Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

[Kapten Trumm]

Selline see Eesti mees on. Nähes-lugedes suurt jama ja ebaõiglust, läheb kuuri taha, lööb rusikaga vastu seina ja ütleb mõne karvase sõna omaette. Selmet lollusega võidelda, võtta avalikult sõna (Mil.neti lugejaskond on siiski väga väike võrreldes kogu populatsioniga), kirjutada äkki isegi mõni artikkel ajalehte. Kompetentsi tundub ju olema. Delfi sõnnikuhunnikut küll paari pärliga ei suuda rikkuda, kuid äkki siiski mõni loeb mõttega ja midagi jääb ka meelde.

Mis sellest muutuks? Lihtne küsimus, lihtne vastus.

[davidsoniharald]

Väljub teemast, aga ei suuda suud pidada.

Põhimõtteliselt on sul, akf Davidsoniharald, muidugi õigus. Aga korraliku arvamusloo kirjutamine võtab esiteks päeva ära. Teiseks on väga kahtlane, kas see midagi muudab või mõjutab.

Täiesti nõus. Korraliku artikli kirjutamine ei ole teps mitte kuskilt loetud faktide suvaline pildumine foorumis. Kas see artikkel midagi muudab? Muidugi mitte. Sama moodi ei muuda midagi üks jalaväelane, üks õpetaja, üks laps, üks euro ukrainlaste toetuseks, üks foorumipostitus jne.

Loodan, et te oma järelkasvule sellist "ärge tehke midagi, sest mitte midagi ei muutu" suhtumist elusse kaasa ei anna. Vabanda akf Kriku aga sinult ma küll sellist vastust ei oodanud. Minu poolt teemaliu lõpp.

[Kriku]

Paljudes valdkondades on paraku nii, et kui näed, mida asjatundjad räägivad-kirjutavad ja mida tegelikult tehakse, siis kaob igasugune isu ära midagi kuhugi kirjutada .

Mis siis selle asemel tegema peaks? Ka ei tea .

Dixi et animam levavi. Võta seda kui muinsuskaitses toimuva jälgimisel tekkinud frustratsiooni väljendust. Minu poolt ka teemasolkimise lõpp.

[Kapten Trumm]

Kui Päästeamet otsus "varjumisnõunikku", siis päris mitu tuttavat saatis mulle selle konkursi lingi, et sina oled just õige mees seda tegema. Kuna ma taustast ja juurpõhjustest natuke rohkem tean, siis keeldusin viisakalt, kesse tahaks saada tuuleveskitega võitlevaks donkihhotiks, sest minumeelest on juurprobleemid sedavõrd sügaval ja sedavõrd suured, et isegi imede tegemine palju tulemusi ei anna.

Juurprobleeme on siin kaks peamist - mentaalne (see rehepaplus ja "kuidagi muudmoodi" hakkama saamise kihu) ning rahapuudus. Õigemini see viimane oleks isegi teatud määral lahendatav, kui seda mentaalset takistust ees poleks. Mentaalne takistus on see "äh see vene värk" ja "ärme tee midagi, siis ei kulu ega juhtu ka midagi". Ajan lihtsalt oma rida praegu edasi ja see, mis ma teen omas mikroskaalas, on märgatavalt tulemuslik, vähemalt mind kuulatakse ja ei keelata raha ka kulutada. Ja noh, neid ühiskondlikke ülesandeid on mul kaugelt rohkem kui davidsoniharaldil, tehke ka samapalju ja elu oleks lill.

Ja noh, propageerida mingeid varisemisohtlikke Mustamäe keldreid (tehes sinna vaid pinnapealseid ettevalmistusi) varjendina - no minu eetiline kompass keeldub selle jama kaasa tegemisest. Selline närukael ma ka pole. Niipalju siis minu personaalküsimusest.

[AMvA]

Väljub teemast, aga ei suuda suud pidada.

Põhimõtteliselt on sul, akf Davidsoniharald, muidugi õigus. Aga korraliku arvamusloo kirjutamine võtab esiteks päeva ära. Teiseks on väga kahtlane, kas see midagi muudab või mõjutab.

Tänapäeval on selleks AI

[Lemet]

Panen pea panti, et peagi ilmub ajukääbikute arsenali stammväide- sellise artikli võis kirjutada vaid AI. Käigu see siis Nursipalu, tuumaenergia, puiduväärindamise või kurgisoolamise pihta. Peamine, et see nende mõtetega kokku ei kõlksu ja tulebki seletus- tegu on AIga.

[Leo]

Ma arvan, et probleemi algpõhjus on eestlastele omane rehepapi mentaliteet. Lollid loodavad, et esiteks, midagi ei juhtu, ja kui juhtubki, siis soome onud, euroliit, nato või mingi muu müütiline aitab. Soome varjendite süsteem on üles ehitatud aastakümnetega ja põhjuseks olid suure sõja kogemused ning lisaks tööstuslikud ohud. Täna ametisse astuvas Soome valitsuses on ka mitu ministrit, kes töötavad nelja-aastasest valitsemise ajast poole ja siis roteeruvad. Eestile oleks vaja Soome päästeameti taustaga sisekaitseministrit kasvõi kohakaasluse korras ja mõneks aastaks. Esiteks teatatakse avalikult kui hullusti varjenditega on ja siis, kui palju läheb töötunde ja € et näiteks 10 aasta jooksul paremaks teha. Ühtegi uut sara püsti ei panda ilma varjendita ja vanadel saradel hakatakse keldreid ja parkimismajasid toestama ning lisasissepääse ehitama. Kindlasti keegi protesteerib, et liiga kallis jaaniiedasi tavalised vabandused isikliku laiskuse ja ahnuse väljavabandamiseks, kuid neid ignotakse, lastakse lahti või pannakse kinni. 10 aastaga harjuvad nii inimesed kui ehitajad, et korralik kelder või varjend on normiks ja osa ehituse kuludest.

[wolfgang]

Nii võiks see olla küll. Muidugi piisaks, kui sisemini üks nõunikki oleks Soome tsiviilkaitse taustaga, mitte minister ise. A noh, kui vaadata, mis tasemega sellid neil kohtadel praegu tolgendavad siis enne 2027 aastat pole ses suhtes mitte mingisugustki lootust paremuse poole. Nende fookus on homoabieludel, millega nüüd põhjamaade sekka olla pääsetud. Samas on tsiviilkaitse kusine olukord üks hea nui opositsiooni esindajatele millega koalitsiooni peksta.

[Kriku]

Senist riigivalitsemise praktikat arvesse võttes on täiesti loogiline, et Põhjamaadele niiöelda lähenemiseks valitakse need asjad, mille koormus riigieelarvele on kõige väiksem, aga mis kõige paremini välja paistavad. Asendustegevus on poliitikute lemmiktegevus.

[Kapten Trumm]

Kordan seekord taas iseennast - Skandinaavia tüüpi varjendiprogrammi mõju riigieelarvele on tegelikult tühine, kuna 95% varjendipinnast ehitavad kinnisvaraomanikud/arendajad ja selle maksavad kinni kinnisvara ostjad või üürnikud. Kuna üür või väljaostumakse on 10% piires kallim varjendi olemasolul, on riigil ka lootust saada sealt rohkem makse. Siit edasi on võimalik tuletada, et tulenvalt riigi/KOV ehitatavate varjendite väikesest osakaalust on tõenäoliselt varjendiprogrammi tõttu kallinevalt kinnisvaralt laekumas makse rohkem kui riik ise selleks ära maksab.

Kui võtta välja, kui palju on Siseminni ja PA ametnikud käinud tööreisidel Skandinaavias ja kõrvutada seda levinud mantraga varjendiprogrammi kallidusest riigieelarve mõistes, siis oleks paras need reisikulud osalejatelt tagasi nõuda - pole isegi nii lihtsast asjast aru saadud (või endale selgeks tehtud), et Skandinaavias varjendeid eelarve raha eest üldiselt ei ehitatagi.

Mulle isiklikult tundub, et aastakümnete pikkune vastumeelsus antud teemal tuleneb (lisaks ametnike rumalusest) ka parteisid toetavate kinnisvarategelaste vastuseisust ja sidrunitest, mis selle vastuseisu jõustamiseks parteikassasse laekuvad.

[London Bridge]

Mis sellest muutuks? Lihtne küsimus, lihtne vastus.

Organiseerin sulle koos teiste akf. õllekohvri või muu meelepärasema jõujoogi. Lisan sellele ka vabas vormis tänukirja moodi asja.

[toomas tyrk]

Kordan seekord taas iseennast - Skandinaavia tüüpi varjendiprogrammi mõju riigieelarvele on tegelikult tühine, kuna 95% varjendipinnast ehitavad kinnisvaraomanikud/arendajad ja selle maksavad kinni kinnisvara ostjad või üürnikud.

Tuletaks nüüd vahelduseks meelde, et mis ajast need programmid toimivad. Avalikke pommivarjendeid hakati nii Rootsis kui Soomes rajama juba enna 2. ms. Maailmasõja ajal ehitati neid palju juurde ning kohandati ka keldreid jms ajutisteks varjendeiks. Peale 2. ms loodi seadusega kohustus teatud ehitise suuruse juures sinna rajada ka varjend.

Ehk siis programmi kestus mõlemis riigis on ca 90 aastat.

Kui nüüd kehtestada nõue teatud ehitise suuruse juures tuleb sinna rajada ka pommivarjend, siis selle tegelik mõju ilmneb alles aastakümnete pärast ning praegust olukorda kuidagi ei paranda.

Muude riikide kogemust siinkohal ei kommenteeri.

[Porutšik]

Osade nn. hrustshovkade juures olid veel ka sellised väljapääsud varjenditest. Ja Brezhnevi aegsetel kortermajadel polnud enam midagi varjendi taolist leida.

Algallikast võib aru saada, et see varjend asub siiski elumajade vahel.
Õhukorstnad hoone alustele varjenditele, mille kaudu on ka varuväljapääs (saab välja roomata) on natuke teistsugused (umbes 1,5 m küljepikkusega betoonist kuubik, vinkelrauast võredega avad ülaosas. Suuruse järgi vaadates on see siiski juba peasissekäik.

Jah, varjend oli majade vahel ja ma polegi muud väitnud. Ja neis betoonkolakates on/olid ka õhushahtid, jämeda metallvõrguga, et keegi vist ei roniks sisse jne.

Tegelikult ei usu, et see oli peasissekäik. Nende nn. uste/luukide järgi otsustades oleks sisseronimine paras hommikuvõimlemine ja väheusutav, et 200+ inimest saaksid sellega normaalse ajavahemiku jooksul hakkama (lisame siia suure stressi ja igasugused ilmastikutingimused ja....).


Kuna jutuks on ka variandid uutele varjenditele, siis siin on suht varakult jutud jõudnud selleni, et ega anna uusi varjendeid eriti juurde rajada, ehk ainult uute majade ehitamisel. Mis võtab ilmatuma aja ja praegust nutust olukorda ei lahenda. Ehk saaks veel ka teha varjendeid parkide ja haljasalade alla (kuid nad isegi on hääbumas ja kinnisvarahaid kärbivad neid mis jõuavad).

Möödaminnes on puudutatud ka Ukraina nn. pealmaavarjendeid, või täpsemini lühiajalisi varjumiskohti.
Midagi taolist oli ka sakslastel Teises Ilmasjas (ehk küll kapitaalsemad ehitised).
Ma pean silmas nn. Winkelturm.

Neid ehk veel annaks teha (rahaline pool on muidugi iseasi).Või tapsemini, neid ehk annaks veel kuhugi linnades mahutada, kuid selgi juhul on vajalik väga suur tahe. Mõned neist olid 500 inimese varjumiseks ja alumises osas 3 meetri paksuste seintega. See selleks.

Muide, ka hiljutine artikkel ühest Tallinna ülekäigutunnelist.

Tallinn otsib Balti jaama tunnelile rakendust.

Tallinna linnavõimul pole veel kindlat seisukohta, mida teha Balti jaama tunneliga pärast Vana-Kalamaja tänava ja Balti jaama väljaku valmimist...
Varjumiskohana on see igal juhul vajalik, aga loomulikult tahaksime funktsionaalsemat kasutust kui lihtsalt varjumiskohana hoida,» ütles Svet.

https://www.postimees.ee/7798918/tallin ... -rakendust

[Kapten Trumm]

Kordan seekord taas iseennast - Skandinaavia tüüpi varjendiprogrammi mõju riigieelarvele on tegelikult tühine, kuna 95% varjendipinnast ehitavad kinnisvaraomanikud/arendajad ja selle maksavad kinni kinnisvara ostjad või üürnikud.

Tuletaks nüüd vahelduseks meelde, et mis ajast need programmid toimivad. Avalikke pommivarjendeid hakati nii Rootsis kui Soomes rajama juba enna 2. ms. Maailmasõja ajal ehitati neid palju juurde ning kohandati ka keldreid jms ajutisteks varjendeiks. Peale 2. ms loodi seadusega kohustus teatud ehitise suuruse juures sinna rajada ka varjend.

Ehk siis programmi kestus mõlemis riigis on ca 90 aastat.

Kui nüüd kehtestada nõue teatud ehitise suuruse juures tuleb sinna rajada ka pommivarjend, siis selle tegelik mõju ilmneb alles aastakümnete pärast ning praegust olukorda kuidagi ei paranda.

Muude riikide kogemust siinkohal ei kommenteeri.

Skandinaavias WWII rajatud varjendipargist moodustavad põhiosa selleks hädapärast kohandatud keldrid, mis näiteks tuumarelva kontekstis on kõlbmatud. Ja tegelikult ka Dresdeni pommitamise kontekstis. Seepärast, neist WWII aegsetest on täna varjendina kirjas vähesed (peamiselt graniiti rajatud tunneltüüpi ehitised) ja riik on näiteks Helsinki kesklinna piirkonnas olnud sunnitud rajama mitmeid avalikke suurvarjendeid graniitkaljusse, sest nende Carl Gustavi aegsete majade keldritel (mida WWII ajal liivakottidega järgi aidati) pole erilist efekti enam. WWII järel, uue seadusega rajatud uuselamurajoonides ja muudes ehitistes on aga vähemalt S1 klassi omad juba olemas. Seepärast asuvadki Skandinaavias (ka Rootsis) tuntuimad suurvarjendid kuskil kesk/vanalinna piirkonnas. Tänapäeva nõuetele vastav varjendiehitus on Skandinaavias käinud siiski umbes 1960ndatest. Ehk siis umbes 70 aastat. Ja mui ma tohiks meenutada, siis Eesti taasiseseisvumisest on möödas 32 aastat (mis on pool 70-st), kas meil täna on ette näidata pool sellest, mis Skandinaavias tehtud? Ei ole, protsent on isegi miinuses, sest ka see pisku, mis meile NSVL pärandina jäi, on tänaskes paljaks varastatud ja ära lagastatud.

[toomas tyrk]

Skandinaavias WWII rajatud varjendipargist moodustavad põhiosa selleks hädapärast kohandatud keldrid, mis näiteks tuumarelva kontekstis on kõlbmatud.

On kaks erinevat asja - kiire keldrite pommivarjenditeks kohandamise programm, mis käivitus juba sõja käigus.

Ja pommivarjendite ehitamise programm, mis käivitus juba kolmekümnendate aastate lõpus. Nii mõnigi tänaseni kasutuses olev avalik pommivarjend on loodud selle pommivarjendite ehitamise programmi raames.

1992. aastal ei nähtud Eestis kohe mingit vajadust hakata uuesti pommivarjendeid ehitama või kohustada kedagi seda tegema hakata.

Kes on nüüd selles süüdi?

Ja ka praegu on veel elus mõned nõuka aegsed pommivarjendid. Kasutamiskorras elus. Mina tean hetkel küll ühte.