Autotehnikateema

[logistik76]

Sellise õpetuse järgi on hea sõita vanakooli japsimaasturi diiselmootoriga.
2,7-3,3(4) liitrisel maasturi diislil on piisavalt jõudu (pöördemomenti) ka enne turbo rakendumist, isegi vale käigu sissepanemine ei sureta masinat välja, vaid ainult toriseb jämeda häälega. Paaritonnise käru sappa haakimisel peab natuke käiguvahetuse peale mõtlema hakkama.
Bentsukatest kannatab(s) väikestel pööretel kulgemist näiteks ürgvana Volvo 240/740 2,3 liitrine, aga suure diisli madala otsa minekut ikka päris pole.
No ja tuleviku poolelt, elektrimootoril on täiesti pohh, kuidas vajutad või ei vajuta, võiks liiklusele keskenduda.

[Walter2]

tavaliselt on ka keti pingutuseks hüdrauliline plunzer, mis tähendab, et esimesed sekundid pole kett pingul - ja liiga madalatel tuuridel samuti.

Pea nüüd selle väitega pisut hoogu. Hüdraulilised ketipingutid on kõik tihendite ja kuulklapiga nii et õlisurve kadudes see kokku ei vajuks ja kett lõdvaks ei muutuks. Sama põhimõttega on ka hüdrotõukurid (korrektne nimetus oleks hüdrokompensaator kuna ta kompenseerib kulumisest tingitud tekkivaid lõtkusid klapiajamis mitte ei tõuka midagi). See et kulunud ja rem.vajadusega mootoritel viskab nuka keti käivitades maha või mootori klapiajam klõbiseb paar sekundit kuni õlisurve kaande jõuab pole normaalne olukord - korras mootoritel säilitavad korras ketipingutid kui klapitõukurid oma nimimõõdu ka õlisurve ära kadudes.

[ahto42]

Tänapäeval on juba ka muutuva tootlikusega labadega õlipumbad. Nagu roolivõimuomad, aga labade töökamber liigub.
Võtame nt kurikuulsa 1.2 TCe oma õlikuluga, millele tuli nö tarkvara update.
Kõik see ainult selleks, et paberil säästa paar tilka kütet.

https://www.youtube.com/watch?v=g_OSsaOpmGA

Kui ma õigesti mäletan, siis oli ka kunagi Fordi kastika 3.2 diislil bulletiin, et õlivõttur ei tohi üle 15 mint kuivale jääda õlivahetuse aeg, mingi põhjaklapi teema. Muidu ei tule õlirõhk piisavalt kiiresti enam üles(kui üldse tuleb) ja edasi juba teadagi mis.

Mäletan, et vanasti maal kastimspumbad olid samal põhimõttel. Oli küll sisendvoolikul põhjaklapp, aga ikkagi oli tükk tegu, et vesi üles saada.
Ses mõttes on vana hea hammaspump lollikindlam.

[KategorieC]

Võtame nt kurikuulsa 1.2 TCe oma õlikuluga...

Olles just uuema (kasutatud) bensiinimootoriga auto otsingul..see 1.2 TCe on siis asi mida pigem vältida?

[ahto42]

Tänapäeva omasid ei tea, aga 2015 megane on õlikulu 0,5L 1000km kohta.

[OLAVI]

Võtame nt kurikuulsa 1.2 TCe oma õlikuluga...

Olles just uuema (kasutatud) bensiinimootoriga auto otsingul..see 1.2 TCe on siis asi mida pigem vältida?

Alates 2018 on Renault selle mootori ja kõigi teiste markide, (mis kasutavad Reno mootoreid) ametlikuks tänavasõiduõliks nimetanud Castrol-GTX 5W-30 RN17, mis asendab ka eelmisi norme RN700 ja RN710.
Spordiks on ka 0W-40 RN17.

Kui sellesse mootorisse on varem mingeid muid "häid õlisid" kallatud, siis peaks küll ettevaatlik olema.
(Isegi esinduses pakuti garantii ajal mootoriõliks "suvalist vabalthingava õli" (odavam), mis ei ole sellele turbo mootorile ettenähtud, kusjuures ka nende Reno hooldusjuhend netis näitas, et vaja on RN17 õli.)

[OLAVI]

Tänapäeva omasid ei tea, aga 2015 megane on õlikulu 0,5L 1000km kohta.

Milline mootor ja millise õliga?

[OLAVI]

tavaliselt on ka keti pingutuseks hüdrauliline plunzer, mis tähendab, et esimesed sekundid pole kett pingul - ja liiga madalatel tuuridel samuti.

Pea nüüd selle väitega pisut hoogu. Hüdraulilised ketipingutid on kõik tihendite ja kuulklapiga nii et õlisurve kadudes see kokku ei vajuks ja kett lõdvaks ei muutuks. Sama põhimõttega on ka hüdrotõukurid (korrektne nimetus oleks hüdrokompensaator kuna ta kompenseerib kulumisest tingitud tekkivaid lõtkusid klapiajamis mitte ei tõuka midagi). See et kulunud ja rem.vajadusega mootoritel viskab nuka keti käivitades maha või mootori klapiajam klõbiseb paar sekundit kuni õlisurve kaande jõuab pole normaalne olukord - korras mootoritel säilitavad korras ketipingutid kui klapitõukurid oma nimimõõdu ka õlisurve ära kadudes.

Kaasaegsetel turboga mikromootoritel puuduvad tihendid ketipingutis ja enam ei kasutata hüdrotõukureid klapiajamis, sest detailid tehakse nii täpsed arvestades mootori ekspluatatsiooniaega ning kui klapid kuluvad, siis tootja juhendi järgi vahetatakse komplektne plokikaas.
Käsikastiga autode kasutusjuhendis on keelatud parkimisel (kallakul) jätta sisse käiku, sest on oht, et auto liikudes ja vänta keerates lõtvub nukakett, mis käivitusel võib puruneda.

Ka õlituld ei süüta enam õliandur vaid arvuti, mis ei lase õlitulel süttida alla teatud pöörete, et igasugu vilkumistega autojuhti mitte häirida.
Minu autol oli tehasest seatud, et alla 2000rpm õlituli ei süttiks ja arvuti abil lülitasin selle piirangu välja.

VAG grupp näiteks kasutab sellist võtet, et väntvõlli asendiandur on hooratta taguses väntvõlli semmerlingis ja kui vale õli (sobimatud lisandid) sööb semmeri ära ning andur saab õliseks, siis vändaandur lõpetab töö ja auto seiskub.
Originaalvaruosa pakendil on hoiatus, et "paigaldada kuivalt, et andur ei saaks õliseks".

[ahto42]

Seda, alates 2018 on mingi spets õli tehtud, (vähem pulveriseeruv) ei tähenda seda, et probleemi ei ole.
Praegust olukorda jällegi ei tea, aga Daciatel sama mootoriga, puudus õlitaseme anduri juhtmestik. Andur ise on olemas mootoriploki küljes, aga juhet sinna ei läinud.

[Walter2]

VAG grupp näiteks kasutab sellist võtet, et väntvõlli asendiandur on hooratta taguses väntvõlli semmerlingis ja kui vale õli (sobimatud lisandid) sööb semmeri ära ning andur saab õliseks, siis vändaandur lõpetab töö ja auto seiskub.
Originaalvaruosa pakendil on hoiatus, et "paigaldada kuivalt, et andur ei saaks õliseks".

Andur ei asu sel tihenditüübil mitte ''semmerlingis'' vaid tihendi flantsi küljes ja on eraldi vahetatav. Seda tüüpi tihendi vahetus käib erirakisega, kuna ''semmerlingi'' kättesaamiseks tuleb eemaldada vända tagaosa tapil istuv impulss-hammasvöö. Kuna viimane istub keskmise siirde-/pingistuga oma tapil siis selle samatelgsuse ja õige süütehetke tagamiseks ongi vajalik rakis. Õli ei tohi impulss-hammasvöö istupinnale vahele sattuda kuna sellega ei garanteerita impulssratta püsiv sidusus vända tapiga (muu kui ist ei hoia teda seal paigal). Õli ei tee süüteandurile midagi ja ei seisku see auto ka teepeal kui õlitilgad all (isiklikud kogemused) - vanema põlvkonna autodel asus hammasvöö suisa karteris ning andur läbi mootoriploki luges seal õlimöllu seest süüteimpulsse.
Keda huvitab siis pilt koos jutuga: https://www.youtube.com/watch?v=Lo6wpKdBoUE

[teeline35]

Kutselise autojuhina võtaks natuke kommenteerida;

Põhimõte on ju nagu õhulahingus - speed is life ja teise või kolmanda liigutuse tegemiseks on vaja ikka energiat. Kogu aeg imestan, kuskohast taoline tarkus tuleb, mida siis autokoolid õpetavad.

