemendi elemendid. Selle tulemusel suurendati ajutiselt NATO lahingugrupi suurust Poolas (umbes 1400 sõdurit) brigaadi tasemele (üle 3000 sõduri). Sarnane õppus Kevadtorm viidi 2023. aasta mais Eestis läbi Ühendkuningriigi sõdurite (1500 sõjaväelast) ja teiste liitlaste osavõtul.

Lisaks sellele, et Vilnius on püüdnud kokku leppida regionaalsetes kaitseplaanides ja muudes sellega seonduvates küsimustes ning Saksamaa lubaduse paigutada Leetu täismahus brigaadi, on Vilnius pooldanud õhukaitse tugevdamist Balti riikides. Seda seetõttu, et nende riikide võimalused on selles osas piiratud: Leedus on alates 2020. aastast kasutusel kaks NASAMS-i patareid, Eesti ja Läti on aga alustanud läbirääkimisi Diehl Defense’iga IRIS-T SLM-süsteemide plaanitava ostu asjus. Stoltenbergi ja Nausėda avaldused viitavad sellele, et Balti riikide üleminekust seniselt õhuturbemudelilt (mis hõlmab Balti õhuruumis patrullivaid liitlaste hävitajaid) õhutõrjemudelile teatatakse NATO Vilniuses toimuval tippkohtumisel. Uus lähenemine näeb ette lähi- ja keskmise ulatusega maapealsete õhutõrjesüsteemide täiendavat rotatsioonilist kasutuselevõttu. Üks konkreetne väljakutse on aga liitlaste pideva kaasatuse tagamine. Hispaania on alates 2022. aasta keskpaigast roteerinud ühte NASAMSi lähiõhutõrjepatarei Lätis ning 2023. aasta aprillis paigutas ta neljaks kuuks Eestisse veel ühe. Eelseisva Vilniuses toimuva NATO tippkohtumise turvalisuse tagamiseks paigutab Saksamaa Leetu keskmaaraketitõrjesüsteemi Patriot ning Hispaania suunab sinna Lätist ühe NASAMS-i patarei.
https://www.osw.waw.pl/en/publikacje/an ... -lithuania
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 19210
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas ruger »

Kanada kahekordistab oma üksuste hulka Läti eFP koosseisus järgmiseks 3-ks aastaks
News from Latvia: We’re renewing and expanding Operation REASSURANCE for three years – and we’re more than doubling our presence with up to 2,200 personnel to be persistently deployed. This will reinforce and enhance our land, maritime, and air capabilities.
https://twitter.com/JustinTrudeau/statu ... 9293494282
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
gooligan
Liige
Postitusi: 1248
Liitunud: 23 Veebr, 2012 14:25
Kontakt:

Re: Läti ja Leedu kaitsejõud

Postitus Postitas gooligan »

ruger kirjutas: 01 Juul, 2023 21:37 Läti siis taasalustas ajateenijate väljaõppega.

Täna sai ametlikult taas alguse ajateenistus Lätis, kui oma kokku 11 kuud kestvat teenistust alustas 254 Läti noort.

Esimese rotatsiooni ajateenijad alustavad oma teenistust Ādaži baasis asuva Mehhaniseeritud Jalaväebrigaadi koosseisus.

Esimene rotatsioon ajateenijaid sai teenistusse astuda vabatahtlikkuse alusel. Kokku kandideeris aega teenima 488 Läti kodanikku, kellest mõned muutsid enne teenistusse asumist ise meelt. Siiski leidus ka neid, kes tunnistati arstliku komisjoni poolt teenistuskõlbmatuks, kirjutab Läti rahvusringhääling LSM.

Kaitseministeeriumi pressiosakonna teatel ootab uusi sõdureid esimesel kahel nädalal esmalt ees kohanemisperiood. Selle käigus tutvutakse kaitseväe reglemendiga, õpitakse auastmeõpet ning väljastatakse sõduritele individuaalvarustus ja relvad.

Pärast kohanemisperioodi algab aktiivne sõjalise baasväljaõppe kursus. Väidetavalt on planeeritud kursused sisult identsed kutseteenistuse sõduritega, kuid siiski on ajateenijate väljaõppeperiood elukutseliste sõduritega võrreldes lühem, kuna meeskonnatöö elemente õpitakse hiljem üksuste koosseisus.

Kuni 15. juulini otsib Läti kaitseministeerium 18-27-aastaseid Läti kodanikke kandideerima vabatahtlikult riigikaitseteenistuse teiseks rotatsiooniks, mis alustab teenistust 2024. aasta jaanuaris.

Kui selle aja jooksul vähemalt 120 vabatahtlikku aega teenima ei registreeru, täidetakse puuduvad kohad juhusliku valiku põhimõttel.

Läti loobus ajateenistusest aastal 2006, pärast NATO ja ELi liikmeks saamist. Seimis langetati see otsus ühehäälselt.

Ajateenistuse taastamiseks hakkas Läti parlament ettevalmistusi tegema möödunud aasta sügisel. Täisvõimsuse peaks Läti ajateenistuse mudel saavutama aastaks 2027.
https://maailm.postimees.ee/7806526/esi ... -254-noort
Kuulasin nädalavahetusel Veiko Spolitise intervjuud -
https://kuku.pleier.ee/podcast/valismaaraja/158024
Esimesse satsi saadi kokku tunduvalt vähem, kui loodeti. Samal ajal tuli 2x väiksemas Eestis 2200 noort aega teenima.

Teiseks rääkis ta pikalt-laialt Lätti saabunud tohutust konsensusest, et järgnevad 10-15a peavad kaitsekulud olema 2% ...
Me tundume elama paralleelmaailmades.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist