Ahjuga või ahjuta

[OLAVI]

Telgis on seda muidugi vähe problemaatiline kasutada
Eestis on üks mulle tuntum müüja Velt https://www.veltekspert.ee/soojuskiirgu ... rgur-ahjud ja reklaamis on märgitud et väiksem ahi võtab umbes liitri tunnis kui ta pidevalt täisvõimsusel töötab. Nad ongi mõeldud siseruumidesse (???) ja tihti on kuskil töökodades või saalides kus ei taheta tervet hoonet kuumaks kütta vaid mingi soe tsoon luua. ...

Vingugaas on põlemissaadus aga põlemise tagajärjel tekkiv hapnikupuudus ruumis on sellest eraldiseisev, kuigi seotud teema. Mõlemad ohud on inimesele kahjulikud.

Kasulik on ilusa reklaamjutu uskumise asemel lugeda selle ca 10m3 hapnikku tunnis põletava ahju kasutusjuhendist hoiatusi, et sellega võib kuuri või hõredat remondihalli soojendada aga mitte püsivalt suletud ruume.
Ruumiõhu vahetuse vajadus on 1-2 korda tunnis!

Sellega võib säästa elusid, kui rumalad oma elamisi ei hakka elektrikatkestuse ajal selliste seadmetega kütma.
https://www.veltekspert.ee/file.php?feI ... 455b1272ae

https://www.veltekspert.ee/soojuskiirgu ... -tumepruun

[vanahalb]

Olen ka kinnises ruumis erinevaid põleteid ruumi soojendamiseks kasutanud aga neid kasutadaes tuleb endale teadvustada sellise kütteviisiga kaasnevaid ohtusid.

Ma olen ka kasutanud. Näiteks kuusepuudega ahju kütnud. Või pliidile tule alla teinud. Asjale valesti lähenedes hakkad sülti keetma ja lämbud surnuks sest pliit põletab kogu hapniku köögist ära.

Selliste põletite puhul on ohtlik eelkõige põlemisgaas. Mitte see et hapnik otsa saab . Vähemalt senikaua kui ei proovita mingi 100 Kw põletiga neljaruudust leiliruumi kuumaks kütta. Põlemisgaase muudab sellistel kiirguritel ohutumaks katalüsaator. Aga see on ka mingite mahtudeni. Nagu enne mainisin oli pidev töö 140 ruuduses ruumis häiriv kuid tsükliline 80 ruuduga polnud märgatav. Sellegipoolest võiks põlemisgaasid õue viia. See pole keeruline ja võib kohe letist vastava toru ligi võtta kui ostmiseks juba läheb.
Ning ühtlasi - kui põlemisgaas läheb õue ei teki ruumi mitte vaakum vaid värsket õhku tuleb kohinal peale. Mõni maja on sünnist saadik hõre, mõnel võib ventilatsioon teistpidi liikuda kui elektrit enam pole.

[Kriku]

Olen ka kinnises ruumis erinevaid põleteid ruumi soojendamiseks kasutanud aga neid kasutadaes tuleb endale teadvustada sellise kütteviisiga kaasnevaid ohtusid.

Ma olen ka kasutanud. Näiteks kuusepuudega ahju kütnud. Või pliidile tule alla teinud. Asjale valesti lähenedes hakkad sülti keetma ja lämbud surnuks sest pliit põletab kogu hapniku köögist ära.

Üldjuhul pole ahiküttega maja välisseinad selleks piisavalt õhutihedad, siseseintest rääkimata. Ahju või pliidi kütmise tagajärjel tekib ruumis alarõhk (tõmme!), mingid muud seadmed ei pruugi seda tekitada.

[OLAVI]

... Selliste põletite puhul on ohtlik eelkõige põlemisgaas.
Mitte see et hapnik otsa saab . ...

Häbene no ometi oma teadmatust ja hullu (reklaam)juttu, sest mõni kergeusklik võib niimoodi (korstnata kütteseadmega) elektrikatkestuse ajal tuba küttes oma pere loojakarja saata.
Paneb esimesel korrusel mangaali hõõguma ja pere läheb teisele korrusele magama ning ...

Kui ruumis langeb õhuhapniku sisaldus madalamale põlemiseks vajalikust tasemest, siis päästjate kohale jõudes on muidugi ruum täis vingugaasi (vaegpõlemise produkt) ja päästjate kantavad CO analüsaatorid hakkavad karjuma aga see, et kas inimeste elutegevus lõppes hapnikupuudusest või vingugaasist selgub vere analüüsides alles lahkamisel.

Oksüdatsiooniprotsess õhus (põlemine) neelab alati õhust hapnikku ja rikub suletud ruumiõhus olevate gaaside suhet, isegi puhast piiritust põletades.
Erinevate katalüsaatorite kasutamine põlemisgaaside puhastamiseks ei muuda olematuks suletud ruumi hapnikuvaeguse fakti.
Korstnaga koldest viiakse põlemisgaasid välja ja korsten ei saa kaasaegses tihedas majas üldse toimida, kui ruumis ei ole värske õhu sissetuleku auku (aken) avatud.

Kaasaegne maja on nii tihe, et kui pliidikubu ventilaator töötab, siis lapsed väljapoole avanevat välisust avada ei jõua.

[Walter2]

Kaasaegne maja on nii tihe, et kui pliidikubu ventilaator töötab, siis lapsed väljapoole avanevat välisust avada ei jõua.

[AMvA]

Kaasaegne maja on nii tihe, et kui pliidikubu ventilaator töötab, siis lapsed väljapoole avanevat välisust avada ei jõua.

See on lüll nüüd veidi rumal väide, sest KAASAEGNE maja on varustatud korraliku ventilatsiooniga.

[MeelisV]

Kaasaegne maja on nii tihe, et kui pliidikubu ventilaator töötab, siis lapsed väljapoole avanevat välisust avada ei jõua.

See on lüll nüüd veidi rumal väide, sest KAASAEGNE maja on varustatud korraliku ventilatsiooniga.

olen kuskil siin seal kirjutanud aga ehk siin mitte.
tegelen ventilatsiooniseadmete tehniliste muredega ja kutsuti uude tänapäevasesse betoonmajasse Tallinnas vana autoturu piirkonnas ühte korterisse muret vaatama/lahendama vent seadmega
sellega sai ühele poole ja seade korras. märkuseks, et oli tänapevane soojustagastusega (rootorsojusvaheti) sisspuhke ja väljatõmbe seade Flexit mis antud juhul ei määra midagi. ja siis järgmine asi mida meile näidati.
kui pandi pliidikubu käima mis oli kubude mõistes kvalitetne Electrolux seade ja siis hakkas juhtuma.
wc potlis veetase tõusis märgatavalt, dussiruumis hakkas dussialuse äravoolust vett sisse pritsima, rõdu ust mis avanes sisse poole pidi avama ettevaatlikult sest muidu tuli hooga vastu vahtimist ja tõesõna korteri välisuks mis käis välja poole käis nii raskelt, et väiksem laps seda lahti ei lükka.

olenemata sellest, et vent seade ka töötas aga mis sellest sest see oli tasakaalus kogustege nii sisse kui välja.
seega saab olla maja/korter nii tihe, et ust raske avada ja lapsel olenevalt vanusest ehk ka võimatu kui ema pliidiääres parasjagu kokkab.
loomulikult selline kubu midagi pliidilt siis ka ära ei tõmba ja vajab effektiivseks tötamiseks ka õhu pealevoolu.
s.t. tõmbas rõhu üles aga kogus jäi ärmiselt väikeseks

paljudel uutel tänapäevastel vent seametel on menüüs ka "kamina funktsioon" mis siis vähendab oluliselt väljatõmbe kogust ja suurendab sissepuhke kogust, et ruumis oleks ülerõhk lihtsmaks süütamiseks ja nn. sunnitud "tõmbeks"

[ahto42]

Naabrimutil oli ka mure, et huvitav kui süüa teeb pliidil ja kubu käib, siis ajab suitsu sisse

[Kriku]

Palun teema juurde tagasi.

[2korda2]

Ma olen oma elus näinud küll igasugu pliite ja ahjusid aga selliseid, mis toaõhust valikuliselt vaid hapniku ära tõmbaks, pole minu silmad veel näinud. OLAVI püüa nüüd kirjeldada palun - kuidas selline asi füüsikaliselt toimuda saaks?! Kuhu selline ahi näiteks lämmastiku paneb?

Ma võin kinnitada - mitte ükski inimene pole surnud hapnikupuudusesse, sest ahi tõmbas hapniku toa õhust ära. Tüüpiliselt surrakse vingumürgitusest või kui õhku on sattunud muid mügiseid gaase. Teoreetiliselt on võimalik surra hanikupuudusesse kui põleti heitgaasid jäävad ruumi, CO2 ja CO suunatakse põranda ligi ja ise samal ajal ollakse lae all aga selleks kõigeks on vaja päris palju täpset ja sihikindlat tööd.

[Rebane11]

Kas keegi teab, kuidas ahjust tahma välja saab? Sai kunagi ämmale privat suvekodu tehtud, baasiks vana karjamõisa ülevaataja maja. Ahi ei tõmmanud enam. Aasta oli siis nii, vajadusel mingi sooja sai pliidiga. Sai nüüd ahi ülalt lahti võetud - hullult tahma täis. Lõõride seinad, aga lõõri põhjas on vast mingi pool meetrit seda. Kulbiga ammutada sealt ei saa, kas keegi on mingit imisüsteemi aretanud? Kärsheri tuhapütt mul on, aga selle jätaks ahju juures susimiseks ja vaheasjaks, põhivaakum tolmuimejast ilmselt ei sobi. Midagi võimsamat ja õue. Vaakumpump mul on vanast ajast, sinna 200 vaat vahele ja vett sisse, et imeks läbi vee? On kellelgi targemaid mõtteid?

[Peeter]

https://et.wikipedia.org/wiki/Helios_Airwaysi_lend_522
Tsitaat:
Et hapnikupuudus toimis järk-järgult, oli seda võimatu märgata enne, kui oli juba hilja. Õnnetuse peamisteks põhjusteks tunnistati mitu pilootide viga. Esiteks ei täitnud nad ei lennueelset ega ka õhkutõusmisele järgnevat kontrollkaarti piisavalt hoolikalt, jättes märkamata rõhulüliti asendi. Teiseks tõlgendasid nad valesti alarõhust teatanud hoiatussignaali ning ignoreerisid seda. Seejärel hakkas hapnikupuudus kiiresti mõju avaldama nende otsustusvõimele ning lõpuks füüsilisele suutlikkusele lennukit juhtida. Lõplikuks õnnetuse põhjuseks oli mootorite seiskumine kütuse lõppemise tõttu.

[Rebane11]

Ma olen ikka arvanud, et pole hea mõte puuküttega ahjuga lennukit kütta. Ahjust on ju jutt, mitte lenduriest, veel vähem astronautidest. Viskas kosmonaut x liiga palju puid ahju ja orbitaaljaamas lõppes hapnik. RIP.

[OLAVI]

Ma olen oma elus näinud küll igasugu pliite ja ahjusid aga selliseid, mis toaõhust valikuliselt vaid hapniku ära tõmbaks, pole minu silmad veel näinud. OLAVI püüa nüüd kirjeldada palun - kuidas selline asi füüsikaliselt toimuda saaks?!
Kuhu selline ahi näiteks lämmastiku paneb? ....

Poodides on selliseid küttekehi külalt müügil ja peab ainult märkama.
Kui ilma väljatõmbeta kütteseade (ahi) võtab põlemiseks vajaliku õhu toast ja põlemisproduktid ka tulevad ruumi, siis need kõik jäävadki ruumi.
Kui leegi temperatuur on üle +1000C, siis lämmastikuga reaktsioonis tekkivad erinevad lämmastiku ühendid ja happed.
Nende ilma väljatõmbeta kütteseadmetega võib kütta suurt remondihalli või õhulist kuuri aga mitte kinnist ruumi.
Gaasi soojendid/ahjud:




https://www.google.com/search?newwindow ... 99&dpr=1.5

Õli/diisel kütteseade:
Infrapunakiirgur:


Soojapuhur:

https://www.stokker.ee/alamgrupp/he03-0 ... selpuhurid

[OLAVI]

Ma olen ikka arvanud, et pole hea mõte puuküttega ahjuga lennukit kütta. Ahjust on ju jutt, mitte lenduriest, veel vähem astronautidest. Viskas kosmonaut x liiga palju puid ahju ja orbitaaljaamas lõppes hapnik. RIP.

Kas ilma eesliiteta sõna "ahi" tähendab ainult korstnaga kivist kasti, kus ainult halupuid kütteks kasutatakse?
Hapniku puudus mõjub igale inimesele täpselt sama moodi nagu lendurile või tuukrile.

Kui sissehingatavas õhus tekkib hapniku vaegus ja pikemalt langeb vere hapniku tase, saab inimene jäädava ajukahjustuse.