Kuskohas selline elu ja surma peale sõit käib? Mis Akf tee peal selle energiaga teeb? Kõrgust pole vaja ju muuta ja kiiruse maha võtmiseks pole samuti suuri energiaülejääke vaja?

...Aga mis minusugune ikka teab, 30 aastat sõitmisi, ligi 1M km läbisõidu paari kergema avariiga,...

Ca 33 000 km aastas 30 aasta jooksul. Kõva sõna, aga kuskohas eestis iga päev niipalju sõitma peab, et 33 000 kilomeetrit aastas kokku saab?

Vähemalt on mul rõõm tervest autost (ja iseeenda tervest lihakehast).

Närvilise ja tõmbleva sõidustiili korral rõõm viisakatest kaasliiklejatest, kes on lähtunud põhimõttest "targem annab järele"!

[Kapten Trumm]

Kuskohas selline elu ja surma peale sõit käib? Mis Akf tee peal selle energiaga teeb? Kõrgust pole vaja ju muuta ja kiiruse maha võtmiseks pole samuti suuri energiaülejääke vaja?

Selle jutu peale ma arvan, et tegemist pole kas kutselise juhiga või pole firma raatsinud ökonoomse sõidu kursustele saata.
Ökonoomse sõidu alus on hoida hoogu, planeerida oma liiklumist pikemalt ette, mitte pidurdada lihtsalt hoo tapmiseks pikalt, pidurdada mootoriga ja mitte kiirendada liigselt (peale selle kui on hoog maha pidurdatud). Ses mõttes, et idioote näeb teedel ka rekkade roolis. Ja ökonoomse sõidu alus EI OLE tühikäigul ülekoormatud mootoriga töristamine nagu autokoolis tarkust jagatakse.

Siin pole midagi ühist närvilise sõidu või kihutamisega. Mul on alluvatega samasuguse tehnikaga tööauto, karmimad mehed kulutasid esipiduriklotsid läbi 40 tuhande peal, minul pidasid need vastu umbes 120 tuhat. Lugege Kalju Aleksiuse raamatut "Sõitkem säästlikult". Ütle kui kaua kestavad sul piduriklotsid, siis ütlen, kuidas sa sõidad

[Kapten Trumm]

Andur ei asu sel tihenditüübil mitte ''semmerlingis'' vaid tihendi flantsi küljes ja on eraldi vahetatav. Seda tüüpi tihendi vahetus käib erirakisega, kuna ''semmerlingi'' kättesaamiseks tuleb eemaldada vända tagaosa tapil istuv impulss-hammasvöö. Kuna viimane istub keskmise siirde-/pingistuga oma tapil siis selle samatelgsuse ja õige süütehetke tagamiseks ongi vajalik rakis. Õli ei tohi impulss-hammasvöö istupinnale vahele sattuda kuna sellega ei garanteerita impulssratta püsiv sidusus vända tapiga (muu kui ist ei hoia teda seal paigal). Õli ei tee süüteandurile midagi ja ei seisku see auto ka teepeal kui õlitilgad all (isiklikud kogemused) - vanema põlvkonna autodel asus hammasvöö suisa karteris ning andur läbi mootoriploki luges seal õlimöllu seest süüteimpulsse.
Keda huvitab siis pilt koos jutuga: https://www.youtube.com/watch?v=Lo6wpKdBoUE

Taoline anduri paigaldus on lihtsalt ilmekas näide, et autode ehitus nihkub ühepäevaperemehe stiilis. Ehk ekspluatatsioon on tulevikus tehtud võimalikult keeruliseks.

Ma vahetasin hiljuti 2000a Volvo väntvõlli asendi andurit, kogu operatsioon võttis aega ca 10 minutit ja vaja polnud isegi kanalit, kõik on tehtav kapoti alt ja elementaarses tööriistakohvris leiduvaga. Tuli lihtsalt enne natuke netist uurida, et mitte tühja tööd teha.

Ja antud auto pole mingi "vanakool", ka seal on imeasju piisavalt (nt karteripõhjal puudub tihend, selle paigalduseks tuleb esindusest osta umbes 60 eurone tuub spetsjomm liimi pluss vaevad selle töö korrektse teostamisega põlve otsas. Paned liiga paksult, siis ei kivine korralikult ära ja hakkab lekkima. Ja silikooniga ei saa üldse pidama.

[_dumbuser_]

Kutselise autojuhina võtaks natuke kommenteerida;

Põhimõte on ju nagu õhulahingus - speed is life ja teise või kolmanda liigutuse tegemiseks on vaja ikka energiat. Kogu aeg imestan, kuskohast taoline tarkus tuleb, mida siis autokoolid õpetavad.

Kuskohas selline elu ja surma peale sõit käib? Mis Akf tee peal selle energiaga teeb? Kõrgust pole vaja ju muuta ja kiiruse maha võtmiseks pole samuti suuri energiaülejääke vaja?

...Aga mis minusugune ikka teab, 30 aastat sõitmisi, ligi 1M km läbisõidu paari kergema avariiga,...

Ca 33 000 km aastas 30 aasta jooksul. Kõva sõna, aga kuskohas eestis iga päev niipalju sõitma peab, et 33 000 kilomeetrit aastas kokku saab?

Vähemalt on mul rõõm tervest autost (ja iseeenda tervest lihakehast).

Närvilise ja tõmbleva sõidustiili korral rõõm viisakatest kaasliiklejatest, kes on lähtunud põhimõttest "targem annab järele"!

Mul on olnud karmim laks 9600 km kuu ajaga ja ei lahkunud riigi piiridest. Ja ma pole küll kuskilt otsast mingi elupõline roolikeeraja. Jah, ongi olemas sellised tööd. Antud juhul oli vaja ühed seadmed üle riigi laiali vedada. Aeg oli tähtis ja üleandmise protsessis pidin isiklikult osalema. Samas see 500 kilti päevas on kerge TLN-VÕRU ots. Ma oletan, et enamvähem esimene bussijuht või kaubavedaja ei pilguta selle peale silmagi. Aga kaubavedajaid on lademes. Igasugu poeketid ja lugematu hulk kõiksugu kokkuostetud jama mis tuleb pakikappidesse laiali tassida. Aga kutseline juht ja aasta peale 30 000 on palju ?

[Kapten Trumm]

Tänapäeva omasid ei tea, aga 2015 megane on õlikulu 0,5L 1000km kohta.

Oli mul kunagi ise remonditud (kolvirõngad jne) BMW mootori õlikulu selline, et õlivahetuse peale tuli 2-3 kanistrit peale valada.
Kui hakkasin süvenema ja avastasin, et kasutusjuhend nõuab õhutemp üle 15 kraadi 50 ülemist viskoossust, kallasin "sellele vanale mootorile kärab tavaline 10W-40 küll" sisse natuke paksema 20W-50 õli (nõuetekohast 15W-50 pole osta enam kuskilt) ja õlikulu ning sinine sahmakas summutist külmkäivitusel kadus üleöö. Ehk siis need tänapäeva mootorite õlikulud on selle "ülearuse 10 ühiku viskoossuse" probleem, millele pole adekvaatset lahendust leitud.

Ehk siis kui nende "moodsate" mootorite sisemised lõtkud teha normaalseks (või kuluvad normaalseks), tuleb sisse panna normaalse viskoossusega õli ja kõik need legendaarsed õlikulud kaovad isesenesest. Need vesiõlid on loodud selleks, et saada ökonoomsus natuke paremaks. Kui oled autosid dünostenditanud, siis tead, et iga järgmise katsega kipub võimsusnäit natuke kasvama - kuna kuumenedes muutuvad õlid vedelamaks ja sisekaod vähenevad, muutubki võimsusnäit iseenesest suuremaks. Täpselt sama iva on ka nendel ebanormaalsetel 0W-20 õlidel, mida õlivahetuse peale tuleb 10 liitrit peale valada.