Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Tundub, et ka Rootsi-Leedu elektrikaabel on vigastatud.
https://bsky.app/profile/noelreports.co ... np2gpznc2x
https://bsky.app/profile/noelreports.co ... np2gpznc2x
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Hetkel on kaabel 102%-liselt koormatud suunal Rootsi-Leedu: 715MW 700-st võimalikust. Toimub minimaalne eksport Lätti ja ka valgevenesse. Poolaga on energiakaubandus hetkel 0.
Andmed 05.00 EET
Lisa. Teine kaart näitab isegi 733. Andmed üldiselt samad. Aga samamoodi on Poola 0. Ja nüüd Eestis peale Estlink2-e matsu näitab suht pidevalt mingit importi kuni 200-t venest sisse.
Andmed 05.00 EET
Lisa. Teine kaart näitab isegi 733. Andmed üldiselt samad. Aga samamoodi on Poola 0. Ja nüüd Eestis peale Estlink2-e matsu näitab suht pidevalt mingit importi kuni 200-t venest sisse.
-
- Liige
- Postitusi: 7849
- Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
- Kontakt:
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Täna oli siis Norra riigitelevisioonis ka pikem jutt sellest kaablilõhkumise seeriast,kuna NATO juht esines Brüsseli peakorteris vastu võetud otsustega.
Nagu ma aru sain,siis see Soomes kinni peetud alus on ametlikult nüüd kohtu korras arestitud ja meeeskond sai ka süüdistuse sabotaazi eest kätte.NATO peasekretär luges ette meetmed,mida hakatakse koheselt ellu viima.Läänemeres loodakse laevade grupp,mis hakkab patrullima ühenduste trassidel.Lisaks sellele kaasatakse ka lennukeid ja droonid,mis hakkaks ööpäevaringselt patrullima piirkondade kohal,kus kulgevad ühendused.
PS.Ega meie meri pole ainuke,kus sigadusi tehakse.Nagu eelpool kaasfoorumlane osutas,siis hiinlased on asja patentinud. Ja netis
liikuva info kohaselt hiinlased on olnud esmakasutajad Taiwani ühenduste kallal juba pikemat aega.Kes viitsib võib seda tuubis uurida.Venelased lihtsalt maksavad ma usun teenuse eest,et hiinlaste tehnoloogiat sigaduste osas siin meie kallal kasutada.
Nagu ma aru sain,siis see Soomes kinni peetud alus on ametlikult nüüd kohtu korras arestitud ja meeeskond sai ka süüdistuse sabotaazi eest kätte.NATO peasekretär luges ette meetmed,mida hakatakse koheselt ellu viima.Läänemeres loodakse laevade grupp,mis hakkab patrullima ühenduste trassidel.Lisaks sellele kaasatakse ka lennukeid ja droonid,mis hakkaks ööpäevaringselt patrullima piirkondade kohal,kus kulgevad ühendused.
PS.Ega meie meri pole ainuke,kus sigadusi tehakse.Nagu eelpool kaasfoorumlane osutas,siis hiinlased on asja patentinud. Ja netis
liikuva info kohaselt hiinlased on olnud esmakasutajad Taiwani ühenduste kallal juba pikemat aega.Kes viitsib võib seda tuubis uurida.Venelased lihtsalt maksavad ma usun teenuse eest,et hiinlaste tehnoloogiat sigaduste osas siin meie kallal kasutada.
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
SEPKA
Tiblanatsid vist suures hoos meie ja meie liitlaste kaableid retsides ka mingi oma sidekaabli on läbi lõiganud, mingid rakendused ei töötavat seetõttu.
https://x.com/jurgen_nauditt/status/187 ... 40438?s=46
Tiblanatsid vist suures hoos meie ja meie liitlaste kaableid retsides ka mingi oma sidekaabli on läbi lõiganud, mingid rakendused ei töötavat seetõttu.
https://x.com/jurgen_nauditt/status/187 ... 40438?s=46
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Ehk siis sa ütled, et kõigi nende teenuste serverid asuvad Kalinigradis?NAFO ep kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 19:36 SEPKA
Tiblanatsid vist suures hoos meie ja meie liitlaste kaableid retsides ka mingi oma sidekaabli on läbi lõiganud, mingid rakendused ei töötavat seetõttu.
https://x.com/jurgen_nauditt/status/187 ... 40438?s=46
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Kuna see on sepka, siis ma ei ütle midagi. Kuid tore, kui see kõik ka vatte ennast mõjutaks lõpuks.smr kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 22:05Ehk siis sa ütled, et kõigi nende teenuste serverid asuvad Kalinigradis?NAFO ep kirjutas: ↑14 Jaan, 2025 19:36 SEPKA
Tiblanatsid vist suures hoos meie ja meie liitlaste kaableid retsides ka mingi oma sidekaabli on läbi lõiganud, mingid rakendused ei töötavat seetõttu.
https://x.com/jurgen_nauditt/status/187 ... 40438?s=46
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Veel üks orkide varilaevastiku laev tegutsemas-3x tekkis mootoririke just sidekaablite kohal.
https://danwatch.dk/skyggeskib-fik-mask ... ke-kabler/A tanker, which is suspected of being part of the shadow fleet, on its way from Russia to the North Sea had an unusual engine failure three times. The tanker is now at anchor off Skagen.
The ship 'Jazz' experienced engine problems near Finland, Sweden and between Denmark and Germany.
A mapping made by Danwatch and Dagbladet Information shows that the ship was immediately above submarine cables in the Baltic Sea at all engine stops.
On 29 December at 17:45, the ship reported engine problems and slowed to 1.6 knots, after which it slowly drifted across nine submarine cables off the Finnish port city of Hanko.
One of the cables is the C-Lion 1 communication cable, which runs between Germany and Finland, and which was previously destroyed by an anchor from the Chinese merchant ship Yi Peng 3.
The ship drifted for two days before sailing on to Russia on 31 December. A little over a week later, Jazz filled the cargo with up to 50,000 tonnes of oil and then set course for the Baltic Sea and the Great Belt.
Here the ship ran into engine problems again twice. Only January 9 at 04:23, once again close to the submarine cable C-Lion 1 off the Swedish Gotland.
It happened again on 11 January at 03:58, when the ship stopped over a broken submarine cable between Lolland and Bornholm and drifted near the Baltic Pipe gas pipeline and the C-Lion 1 cable.
Defense analyst Peter Viggo Jakobsen from the Defense Academy calls it "very unusual".
“It looks like they play engine stoppage every time they need an excuse to sail slowly. When it happens over cables all three times, you can put two and two together and say that it is probably about something other than a machine stoppage", he says.
Could be surveillance
Danwatch and Information have contacted the owner of the C-Lion 1 cable, Cinia, who states that they have not experienced any problems with the cable during the period when the tanker Jazz has stopped.
However, this does not rule out the possibility of surveillance of the cables, believes Peter Viggo Jakobsen.
"It's strange that you end up getting off course in a way that gives you a better opportunity to look at a cable that lies on the seabed. It looks as if you are trying to lie down optimally to look at the cables or do something about them", he says.
Naval captain and military analyst Jens Wenzel Kristoffersen does not believe that it can be a coincidence when the ship stops three times near underwater infrastructure.
“I don't find that particularly likely. I'm sure it's beyond what we call coincidence. This is also confirmed by the fact that they slow down, they reduce the speed to these one to two knots, and that is just the limit for when you can drop anchor", he says.
He believes that "you have to see this as an attempt at something that has not succeeded" or a kind of attempt to test the preparedness of the NATO countries in the event of sabotage.
Although it is still unknown what Jazz has done - and whether it has done anything - Peter Viggo Jakobsen believes that the time has come to stop "giving the Russians the benefit of the doubt".
"The general threat picture right now is that if we have some important cables under the water's surface, then we have to take precautions. We have to keep an eye on these ships", he says.
Should "go all the way to the edge" against the shadow fleet
The Defense Intelligence Service described fears of hybrid warfare by the shadow fleet in its latest threat assessment, but declined to comment for this article.
On the other hand, there was a NATO summit in Finland on Tuesday, where Prime Minister Mette Frederiksen subsequently said that she "is worried about the shadow fleet" and promised new measures in the Baltic Sea.
Senior researcher at the Danish Institute for International Studies, Flemming Splidsboel, says above the summit that the time has come to react to the threat from ships like the Jazz.
"It's about using the tools that are available in the fight against the shadow fleet. See what is there and go right to the edge of what is possible", he says.
According to Splidsboel, there is broad agreement that it is no longer enough to say, "we cannot prove that it is Russia".
"We have reached a point where it is said that this will have consequences for the Russians", he says.
At the time of writing, the ship Jazz is still at anchor outside Skagen, but here the Danish Maritime Authority generally does not carry out port state checks, as Danwatch and Information described on Monday. The Danish Maritime Authority has not yet responded to whether they have carried out an inspection of Jazz.
According to experts, the board otherwise has full authority to carry out inspections at Skagen.
It has not been possible to get a comment from the Defense Intelligence Service, the Ministry of Defence, the Naval Command, the Danish Maritime Authority or the State Ministry.
Danwatch and Information have also tried to contact Jazz's alleged owners, ' T Rex Maritime Trading' , but this has not been possible.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: EV energia ja julgeolek
vanahalb kirjutas: ↑27 Dets, 2024 18:21Eks see oleneb reelinguservast. Pärast seda kui Soome-Eesti gaasitoru katki tõmmati olen juba huvi pärast vaadanud et kas tekil olles on ülestõmmatud ankrut näha.Lemet kirjutas: ↑27 Dets, 2024 16:05Sohoh...lugupeetav ise ikka elus kordki vööridekil ankrupeli juures on viibinud? Kui nina sutsu üle reelinguserva pista, on ka esmapilgul suurepäraselt aru saada, kas ankur on üleval või alla antud.Kusjuures ise laeva peal olles pole esmapilgul näha et kas ankur ikka on üleval
Tavaliselt kord kuus tuleb laeva peal käia. Viimane oli Weco Laura, sõidab praegult Türgi poole.
Suurel laeval peab spetsiaalselt võimlema et sinna näha. Lihtsalt külje pealt üle reelingu kiigates tavaliselt ei näe. Samuti pole ma niiväga kindel et vahimadrus käib merel regulaarselt vaatamas et ega ankur juhtumisi alla pole kukkunud.
Allakukkumised võivad ka väsinud tehnikast tekkida. Ankruga pole endal juhust olnud, ma ise mere ei sõida. Aga laeva kraanade vintside pidurid on küll järgi andnud ja last kai peale prantsatamud. Ikka rohkem kui üks kord.
Üksjagu pikalt on jälle aga edasi läinud ja nagu igasuguste tõenditega ikka - mõnikord juhtub midagi asjassepuutuvat silma ning siis saab viidata.
Kõigepealt tähenärimisest: kirjutasin et ise laeva peal olles ei ole näha et kas ankur on üleval. Mis tähendab seda et ülestõmmatud ankrut enamasti ei näe. Või seda et kas teda üldse enam laeva küljes on. Lemet võttis seda laientada: kas ankur on üleval või alla antud. Kui laev on normaalselt ankrus on loomulikult ankruketti näha. Aga see ei ole see mida ma väitsin. Kui vanemad merekarud arvavad et liikuv laev ankrut enda ees lükkab muudab see loomulikult konseptsiooni. Selle jaoks jätsingi reserveeringu "ma ise merd ei sõida". Aga kui Lemet nii teab ju ta siis teab.
Üks video pilguga üle reelingu serva ja ei näe ankrut enne kui teda alles alla laskma (andma ) hakatakse. See ei puutu küll eriti teemasse aga väite täpsustuseks.
https://www.youtube.com/watch?v=b7pRfix_sNg
Selles videos jutustab üks enda nime ja näoga kapten. Vene keeles küll.
https://www.youtube.com/watch?v=A5wuki0mO04
Muuhulgas kinnitab et ankrud on ikka ise ka alla kukkunud. Ankrut saabki lasta alla kas nn vabalangemisega, elektrimootoriga või kombineeritult. Kombineeritult tähendab et antakse mootoriga näiteks 50 meetrit ketti välja ja siis lastakse vabalangemisega põhja kukkuda. Ise kukuvad nad alla vabalangemisega ja seda siis kui jäetakse ankur merereisiks kinnitamata. Seda tuleb ette. Meeskonnad on erinevad. Mõnikord unustatakse ära, vahel kukutakse jooma, mõnikord lihtsalt hooletus.
Ankru kukkumist on päris kindlasti kuulda sest kett koliseb. Videosse on kiiruse graafik lisatud. Laev sõitis tavapärase kiiruse ja kursiga. Alates kaablitest hakkas kiirus langema. Ankur kas kukkus või lasti tahtlikult alla. See pidurdab laeva liikumist. Nii suurt (40 000 tonni) ja kiirusega 10 sõlme liikuvat laeva ei saa ankruga seisma pidurdada. Autori arvates oleks see mõeldav võib-olla kiirusel 1 sõlm. Kurss ei pruugi ka muutuda sest autopiloot korrigeerib seda. Aga jällegi - autopiloodi töö on näidikutel näha, laev koliseb ja rappub, kett hõõrub vastu parrast jms. Üsna ebaharilik on et ankrut oma 50 miili (pea 100 km ) järel lohistatakse ja keegi ei märka.
Lõpuks vist ikka märgati või arvati et küll lohistatud ja otsustati ankur üles võtta sest laev jäi seisma.
Kokkuvõte on umbes sama mis ma kirjutasin et las soomlased uurivad asja. Sellised meeskonnad kus ühtegi kainet meest pardal pole on täitsa olemas.
Tahtlusele viitab see et ankur just sellises "huvitavas" kohas põhjas oli aga menetluslikult on see esialgu kahtlustus.
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Kuidas vanahalb utiliseerimisega on - kas Soomes on võimekust nii suur alus seibideks lõigata? Bensiini all olnud mahutid tõstavad keerukusastet veelgi?
Reederi esindaja ju juba hirmutab laeva hülgamisega.
Reederi esindaja ju juba hirmutab laeva hülgamisega.
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Mmmm.... kui seda just kästakse teha....
Üldiselt on üldtuntud suurte laevade surnuaiad India kandis kuhu nad oma käiguga sõidavad, hooga randa aetakse ja pisikesed mustad mehed lammutavad ära.
Tsiviliseeritud riikides lammutamist takistab asbest millega nagunii pole mootoriuumis koonerdatud ja igasugusaed muud sodid mis juba keskkonnanõuete tõttu lammutamise hirmus kalliks teevad. Pisikesi , nii 50 meetriseid laevu olen ma isegi kunagi lammutanud sest nende teise maailma otsa ajamisel pole ka mõtet.
No kui esindaja hülgab siis võib-olla pumbatakse tühjaks, müüakse last maha ja tühi kere aetakse hindude kätte.
https://www.youtube.com/watch?v=ZC-fITnLZ7A
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Jäätmete arengumaadesse transportimine on Soomest täna kaunis keeruline. Üks lääneranniku suur käitleja on selle eest praegu kriminaaluurimise all.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/03c8 ... c39781ed8b
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/03c8 ... c39781ed8b
-
- Liige
- Postitusi: 2321
- Liitunud: 24 Okt, 2014 20:33
- Asukoht: Pärnu
- Kontakt:
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Lasti müümine sõltub vast ikka sellest kes selle omanik on?vanahalb kirjutas: ↑16 Jaan, 2025 22:51 s, müüakse last maha ja tühi kere aetakse hindude kätte.
https://www.youtube.com/watch?v=ZC-fITnLZ7A
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Lühidalt- näeb küll. Kui just veise reiekonti pole alla neelanud, mis ankrudekil üle serva kummarduda ei võimalda. Suurepäraselt on näha.Mis tähendab seda et ülestõmmatud ankrut enamasti ei näe. Või seda et kas teda üldse enam laeva küljes on
Ja millised toimingud eelnevad sellele, et ankur vabalangemisega saaks alla kukkuda? Võiks võtta mõne ankruvintsi pildigi ette ja vaadata täpsemalt järele,Ankrut saabki lasta alla kas nn vabalangemisega, elektrimootoriga või kombineeritult.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10213
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Täiendan: Suurtel laevadel on ketiga ankrud. Kui see vabalangemisega alla kukub, on selle tagajärjeks tohutu lärm ja paks roostetolmu pilv. Lisaks peab järgi andma pidur, mille tunnuseks on paras kogus tossu. Selle mitte märkamine eeldab seda, et kogu laeva meeskond on korraga mootoriruumis ja juua täis nii, et nad käigukiiruse langemist ei märka. Teoreetiliselt võimalik kriminaalne lohakus, aga ülimalt vähetõenäoline. Rääkimata sellest, et ankru asendi kohta on andurid ja indikaatorid.
Re: Meie ja liitlaste taristu Läänemere põhjas
Vabalangemisega alla kukkuvate ankrute videoid on kasvõi youtubes küll ja veel.
https://www.youtube.com/watch?v=hvrgFPcPXfo
Võib-olla oleksin pidanud "kukkuma" asemel kirjutama "langema" sest kontrollitult ja pidurdatult liigub ta ilma erilise kolinata nagu video alguses. Kui vintsi pidur enam ei pea siis läheb lappama.
Ma ei pea varemalt postitatud kapteni kirjeldust absoluutseks autoriteediks. Võib-olla on kellelgi arusaadavamas keeles või paremaid seletusi aga siis ikka inimestelt kes sellega töö asjus tegelevad (kapten, pootsman vms) '
Silma jäid momendid mida võib samuti arvestada:
- laev alustas sadamast ja oli umbes 5 tundi sõitnud. Kui loots peal oli siis 2-3 tunni pärast ta lahkub. On variant et ankur pole sadamas fikseeritud aga alustades Egiptuse otsaga peaks ta kõikide reegilte järgi 5 tunni pärast juba olema fikseeritud. Ja on ka juhuseid kus veel ei ole. Seda siis kui läheb väljasõiduga kiireks, olulisemad tööd tehakse ära, loots läheb maha, siis mõeldakse et teeme kohvipausi ja hakkame ankruga tegelema. Siis kui tööjärg sinna jõuab enam ankrut polegi.
Mismoodi fikseerimine käib ei oska öelda. Võib-olla mingite stopperitega mis ei lase trumlil pöörelda ja fikseerimata asendis hoiab ainult vintsi pidur. Meresõitjad ilmselt oskavad ja seletada ka seda et mis vahe on fikseeritud ja fikseerimata ankrul.
- laev sõitis täiesti tavapäraselt mööda laevateed. Ilma põhjuseta seal ei jääda seisma või veel enam - ei lasta ankrut alla. See on sama kui jääda sõiduteel keset sõidurada seisma. Loetakse meresõidu ohustamiseks ja kaldateenistus, kui märkab, uurib alati et kas midagi on juhtunud.
Kui lasta ankur niimoodi tahtlikult alla siis peab meeskonnal ka ikka mingi alibi olema sest küsitlema hakkavad ju samasugused spetsialistid kui nad isegi on.
See on seotud teooriaga et vana laevaront, võib-olla olid kaartid uuendamata ja meeskond ei teadnudki et seal suht värske kaabel on.
OK, Lemet , järgmisele laevale sattudes vaatan hoolikamalt et kas ülestõmmatud ankur on näha. Keskmiselt korra kuus satun sellisele laevale nagu Eagle S on. Kui rohkem ei kirjuta siis küünitasin liiga kaugele üle poordi , kukkusin alla ja uppusin ära. Üks vana vaidlus veel mis puudutas lahtise vöörivisiiriga sadamasse sõitmist. No jääb ka esialgu õhku sest vöörivisiiri all mõeldakse tõstetavat vööriosa. Tallinki laevadel millele viitasin ei ole tõstetavat visiiri vaid see vööriuks liigub küljele. Aga avatud uksega sõidavad nad vahel sadamasse küll. Tallinna D-terminali kai peal võib vaadata.
affa ja maksipoiss - kui last mingite kahjude katteks konfiskeeritakse siis omanik vahetub ja tihtipeale polegi uuel omanikul paremat mõtet kui kraam ära müüa. Ja ma pole niiväga kindel et kas laev sellisel kujul ikka jäätmeteks kvalifitseerub. Kõpitsetakse vast kuidagi sõidukõlbulisemaks et jalust ära saaks. Kellele seda probleemi vaja on. Muarust küll - Skandinaavias lammutamiseks peab omanik või riik kõvasti peale maksma ja leping tuleks selline et lammutajal on ainult tulud ning Soome riigil kulud
Lääneranniku põhjast vahel üles kougitud väiksemate laevade eest on küll riik peale maksnud. Eestis - see nn Kreeka laev Saaremaal mille lõpp endiselt merepõhjas on sai samuti lammutamiseks rohelistest fondidest toetust. Kuskil 2000-ndate keskpaigast mäletan üht suuremat ekspeditsiooni sinna.
Selline elektroonikasodi mida artiklis kirjeldati on küll jäätmed ja alates juba sellest kui nad on jäätmetena omale platsile ostetud.
https://www.youtube.com/watch?v=hvrgFPcPXfo
Võib-olla oleksin pidanud "kukkuma" asemel kirjutama "langema" sest kontrollitult ja pidurdatult liigub ta ilma erilise kolinata nagu video alguses. Kui vintsi pidur enam ei pea siis läheb lappama.
Ma ei pea varemalt postitatud kapteni kirjeldust absoluutseks autoriteediks. Võib-olla on kellelgi arusaadavamas keeles või paremaid seletusi aga siis ikka inimestelt kes sellega töö asjus tegelevad (kapten, pootsman vms) '
Silma jäid momendid mida võib samuti arvestada:
- laev alustas sadamast ja oli umbes 5 tundi sõitnud. Kui loots peal oli siis 2-3 tunni pärast ta lahkub. On variant et ankur pole sadamas fikseeritud aga alustades Egiptuse otsaga peaks ta kõikide reegilte järgi 5 tunni pärast juba olema fikseeritud. Ja on ka juhuseid kus veel ei ole. Seda siis kui läheb väljasõiduga kiireks, olulisemad tööd tehakse ära, loots läheb maha, siis mõeldakse et teeme kohvipausi ja hakkame ankruga tegelema. Siis kui tööjärg sinna jõuab enam ankrut polegi.
Mismoodi fikseerimine käib ei oska öelda. Võib-olla mingite stopperitega mis ei lase trumlil pöörelda ja fikseerimata asendis hoiab ainult vintsi pidur. Meresõitjad ilmselt oskavad ja seletada ka seda et mis vahe on fikseeritud ja fikseerimata ankrul.
- laev sõitis täiesti tavapäraselt mööda laevateed. Ilma põhjuseta seal ei jääda seisma või veel enam - ei lasta ankrut alla. See on sama kui jääda sõiduteel keset sõidurada seisma. Loetakse meresõidu ohustamiseks ja kaldateenistus, kui märkab, uurib alati et kas midagi on juhtunud.
Kui lasta ankur niimoodi tahtlikult alla siis peab meeskonnal ka ikka mingi alibi olema sest küsitlema hakkavad ju samasugused spetsialistid kui nad isegi on.
See on seotud teooriaga et vana laevaront, võib-olla olid kaartid uuendamata ja meeskond ei teadnudki et seal suht värske kaabel on.
OK, Lemet , järgmisele laevale sattudes vaatan hoolikamalt et kas ülestõmmatud ankur on näha. Keskmiselt korra kuus satun sellisele laevale nagu Eagle S on. Kui rohkem ei kirjuta siis küünitasin liiga kaugele üle poordi , kukkusin alla ja uppusin ära. Üks vana vaidlus veel mis puudutas lahtise vöörivisiiriga sadamasse sõitmist. No jääb ka esialgu õhku sest vöörivisiiri all mõeldakse tõstetavat vööriosa. Tallinki laevadel millele viitasin ei ole tõstetavat visiiri vaid see vööriuks liigub küljele. Aga avatud uksega sõidavad nad vahel sadamasse küll. Tallinna D-terminali kai peal võib vaadata.
affa ja maksipoiss - kui last mingite kahjude katteks konfiskeeritakse siis omanik vahetub ja tihtipeale polegi uuel omanikul paremat mõtet kui kraam ära müüa. Ja ma pole niiväga kindel et kas laev sellisel kujul ikka jäätmeteks kvalifitseerub. Kõpitsetakse vast kuidagi sõidukõlbulisemaks et jalust ära saaks. Kellele seda probleemi vaja on. Muarust küll - Skandinaavias lammutamiseks peab omanik või riik kõvasti peale maksma ja leping tuleks selline et lammutajal on ainult tulud ning Soome riigil kulud

Selline elektroonikasodi mida artiklis kirjeldati on küll jäätmed ja alates juba sellest kui nad on jäätmetena omale platsile ostetud.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist