Rail Baltic, Talsingi tunnel ja Saaremaa sild

[Kriku]

kütusekulu kaalu või mahuühiku kohta oleks igal juhul väiksem kui autoga.
akf lemeti poolt kirjutet numbrite põhjal oleks vahe suur, vaatamata tartu kaudu ringi liikumisele.

Jah, aga RB kaudu oleks ju ikkagi veel palju väiksem kütusekulu?

[lennumudelist]

Mäletan, et RB pidi olema kontaktliinidega ja sobiv elektrirongidele. Kindlasti saab ka diiselveduriga sõita, aga ideaalis on minu arusaama järgi kütusekulu kuskil elektrijaamas või tuule/päikesepargis.

Majanduslikult on vist efektiivne nii, kui diiselvedur manööverdab jaamas rongikoosseisu õigesse kohta, siis aga tuleb elektrivedur ja viib selle kaugele lõunasse. Moodsal elektriveduril võivad muidugi olla jaamas sees manööverdamise jaoks ka väike genraator või akupank.

[diesel]

Jah, aga RB kaudu oleks ju ikkagi veel palju väiksem kütusekulu?

kas rb ehituskulud ka valemisse mahuvad?
olemasoleva trassi elektrifitseerimine ja kogu pikkuses kahe niidiliseks tegemine oleks tõenäoliselt suurusjärk või rohkem odavam rb tühjale kohale ehitamisest. pikema maa kulu versus terve uue trassi ehituse kulu. kui mingist kaubaveost üldse rääkida, siis uue trassi ehituskulud lähevad ju sirge seljaga opereerimistasude sisse lisaks varem mainitet 300 millisele aasta hooldekulule. hiljuti räägitud 25 miljardit ühe niidise rb kohta teeb väga jumeka numbri aasta kohta. ma ei tea, millistest tasuvusaegadest raudtee puhul räägitakse, aga sajad miljonid aasta kohta tuleks siit igal juhul.
kas sellilst kulutust saab veidi väiksema kütuse ja ajakuluga põhjendada?

[Kriku]

Jah, aga RB kaudu oleks ju ikkagi veel palju väiksem kütusekulu?

kas rb ehituskulud ka valemisse mahuvad?

Ei oska öelda.

[olevtoom]

Arvestades seda, millise surve all on praegu keskkonnateemad, pole ülepea kindel, et sedasorti avaldus ka viie aasta pärast tõele vastab. Suure tõenäolsusega pigem vastupidi. ...

Arvestada tuleks ka seda, et inimeste vägisi roheliseks tegemine võib ühel hetkel väga valusa tagasilöögi anda. Lääne pool Euroopas, kus inimesed vabadusega rohkem harjunud on, juba üht-teist paistab.

[kummikomm]

Ja põhiline, millest see jauramine siin alguse sai ja millest kõik "raudteespetsid" a la kummikomm kikivarvukil mööda jalutavad- keskkonna teema. Raudteel veetava kauba puhul samade koguste juures ON KÜTUSEKULU VAHE MITTE PROTSENTIDES, VAID KORDADES.

Kallis inimene, mina ei ole seda fakti kordagi kahtluse alla seadnud. Paluks minule mitte sõnu suhu panna!

Püüdsin võimalikult lihtsalt ja lühidalt kirjeldada raudtee toimimise printsiipe ja tänast objektiivset reaalsust. Paraku, praegu, raudteetranspordi kordades väiksem kütusekulu ei transformeeru tarbija jaoks soodsamaks ja atraktiivseks teenuseks. Seni, kuni maanteetransport on paindlikum, odavam ja sageli kiirem, puudub turumajanduse tingimustes ratsionaalne motiiv raudteetransporti kasutada. Viitan uuesti - 77% vs 17%. Kui mõni logistikaettevõte leiab, et kallima ja aeglasema transpordi pakkumine on ahvatlev turunišš, siis on ju võimalik pakkuda vastavat "rohepaketti" sarnaselt olukorrale, kus meil on võimalus "rohelise" elektri eest lihtsalt heast tahtest rohkem maksta.

Raudteetransport lõuna suunas on võimalik ka täna, paraku taristutasud on sellised, et see pole konkurentsivõimeline. 2022 üritati midagi käima panna, üks reis tehti ja edasi on ainuke uudis niisugune - https://www.err.ee/1608835438/merevaigu ... valt-kaupa

Toon välja veel ühe julgeolekuaspekti - raudteel peatab iga rike, avarii või sabotaaž liikluse ja lööb kõik graafikud sassi. Sama lugu regulaarsete remonttöödega. Mõjunäidet saab igaüks tunda praegu näiteks Tallinn-Tartu liinil. Ümbersõiduvõimalus reeglina puudub.

[Lemet]

Toon välja veel ühe julgeolekuaspekti - raudteel peatab iga rike, avarii või sabotaaž liikluse ja lööb kõik graafikud sassi.

Siin pole ka autotranspordil erilist eelist, alle hiljaaegu oli siinsamas juttu, kuidas üheainsa Lätis asuva silla purukslaskmine suleb transpordikoridori.

[Kriku]

Seni, kuni maanteetransport on paindlikum, odavam ja sageli kiirem, puudub turumajanduse tingimustes ratsionaalne motiiv raudteetransporti kasutada.

Puhta turumajanduse tingimustes poleks ka motiivi la põlevkivielektri asemel midagi muud kasutada .

[kummikomm]

Toon välja veel ühe julgeolekuaspekti - raudteel peatab iga rike, avarii või sabotaaž liikluse ja lööb kõik graafikud sassi.

Siin pole ka autotranspordil erilist eelist, alle hiljaaegu oli siinsamas juttu, kuidas üheainsa Lätis asuva silla purukslaskmine suleb transpordikoridori.

See on pehmelt öeldes jama. Silmaspeetava "üheainsa silla" katkiminekul on ümbersõiduvõimalusi ning suuremaid ja väiksemaid alternatiivseid transpordikoridore oi kui mitu. Katki peab laskma ikka väga palju sildu, et Läti ja Eesti vaheline maanteetransport päriselt halvata. Tavaolukorras rekka ei lähe kuhugi väikeste teede peale mitmekümnekilomeetrist ringi tegema, kuni silla juures sabas oodates ikkagi kiiremini saab.

Raudtee, oma olemuselt, on paraku palju haavatavam.
https://www.err.ee/1608743218/sabotaaz- ... giliikluse
Sakslased said katki tehtud kaablid ülikiiresti, kolme tunniga parandatud, aga segadust jätkus kauemaks.

[Lemet]

Tänapäevane tehnika võimaldab purukslastud raudteeühenduse kiirelt taastada, nii et ka siinkohal pole autotranspordil erilisi eeliseid. Need olemasolevad väikesed transpordikoridorid aga muudetakse neile mittemõeldud transpordihulga poolt kiirelt läbimatuteks. Tekivad ummikud, tehnika kogunemine jmt, mis on vastasele üpris teretulnud sihtmärk. Nii et ei näe ses suhtes erilisi eeliseid raudtee ees.

Tavaolukorras rekka ei lähe kuhugi väikeste teede peale mitmekümnekilomeetrist ringi tegema, kuni silla juures sabas oodates ikkagi kiiremini saab.

Läheb küll, lausa suunatakse. Ma väga tihedalt seda trassi ei sõida aga näiteks jaanuari lõpus tuli teha kümnete kilomeetrite pikkune ring, kui piiri lähedal Lätis avarii tõttu tee kinni oli. Ja seda mitte sillal, vaid sirgel teelõigul. Vahe teeltminekul ja tagasipääaemisel oli poolteist kilomeetrit, ümbersõidu pikkuseks oli oma 25 km kaunikest kesiseid teeolusid, kus haagetega masinad ristmikel kurja vaeva nägid.

[kummikomm]

Seni, kuni maanteetransport on paindlikum, odavam ja sageli kiirem, puudub turumajanduse tingimustes ratsionaalne motiiv raudteetransporti kasutada.

Puhta turumajanduse tingimustes poleks ka motiivi la põlevkivielektri asemel midagi muud kasutada .

Tulevad ka autokütusele CO2 maksud peale. Poliitiliselt võidakse autode surnuksmaksustamisega kaubad maanteelt raudteele suruda, aga nagu ma oma esmases postituses mainisin - tarbija saab kehvema teenuse ja maksab rohkem.

RB kunagises opereerimise kavas oli prognoositud aastal 2026 (NB! Kahe rööpapaariga trassi korral) reisironge 17 rongipaari ööpäevas ja kaubaronge 12 rongipaari ööpäevas, mis aastaks 2056 (30 aastaga!)tõuseks vastavalt 33 ja 24 rongipaarini ööpäevas. Sealjuures on kaubarongidel arvestatud mahukaubal vagunite arvuks 18 ja konteinervedude 20 vagunit rongi kohta, mis on täiesti naeruväärne. 20 vagunit on selline tagasihoidlik "poolrong".

Kui me aastaks 2030 saame, võibolla, ühe rööpapaariga raudtee ja võibolla kaubarong peab seal sõitma endiselt diiselveduriga, siis võime need rongipaaride arvud ööpävas jagada julgelt kahega. Veokeid sõitis aastal 2018 Tallinn-Ikla maanteel 1505 ööpäevas, kiiruga värskemat statistikat ei leidnud, aga selge on, et vähemaks neid pole jäänud.

[Marvin]

Tänapäevane tehnika võimaldab purukslastud raudteeühenduse kiirelt taastada, nii et ka siinkohal pole autotranspordil erilisi eeliseid.

Palun mine ja räägi seda kõike ka Tallinna linnaisadele, kes juba krtteabkuikaua Tondi ülesõitu/tunnelit ehitavad.

[Lemet]

Palun mine ja räägi seda kõike ka Tallinna linnaisadele, kes juba krtteabkuikaua Tondi ülesõitu/tunnelit ehitavad.

Ma pole tähelegi pannud, et Tallinnas on raudteeühendus puruks lastud. Mäletamist mööda oli uue silla paigaldamisel rongiühendus üpris lühikest aega häiritud. Se3vastu on autoliiklus tõepoolest väga pikalt rivist väljas.

[diesel]

kui väga jama majas, siis autodele pannakse kasvõi pontoonsild.
soov raudteed kiita on kahtlemata õilis, aga päriselus on siiski raudtee
"kinni panemine" oluliselt lihtsam kui maantee.

[gorilla]

Nonii.

Raudteesild. Kandvate postide läbimõõt on u. 0.7x0.7m

Palju aega ja mitu kg on vaja, et seda tõsiselt vigastada?

Arvestusega, et kuuma konflikti korral on seal relvastatud valve peal.

Paluks raudtee diversantidelt mingit adekvaatset vastust. Kui vastust ei tule siis pole mõtet Teie poste selles foorumis rohkem lugeda.