Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

...ja kõik muu sisejulgeolekusse puutuv
Vasta
Kasutaja avatar
Porutšik
Liige
Postitusi: 581
Liitunud: 14 Apr, 2014 14:13
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Porutšik »

Natuke juttu ja pilte..
Tartus valmis kortermaja alla ehitatud näidisvarjumiskoht.

Tartus avati Eesti esimene kortermaja alla ehitatud näidisvarjumiskoht, mida hakatakse eeskuju võtmiseks edaspidi soovijatele näitama ning ehitusprotsessist valmivad õppevideod.

Lõuna maakaitseringkonna pioneeriohvitseri major Toomas Rebo sõnul varjumiskoha tegemiseks erioskusi vaja ei ole – ehitamiseks kasutati käepäraseid materjale ja tööriistu.

"Kompleks on jagatud kolme ossa. Esimene, mis on kõige tugevama toestusega, on nii-öelda eluruum, kus on ka lavatsid sees, kus on ajutine ahi sees, kus põhiline elamistegevus toimub. Selle kõrval on haldusruum, kus on riiulid ja igasugused varud. Ja kõige kaugemale on viidud WC eraldi, mis põhineb sisuliselt samadel lahendustel, mis on kuskil suvilates kasutusel ehk siis kuivkäimlana," kirjeldas ta.

Varjumiskoha valmistamise eesmärk on näidata, kuidas on ohuolukorra tekkides võimalik 72 tunniga varjumiskoht valmis ehitada. Nii koostab sisekaitseakadeemia näidisvarjumiskoha ehitusest ka õppevideo ja -materjalid.

Kokku maksis näidisvarjumiskoha ehitamine umbes 10 000 eurot...

https://www.err.ee/1609367072/tartus-va ... rjumiskoht
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2409
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Martin Herem »

Tegelikult läheb vähem kui 10 000.
Kasutati enamuses saematerjali. Postid võiks vabalt olla ümarpalk ja juba läheb odavamaks.
Aga igal juhul eeskujulik.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15671
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Fucs »

Äge.

Tartu, Nisu 2a sotsiaalmaja.
EHR kood 104028342
Korruselisus: 3
Ehitise alune pind 385.0m2
Suletud netopind 1282.8 m2
Köetav pind 985.0 m2
Kasutamise otstarbe pind 783.8 m2

Algselt 32 ühetoalist ja 3 kahetoalist korterit.... kaks korterit on tänaseks ära lammutatud.
Elanike+sotstöötajate/varjujate arv hoones?

Kui suur see "näidisvarjumiskoht" on ja palju mahutab, millele kulus 10 000 EUR?
Aerofotode järgi võib umbestäpselt arvata, et ehituse alust pinda on seal max ca 200m2 kui kogu selle "hoonebloki" alune välja ehitati, kus fotodel paistavad sissepääs ja varuväljapääs... või siis ca 100m2, kui see on ainult hoonebloki ühe tiiva all (ei ulatu läbi kogu hoone). Kui palju hoone sees keldris suletud netopinda seal on pole aimugi (vaheseinad, trepid, koridorid jms).

Ventilatsioon? Suitsuärastus?
Promovideole ma ei pääse niisama lihtsalt juurde
https://sisekaitse-my.sharepoint.com/pe ... 1ebff7768c
Viskab ette Microsoft kontole sisselogimise lehe.
Viide pärineb siit: https://www.rescue.ee/et/uudised/riik-l ... skoha-2393

Ajutine küttekolle? See tarbib omakorda suures koguses hapnikku, kust seda juurde võetakse? See lühike korstnatoru jupp tagab tõmbe, et ei tekiks vingumürgituse ohtu keldris?

Ma saan aru, et kui SHF ja pommid kukuvad, või kui selline asi sõja ajal hädapärast valmis tehakse, siis ei tule enam Päästeamet sinna igasuguseid asju kontrollima ja ajusid komposteerima, aga selline asi peab ju olema varem, juba rahu ajal valmis tehtud ja siis ka vastama mingitele tuleohutus jm nõuetele? Ei?

Mul Päästeametiga keldrite osas selline kogemus, et
* Ruumidesse kus puuduvad aknad ei lubatud põlevmaterjalist midagi ehitada (nt. keldribokse, KÜ enda jaoks riiuleid jms) ega mingeid esemeid ladustada, sest tulekahju korral ei pääse sealt suits välja ja inimesed ei tohi seal püsivalt üldse viibida.
* Seal kus keldris olid aknad, arvutati välja väikseim lubatud avatud akna pind vastavalt põrandapinna suurusele, et tulekahju korral toimiks vajalik suitsuärastus + päästetöötaja peab koos suitsusukeldusvarustusega sisse mahtuma takistusteta ja kästi olemasolevate akende asemele uued suuremad panna... sedasi aknaid liivakottidega kinni pannes tekitab minul küsimusi, et kuidas siis suitsuärastus peaks toimima? Vbl kui paarkümmend cm aknast eemale liivakotid laduda, siis akende avamisel asi toimiks.

Meil on säilinud nõukaajast eraldi käsistsi vändaga aetavate ventseadmete ruumid (sest maja alla oli ehitusprojektis ette nähtud varjend koos wc-de ja duššidega), kus neid ventseadmeid pole, sest ei pandud (80-ndate lõpul ehitatud). Kui need oleks, siis oleks tagatud vajalik vent ja õhuvahetus.

Kui keldris asuvad keldriboksid (nagu nad tavaliselt kortermajades asuvad), siis seal sellist "vaba pinda" kuhu midagi juurde saaks ehitada või millest saaks midagi ehitada pole. Mida suurem korruselisus, seda vähem seal igasugust "vaba pinda" on. Kui ma tohiks akendeta ruumidesse (mis on PA ettekirjutuse pärast kasutusest väljas ja ainuke n.ö. "vaba ruum") midagi põlevmaterjalist ehitada, siis sellist pinda oleks igas trepikojas 30m2, elanikke trepikojas keskmiselt 40...50. Mujalt punnitaks vbl veel max 20m2...30m2 pinda juurde, kus saaks seista või istuda aga kus midagi ehitada (ei ümber ega juurde) ei saaks.

Muidu mul ühe trepikoja all on samuti ehitusalust pinda ca 200m2. Suletud netopinda on kõvasti vähem. Kui umbes sellise suurusega ehitusaluse pinnaga hooneosa, mis on alt tühi ja võimaldab sinna "täismahus" ehitamist, varjendiks ümberehitamine maksaks ca 10 000 EUR siis viie trepikoja puhul juba ca 50 000 :shock:
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40527
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Martin Herem kirjutas: 10 Juun, 2024 21:39 Tegelikult läheb vähem kui 10 000.
Kasutati enamuses saematerjali. Postid võiks vabalt olla ümarpalk ja juba läheb odavamaks.
Aga igal juhul eeskujulik.
Siin tuleb selget vahet teha kahel asjal:
1. kelder kohandati paar päeva enne sõja algust, muud poleks jõudnud
2. kelder kohandatakse sügaval rahuajal, kus seda vaja võib minna aastate pärast (meil selline reaalsus täna on).

Kui me räägime kortermaja kuiva ja sooja keldri lae toestamisest, siis saab see olla minimaalselt transpordikuiva materjaliga (niiskusesisaldus kuni 18%, tegelikkuses on see enamasti 12% ringis). Igasugused (pool)toored palgid kuivavad sellises keskkonnas lõhki, muutuvad lühemaks, kinnitusvahendid lõdvenevad jne.

Ainus sobiv ümarmaterjal, mis selleks sobiva võib, on puidust elektripostid, mis on kuivad. Need on tavaliselt ka immutatud ega hakka seal idanema ja mädanema. Selleks, et palk oleks kuiv, peab koorega palk paar aastat riita laotuna kuivama.

Kui vaenlane tuleb homme, siis muidugi, sobib igasugune. AGA selleks, et see toestus täidaks oma ülesannet ka aasta või kahe pärast (kui post kuivab 5 cm lühemaks, ei toesta see enam midagi), tuleb see ka ehituskommete järgi ehitada.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40527
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mul Päästeametiga keldrite osas selline kogemus, et
* Ruumidesse kus puuduvad aknad ei lubatud põlevmaterjalist midagi ehitada (nt. keldribokse, KÜ enda jaoks riiuleid jms) ega mingeid esemeid ladustada, sest tulekahju korral ei pääse sealt suits välja ja inimesed ei tohi seal püsivalt üldse viibida.
* Seal kus keldris olid aknad, arvutati välja väikseim lubatud avatud akna pind vastavalt põrandapinna suurusele, et tulekahju korral toimiks vajalik suitsuärastus + päästetöötaja peab koos suitsusukeldusvarustusega sisse mahtuma takistusteta ja kästi olemasolevate akende asemele uued suuremad panna... sedasi aknaid liivakottidega kinni pannes tekitab minul küsimusi, et kuidas siis suitsuärastus peaks toimima? Vbl kui paarkümmend cm aknast eemale liivakotid laduda, siis akende avamisel asi toimiks.
Päästeametil puudub tänase päevani arusaam, mis on varjend ja mida selleks on vaja teha. Võhikud, ühesõnaga. Kes üritavad rahuaegseid ohutusnõudeid kuidagi kokku miksida "varjumiskohtade" vajadustega, eelistades pigem rahuaegset ohutust.

Mis kuradi liivakotid? Kuskohast see liiv võetakse? Kui näiteks on talv? Olen näinud PA kriisireguleerimise inimest, kes küsis, et ega KL-l pole ühte pisikest kallurit, mis veaks kriisi tekkides liiva Männikult Tallinna, et elanikud saaks liivakotte täita. Uurige, mitu kortermaja on Tallinnas ja mõelge edasi......mulle igatahes tundub, et seda liiva peavad siis raudtee-eshelonid vedama hakkama, mitte pisike kallur.

Selleks, et kortermaja keldrit võiks millegi varjenditaoliseks nimetada, tuleb:
1. aknaavad kinni laduda/valada. See ei toimi varuväljapääsuna kui hoone variseb. Akna esine variseb ju samamoodi kinni!
2. tuleb rajada roomates läbitav varuväljapääs läbi sokli, mis avaneb hoonest vähemalt 1/3 hoone kõrguse kaugusel (Soome norm).
3. tuleb rajada filtervent, mis suudab keldris hoida ülerõhku (siis ei tule põlemisgaasid keldrisse)
4. keldri sektsioonide vahele tuleb rajada uksed, et kinnivarisenud osast saaks põgeneda sinna, kus pole varisenud. Mitte-varjendiks mõeldud keldrites enamikes majades on ju igal trepikojal oma kelder. Olen elanud majas, mis NSVL ajal ehitati lihtradiatsioonivarje-keldriga, kelder oli läbi käidav otsast otsani. Miks?

Ühesõnaga, soovitatakse lollusi ja keegi midagi ei ütle.

Keda huvitab, kuidas peab olema rajatud varuväljapääs, minge vaadake seda bastioni, mis asub KL peastaabi vastas üle tee.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
manjabes
Liige
Postitusi: 416
Liitunud: 17 Jaan, 2006 21:05
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas manjabes »

Kapten Trumm kirjutas: 18 Juun, 2024 12:40 3. tuleb rajada filtervent, mis suudab keldris hoida ülerõhku (siis ei tule põlemisgaasid keldrisse)
Tekkis mõte-küsimus,et huvitav, kuidas eeskujulikult varjendistatud (varjendatud? :mrgreen: ) piirkondade kortermajades see õhu sissevõtt sinna filterventi lahendatud on? Kui on majast eemal eraldi "seen" siis realistlikult on ju see nii lähedal, et imeb samad põlemisgaasid sisse? Või peab olema mitu "seent"? Kui mitu? Kas me naabermajaga suudame "varu-seent" jagada?
Kasutaja avatar
Castellum
Liige
Postitusi: 2517
Liitunud: 27 Dets, 2008 23:29
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Castellum »

Kapten Trumm kirjutas: 18 Juun, 2024 12:40 2. tuleb rajada roomates läbitav varuväljapääs läbi sokli
Läbi sokli? Roomad lihtsalt maapealses tunnelis?

Vast maa-aluses tunnelis ikka?

Need tunnelid, mida mina olen näinud, pole väga sügaval. Seega ilmselt mingi pommi vms pihtasaamisvõimalusega ei arvestata, ainult kokkukukkuvate rusude eest kaitseks.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40527
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Castellum kirjutas: 18 Juun, 2024 15:54
Kapten Trumm kirjutas: 18 Juun, 2024 12:40 2. tuleb rajada roomates läbitav varuväljapääs läbi sokli
Läbi sokli? Roomad lihtsalt maapealses tunnelis?

Vast maa-aluses tunnelis ikka?

Need tunnelid, mida mina olen näinud, pole väga sügaval. Seega ilmselt mingi pommi vms pihtasaamisvõimalusega ei arvestata, ainult kokkukukkuvate rusude eest kaitseks.
Ikka maa alt, ma polnud võibolla terminoloogias täpne.
Nõuka ajal olid need varuväljapääsud samad, mis ventilatsiooni õhukäigud. Lõppesid sellise tüüpse 1,5x1,5x1,5 m betoonist kuubikuga, millel olid seestpoolt suletud vinkelrauast tehtud võred. Sama kanalit pidi sai varjendist roomatest välja ja sellest õhukorstnast sai armatuurist redelit pidi välja ronida. Õhukäiku pääses varjendi seest läbi plahvatuskindla hermeetilise luugi, mis pidi kandma samapalju ülesurvet kui muu varjend.

