NMT/GSM

[klemmikas]

Alustame sellest, et imei kood on gsm telefonil, nmt telefonil oli muu kood.
Hiljem asendus see sis koodiga, et ei saaks teise numbri pealt helistada.

Kuid NMT-450ga Soome masti taga rääkimine ei olnud mingi müüt ega ülilevi, vaid selline võimsa saatjaga ja pika antenniga analoogside ongi võimeline levima väga kaugele.
Üle mere on väga lihtne minna, isegi piiratud 0,5W PMR 446 raadiojaamadega on räägitud väga kaugete vahemaade taha üle mere ja piisavalt kõrgel olles.

Tol ajal oli tavaline, et mere ääres olid autod reas, et Soome masti taga helistada ja kindlasti ka kõrged kohad.
Kindlasti mõjutas ka ilm levi.

GSM on jah piiratud leviga, lisaks on GSM-i võmsus kordades lahjem, kui seda olid kõige võimsamad NMT-450 telefonid.
Samuti 450 mhz levib kaugemale.
Parim selleks oli siiski kohvermobiil või väiksem mobiil autovarustustega, kus katusel oli pikk antenn.

Oot, mis jutt see on, et 1W=1km? Sellist reeglit ei ole olemas, kui raadiosidest mitte midagi ei tea, siis paluks sel teemal mitte sõna võtta.
Raadiosignaal levib täpselt nii kaugele, nagu tal olud võimaldavad levida ja lisaks mõjutab seda õige antenn ja muidugi võimsus.
Kuid isegi 0,5W on võimalik õigelt kõrguselt, õige antenniga üle mere rääkida ülimalt kaugele.
Samuti mõjutab levimise kaugust sagedus, erinevad sagedused vajavad erinevat võimsust, et levida sama kaugele ja kõik ei suudagi ühe kaugele üldse levida.

PMR 446 raadiojaamad on seadusega piiratud 0,5W peale ja need levivad üsna tavalistes oludes juba 1km ja peale.
Kui on veel kõrgemad kohad ja vaba maa minna, siis tavalised käsijaamad panevad vabalt mitmeid km-d, rääkimata suurtest antennidest.

[MeelisV]

Umbes ehk aastal 2000, Tallinn Pirita tee. 20 maja.
Ei mäleta kas olin kontoris (aknad mere poole) või maja ees õues aga...
Mudelit mäletamata kuid selleaegne tavaline Ericssoni pisike gsm telefon näitas mõnda aega soome levi. Oli päris huvitav kogemus. Ilm oli muidugi sellel päeval väga ilus ja siis keegi rääkis ka mingit ülilevi juttu üle mere.

[_dumbuser_]

Umbes ehk aastal 2000, Tallinn Pirita tee. 20 maja.
Ei mäleta kas olin kontoris (aknad mere poole) või maja ees õues aga...
Mudelit mäletamata kuid selleaegne tavaline Ericssoni pisike gsm telefon näitas mõnda aega soome levi. Oli päris huvitav kogemus. Ilm oli muidugi sellel päeval väga ilus ja siis keegi rääkis ka mingit ülilevi juttu üle mere.

Jah, levi näitas aga ühendust ei saanud. Masti külge haakimine ja sideseanss olid erinevad asjad.

[MeelisV]

täitsa võimalik, et poleks jätkunud levi võimusust samas ma ei ka mäleta mis seis selle roamingu õigusega oli sellel ajal
lihtsalt omapärane oli, et telefon valis võrguks mida kuvada pigem kauge soome võrgu selle asemel, et midagi ümbruskonnast püüda.
kuigi jah seal piirkonnas oligi kunagi paras leviauk. koridoris ei saanud üldse rääkida jms. jama.

[_dumbuser_]

täitsa võimalik, et poleks jätkunud levi võimusust samas ma ei ka mäleta mis seis selle roamingu õigusega oli sellel ajal
lihtsalt omapärane oli, et telefon valis võrguks mida kuvada pigem kauge soome võrgu selle asemel, et midagi ümbruskonnast püüda.
kuigi jah seal piirkonnas oligi kunagi paras leviauk. koridoris ei saanud üldse rääkida jms. jama.

Selle igavesti pika maa taguse ühendusega tekkis see jama, et signaali edasi-tagasi liikumise aega oli nii pikk, et masti jaoks tekkis olukord kus moblat enam ei olnud kuna ettenähtud ajal ei tulnud vastust.

[klemmikas]

Ma ei tea 100% öelda, aga olen kuulnud, et GSM 900 puhul piiratigi ajaliselt sihilikult leviala ära. Seda teab keegi targem nüüd kinnitada või ümber lükata.
Kuid enamjaolt on levi puhul probleemid ikkagi kehv kvaliteet ja nõrk signaal.

Omakorda sai siin asja mõjutada see, et üks asi on see, et telefon saab signaali kätte, aga kas ta ka vastu saata suudab.

[Kilo Tango]

Ma ei tea 100% öelda, aga olen kuulnud, et GSM 900 puhul piiratigi ajaliselt sihilikult leviala ära. Seda teab keegi targem nüüd kinnitada või ümber lükata.
Kuid enamjaolt on levi puhul probleemid ikkagi kehv kvaliteet ja nõrk signaal.

Omakorda sai siin asja mõjutada see, et üks asi on see, et telefon saab signaali kätte, aga kas ta ka vastu saata suudab.

Ei ole tõsi. GSM on digiside ja seal on antennid häälestatud teatud ajastusakna peale eeldades, et see on piirkond, kus seadmed enamasti on ja kui nad seal ei ole, siis tegeleb nendega ilmselt teine kärg. Neid timinguid sai häälestada - merel tehti need levialad eriti suureks, et purjetajad saaksid helistada. Kui vastus võtab rohkem aega, kui ette nähtud, siis vastust lihtsalt ignoreeritakse. Ekraani peal näidatud kärje identitifikaator on hoopis teine asi - see näitab, et telefon suudab seda signaali vastu võtta. Mitte sinna infot saata.

Lisaks on ajaga telefonide väljundvõimsused jäänud järjest väiksemaks ja sestap ka võimalikud sideulatused väiksemaks. Selle pärast käisid ka mõned EMT võrgu eest vastutavad kodanikud veel kaua aega pärast nutitelefonide tulekut Nokia 250-ga ringi. Lisaks oli seal sees ka mõningast võrgu diagnostika tarkvara, aga see on teine jutt.

[klemmikas]

Kas sa ise ka aru saad mida sa praegu rääkisid?
Ütled ajalise piirangu kohta, et ei ole tõsi ja siis räägid sellest, kuidas gsm levimise kaugus on ajaliselt piiratud.
Sa ise ei saa aru, kui ebaloogilist juttu sa praegu räägid?
Ma tean, et gsm digitaal on, sellepärast seal saabki leviala sedasi piirata.

Ma mainisin ka seda, et telefon ei pruugi suuta signaali vastu saata, sa vist eriti ei lugenud.

Kärjest rääkides, siis see ei levigi kuhugi mujale, kui vaid peamiselt sinna suunda, kuhu see suunatud on.

Nokia 250 on NMT-450 telefon ja sel ei ole gsm-ga mitte midagi pistmist, seega panid jälle mööda.
Kui midagi rääkima tuled, siis ole hea, loe mu tekst enne korralikult läbi ja siis tee endale faktid selgeks, selgelt sa kumbagi hetkel teinud ei ole.

[lootsik]

GSM'i suhtluse kauguse määrab ära aeg.
Kui mast telefonile midagi saadab, siis eraldatakse telefonile ajaslot,
mille sees peavad andmed telefonist (ka kõne on andmed) tagasi masti jõudma.
See ajapiirang on operaatori poolt seadistatav ja võib eri kandesagedustel erinev olla.
Mingi aeg oli vist EMT-l piir pandud nii, et maks. 35km kauguselt jõudis telefon vastata.
Ja siis osades mastides merepoolsetele antennidele eraldati 2 slotti, et saaks kuni 70km kauguselt vastata.
kindlasti on ka teisi ajapiiranguid.

[toomas tyrk]

Sloti pikkus ei ole operaatori poolt määratav. On osa GSMi protokollist. 35 km ja 70 km on küll õiged numbrid.

GSM on oma olemuselt pakett-side. Tugijaam saadab välja pakette ja klient peab sobivas ajaühikus vastama. Ei vasta selles ajavahemikus - tugijaam saadud vastust enam ei edasta.

See, kas vastus tuleb ühe või kahe sloti jooksul - see on operaatori poolt seadistatav.

[klemmikas]

Mis jutt see on?
Operaator saab üsna täpselt määrata, kui kaugele levi ulatub.

[toomas tyrk]

Mis jutt see on?
Operaator saab üsna täpselt määrata, kui kaugele levi ulatub.

Mis jutt see nüüd on? Äkki selgitad, kuidas operaator seda teeb?

[klemmikas]

Lihtsalt seadistab tehnika vastavalt, mis probleem see olema peaks.
Määrab ära ajaliselt, kui kaugele saab mobiil töötada.
Näiteks üle piiri olevad alad on üsna täpselt ära piiratud sedasi.

[_dumbuser_]

Määrab ära ajaliselt, kui kaugele saab mobiil töötada.

Et siis ühendab aja ja ruumi ?

[toomas tyrk]

Sest see on osa protokollist. Andmevahetus peab toimuma kindlas ajavahemikus, et omakorda tugijaamad saaks infot edastada teistele tugijaamadele. jne.

Samas teemas olen andnud viiteid sellele timeslotide küsimuses. Foorumis on veel mitu teemat, kus sama küsimus on läbi käinud ja kus samuti on viiteid jagatud.

Üle piiri alad ei ole üldse kuidagi GSMi protokolli poolt piiratud. Mine Narva või ka paarkümmend km Narvast läände, haagi end vene võrku ja helista palju tahad.

Arved on sinu kulul.