Lihula sammas

[mart2]

Oletame.
Kuid muud osad loos ei lange siiski kokku.

[Rebane11]

Ma vast korra olen selle saaga juures oma arvamust avaldanud, kordan. Lihulas ei toimunud midagi. Minu onu sai pärast Sinimägede lahinguid puhkust ja käis kodus Valgamaal. Ega eriti ei tahtnud tagasi minna, aga hirmust pere saatuse ees, läks. Taandus ümber Võrtsjärve Lätti. Põhja- Lätist alates andmed puuduvad, seal olevat sõjast tagasi tulnud naabripoisiga lõkke ääres vestelnud. Mina küll ei arva, et tema mälestust peaks Lihulas meenutama.

[Walter2]

Lihulas ei toimunudki 2.MS ajal midagi märkimisväärset. Lihtsalt sinna püstitati algne sammas, kui Madisson oli sel ajal Lihula vallavanem.
Sinimägedes on piisavalt soliidne memoriaal kus mälestada langenuid.

[maksipoiss]

Lihulas ei toimunudki 2.MS ajal midagi märkimisväärset. Lihtsalt sinna püstitati algne sammas, kui Madisson oli sel ajal Lihula vallavanem.
Sinimägedes on piisavalt soliidne memoriaal kus mälestada langenuid.

Algne püstitati ikka Pärnusse ja kui siit see ära viia kästi ja Lihulas oli Madisson (paigaldaja võitluskaaslane) võimul, sai Lihulast sobiv asenduskoht. Korralik seebikas ikkagi ju.

[Sander17]

Rinne liikus 1944. aastal üle terve Eesti ja kindlasti oli ka Lihulast pärit Saksa sõjaväes teeninud mehi. Nii et vähemalt hukkunute mälestuseks püstitatud sambaid või kivitahvleid võiks minu arvates olla igal pool, nagu Vabadussõja omi. Pärnu kesklinnas on üks hea näide, keegi ei kipu seda konfiskeerima.

[Kriku]

Vabadussõja omadel on reeglina konkreetsed nimed peal. Selle vastu, usun, poleks kellelgi midagi.

[nukkel]

Noh nüüd on rahu majas. Autojuht sai oma kivi tagasi ja kui paneb selle kuhugi eramaale, omaniku nõusolekul siis tegelt on ju ok. Ekspertiis tehtud ja puha. Kui vaint häält tõstab võib öelda et meil siin õiguriik.

[krizz]

Tegelikult ei ole. Politsei ületas oma volitusi ja õigusriigis ei peaks asjad nii käima, et tegutseme ja küll siis tagantjärele ka põhjuse leiutame.

[nukkel]

Mina arvan et seda peaks kohus kaaluma mis kes kuidas ja mis õigusega see kivi hojule võeti. Tegemist on ju eraomandiga.

[Kriku]

Seda on teemas juba põhjalikult arutatud, uuele ringile minna pole vaja.

[vanahalb]

Carri Ginter kommenteerib sambaga seonduvat.
https://www.err.ee/1609598912/ginter-tu ... amise-eest

Politsei reageering oli stiilis et till püksis- järelikult vägistaja ja nüüd tõmmati oksi koomale. Igaühel võib olla kodus või autos haakrist või viisnurk või taaveti täht aga mingi süüteokoosseis tekib alles siis kui seda hakatakse mingi tulemuse saavutamiseks kasutama.

[Kriku]

PPA tellitud ekspertanalüüsis ütles Tartu ülikooli juures tegutseva semiootika rakenduskeskuse semiootik Martin Oja, et Lihula ausamba hindamisel vaenõhutamise nurga alt, tuleb ennekõike arvesse võtta, et kujutise looja on teadlikult vältinud tugevaid vägivallale kutsuvaid sümboleid – kiivril puudub SS märk ja raudristi südamikus puudub haakrist – need teadlikult eemaldades.

"Seega on Lihula monumendil kujutatavate sümbolite seostamine agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteoga võimalik ainult väljastpoolt – inimeste poolt, kes ei tunne Eesti ajalugu," sõnas Oja. "SS-i märgi ja haakristi teadlik kasutamata jätmine viitab samba loojate kavatsusele hoopis vältida agressiooniga seostamist ja vägivalla õhutamist," rõhutas Oja.

Lihula ausammast saaks Oja hinnangul avalikus ruumis eksponeerida vägivaldseid tõlgendusi vältivalt, kui teosega oleks liidetud kirjalik tekst. Tekst peaks nii eesti, inglise kui ka vene keeles selgitama lühidalt, et Waffen-SS-i mundris võidelnud eestlased ei teinud seda natsionaalsotsialistliku Saksamaa ideoloogiast lähtudes, vaid lootuses taastada Eesti vabariigi iseseisvus ja kaitsta Eestit kommunistliku terrori eest. "Selline tekst peab olema mõistetav ausambaga kokkukuuluvana, paiknema ruumiliselt lähedal ning omama ausambaga ka stiiliühtsust, mis viitab sõnumite ühisele allikale," kirjutas Oja.

"Et vältida tõlgendusi, mis on vastuolus Eesti rahvusliku ajalookäsitlusega, tuleks ümber muuta kiri ausambal: "Kõigile Eesti sõjameestele, kes II vabadussõjas langesid kodumaa ja vaba Euroopa eest 1940-1945". Viide II vabadussõjale on eksitav, sest Eesti ajalookäsitluses puudub vastav mõiste," kirjutas Oja.

https://www.err.ee/1609600691/semiootik ... -ohutamist

Mõiste "II vabadussõda" ei puudu Eesti ajalookäsitlustest, nagu teemas selgitatud. Imelik, et niisugust elementaartasemel ümber lükatavat jama aetakse .

[AndresTy]

See on üldse üks veidi segasevõitu kirjutis. Alguses pole aru saada, kas räägitakse algsest Lihula sambast ja sellel olevast või tollest venelase hauakivist. Teksti teises pooles on aru saada, et jutt käib ikka sellest venelase hauakivist, mida aga jonnakalt Lihula samba koopiaks miskipärast tituleeritakse. Kust otsast see venelase hauakivi algse samba koopia on?