Soomes olen näinud, et need varuväljapääsud on ventilatsioonist eraldi ja lõpevad näiteks mõne suurema malmist kaevuluugiga hoonest veidi eemal.

Kuna see vene varuväljapääs oli suhteliselt kitsuke, siis polnud sinna vaja ka paksu betooni või suurt sügavust, see pidi ära kandma ju sama ülesurve, mis varjend ise. Need maapealsed "kuubikud" olid päris paksud ja alati betoonist (äärmisel juhul betoontorust), mitte silkaadist, plekist vms

Rannamõisa teel tehase Teras territooriumil oleval III klassi varjendil (2,0 bar) on varuväljapääsu käik enamvähem maapeal. Aga ka varjend ise on suht maapeal, põranda pind on ehk maapinnast meetrijagu allpool.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40527
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

manjabes kirjutas: 18 Juun, 2024 13:44
Kapten Trumm kirjutas: 18 Juun, 2024 12:40 3. tuleb rajada filtervent, mis suudab keldris hoida ülerõhku (siis ei tule põlemisgaasid keldrisse)
Tekkis mõte-küsimus,et huvitav, kuidas eeskujulikult varjendistatud (varjendatud? :mrgreen: ) piirkondade kortermajades see õhu sissevõtt sinna filterventi lahendatud on? Kui on majast eemal eraldi "seen" siis realistlikult on ju see nii lähedal, et imeb samad põlemisgaasid sisse? Või peab olema mitu "seent"? Kui mitu? Kas me naabermajaga suudame "varu-seent" jagada?
Soomes ma olen näinud ka roostevaba ventkorstnaid otse vundamendi kõrval - näiteks Suomenlinna uue keskuse hoone all olev varjend. Ka see, et varuväljapääs avaneb 1/3 hoone kõrgusest on päris suur variant varingu alla jääda - ilmselt siis säästumeetmed selles, et see üldine varjendiehitus oleks jõukohane. Selge see, et 10 m hoone seinast 3,3 m asuv varuväljapääs tõsisemate purustuste korral jääb ka varingu alla. Või tuleb need rajada tuumapommi suhtes "pealetuule" ehk siis oletatava epitsentri suunas, lööklaine paiskab rusud teisele poole?

Ventilatsiooni rutiin vähemalt NSVL aegsetes õpikutes oli selline, et peale pauku hoitakse mõned tunnid vent üldse kinni, kuna õhust pole hapnikku nagunii eriti võtta. Vaid radioaktiivne tolm ja põlemise suits. Varjendis viibijad peaks vähem hingeldama ja liikuma, et säästa hapnikku. Suurematel objektidel olid ka hapniku balloonid ja/või õhu regeneratsiooni seadmed nagu allveelaevadel.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Madis Reivik
Liige
Postitusi: 3513
Liitunud: 20 Dets, 2019 13:30
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Madis Reivik »

Probleem pole niivõrd hapniku puuduses kui CO2 ülekülluses. CO2 absorbeerimiseks õhuks pole erilist keemiat vaja

https://analoxgroup.com/blog/how-do-you ... -submarine
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40527
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Põlemisgaasid on enamasti õhust raskemad, sellest ka õhukindluse/ventilatsiooni/ülerõhu vajadus.
Lisaks, totaalpommitamisele või tuumapommile järgneb tohutu masstulekahju koos nn tuletormiga, kus temperatuur "õues" maapinnal tõuseb sadadesse kraadidesse. Dresdeni pommitamise järgsed vaatepildid keldritest olid päris kõnekad.

Eriti teema keldrites, kus peal olev hoone võib mürinal põleda. Tõsi - betoonmajad pole puidust supilinn. Kuid vahtplastiga soojustatud fassaadid põlevad teatud tingimustel kenasti.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40527
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Moskva põhine ülevaade maa-aluste rajatiste maapealsetest osadest
https://www.youtube.com/watch?v=p6n6ie8EtVw
Meil kasutatavatest õhukorsten-varjuväljapääs tüüpi asjadest on juttu umbes 7:10 paiku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4163
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Some »

Luksusvariendid Eestist. Näevad päris head välja tegelt.
https://moodnekodu.delfi.ee/artikkel/12 ... istemajaks
Pilt
Pilt
Kuigi moodulid võimaldavad luua unikaalseid erilahendusi, siis Revonia hinnakirjas on kolm valmislahendust - standardlahendus, ühenda oma koduga lahendus, kus sissepääs on ühendatud olemasoleva majaga ning standardlahendused suurematele projektidele. Igat paketti pakutakse nii viimistletud kui ka viimistlemata kujul ning viimistlemata standardlahenduse hinnad algavad 46 905 eurost, millele lisandub käibemaks.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 40527
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kui minna Sauelt mööda ringteed Keilasse, siis nats enne Keilat on vasakul teeääres need näidised väljas.
Natuke varjendiehitusest teadva inimesena kommenteeriks.

Nende asjanduste betoontarind on lootusetult õhuke - muidu nad poleks auto peal transporditavad. Kaitseomaduste saavutamiseks rohkem kui 7,62 rikoshetid, tuleb see matta üsna sügavale (Harjumaal pae piikamine+vee probleem) ja/või sinna peale lahe kohale tuleks valada umbes 0,5 m paksune kaitseplaat.

Kui ma ehitasin endale umbes 2,5x7 m sisemõõduga täiskeldri, siis betoonikulu (enne tihendamist) oli alusplaat 16 m3, seinad 0,5 m 30 m3 ja lagi 0,5 m 13 m3. Kokku 59 m3 ja tihendamata betooni erikaal on 2,2 tonni/m3, seega konstruktsioon kaalub jämedalt 130 tonni. Ehk siis sellist asja, mis varjendi mõõdu välja annab, saab ehitada siiski ainult kohapeal ja see pole autoga praktikas kohale toodav. Seejuures uurisin mitmelt poolt, kui paksud need seinad ja laed olema peavad - nii Soome kui NSVL koolkond on siin ühisel arvamusel, et 0,5 m raudbetooni on enamike ohtude vastu ok.

Sobiv "ülemise riiuli betoon" maksab praegu umbes 150 eur/m3, materjal ise 8800 eurot, lisaks läks umbes 3000 eurot betoonirakiste rendile (oleks saanud odavamalt ka, aga kogenematus maksis kätte), paar tuhat armatuurile, umbes tuhat soojustus ja hüdroisolatsioon ning umbes 2000 betooni veekindluslisandid ja töövuugi hermetiseerimise ribad. Väga palju ökonoomitada ei tasu, näiteks lae valamisel peab rakis ikka pädev olema, mitte nii, et 30 tonni betooni voolab teile läbi järgi andnud rakise keldri "karpi". Valamistööd tegin ise, suuremad lapsed olid abitööjõuks. Ahjaa vajaliku augu piikamine pae sisse koos kaevetöödega oli ca 2000. Ja mingi paar tuhat veel pisemateks asjadeks. Saime kokku ca 15 000. Siia lisanduvad veel luuk (plaanin selle ise ehitada), ventseade, ülerõhu kaitseklapid ja olmeline sisustus. Ühesõnaga, 10% põlluarenduse maja hinnast, kui ise käed mustaks teete.

Minu arusaam asjast on, et hakates varjendit ehitama, pole mõtet ehitada mingit podjobkat, vaid tuleks teha kohe selline, mis pakuks mõistlikku kaitset kõikide sõjaliste ja ilmastiku ohtude vastu ning kus on võimalik ka nädalapäevad katkematult sees viibida. Minu arvamust Tallinna suvakeldrite ja jalakäija tunnelite "varjendi" narratiivist teate vast isegi.

Alates 47 000 eurot palja õhukese betoonkarbi eest on liiga palju. Selle raha eest on võimalik lasta ehitada korralik 0,5 m paksuste betoonist konstruktsioonidega kelder, kui ise käia käed taskus pealt vaatamas (ja töövõtjat natuke valida). Ühesõnaga, antud toote levik ei saa märkimisväärt olema. Mul naaber paigaldas sellise - pae sisse võtma ei hakanud, asi asub põhimõtteliselt maa peal ja on kaetud ehk poole meetri pinnasega, laes suured pleksklaasist valgusluugid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
ruger
Liige
Postitusi: 20542
Liitunud: 04 Juul, 2009 12:29
Kontakt:

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Postitus Postitas ruger »

Rootslased avastasid, et mitmed suured just valmis saanud haiglad ei oma enam mingeid varjumiskohti. Eelnevalt olnud varjendid on maha müüdud ja erakätesse eramute alla müüdud. Nüüd avastati ka, et klaasist haiglahooned ei ole just kõige parem idee. Nüüd hakati kiirelt varjendite jaoks lahendust välja mõtlema.
New Karolinska in Solna lacks shelters: »Must have a plan B«

Shelters were not a »priority issue« when the architectural competition for the construction of New Karolinska in Solna was announced. Now the hospital is without a shelter and intensive work to strengthen preparedness is underway.
https://lakartidningen.se/aktuellt/nyhe ... en-plan-b/
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist