Eesti ohvitserikoolitusest

[zephys]

Kes tahab see saab tõesti. Iseasi kuidas see kvaliteediga suhestub, vanemad olijad mäletavad kuidas nooremallohvitseri nõue sisseastumisest kadus ja kuidas kadettide tase sellest muutus.
Samas jälle, kes tahab, saab kahe nädala ärakannatamise järel ajateenistusest kohustusteta priiks. Täitsa huvitav saab olema...

[mart2]

Kes tahab see saab tõesti. Iseasi kuidas see kvaliteediga suhestub, vanemad olijad mäletavad kuidas nooremallohvitseri nõue sisseastumisest kadus ja kuidas kadettide tase sellest muutus.
Samas jälle, kes tahab, saab kahe nädala ärakannatamise järel ajateenistusest kohustusteta priiks. Täitsa huvitav saab olema...

Kadetina saab vist rohkem raha ja võimaluse vabaks ajaks.
Kui otsustab peale esimest kursust loobuda, mis siis ... ?

[Kapten Trumm]

On vist üsna loogiline, et kui KVA sisseastumisel ei kiha medalistidest poisslastest ja konkurss pole vähemalt 5:1, siis on paratamatu sisseastumise lati allapoole laskmine. Põhimõttel parem pool muna kui tühi koor. Läbitud ajateenistus iseenesest ei saa olla hilisema ohvitseri võimete osas mingi kriitiline tingimus, lihtsalt teatud asjad tuleb hiljem valusa praktikaga selgeks saada.

[Kapten Trumm]

Kes tahab see saab tõesti. Iseasi kuidas see kvaliteediga suhestub, vanemad olijad mäletavad kuidas nooremallohvitseri nõue sisseastumisest kadus ja kuidas kadettide tase sellest muutus.
Samas jälle, kes tahab, saab kahe nädala ärakannatamise järel ajateenistusest kohustusteta priiks. Täitsa huvitav saab olema...

Kadetina saab vist rohkem raha ja võimaluse vabaks ajaks.
Kui otsustab peale esimest kursust loobuda, mis siis ... ?

Olen osaliste meenutustest lugenud, et antud probleem nõuka sõjakoolides oli lahendatud geniaalselt ja lihtsalt - lihtsalt kui sõjakoolist väljalendamine leidis aset enne 2 aastat (tavaliselt leidis), siis 2-st aastat (nt maaväes) puudu jääv tuli tasa teha ajateenistuses, näiteks sama sõjakooli teenindavas teeninduspataljonis. Hiljem tekkis juba võimalus, et said mingi kaadri starsinaa vms koha endale. Ehk siis noorematele lugejate infoks, et nõuka sõjakooli saamise eelduseks ei olnud ajateenituse läbimine, vaid sissesaamine sõltus vaid ja ainult katsete tulemustest. Õpiaeg "taktikalistes" koolides oli 4a ja inseneridiplomit andvates tehnilistes koolides 5a.

[strateegiline sõdur]

Juhtumisi jäi silma Kristjan Jaani (Sisekaitseakadeemia) üks säuts.

Konkurss Sisekaitseakadeemia politseiteenistuse erialale 3,35 avaldustühele õppekohale. 75 õppekohale on kokku esitatud 251 avaldust. Päästeteenistuse alale konkurss 2,27; korrektsiooni 2,65 ja toll ning maksundus 5,23 avaldust õppekoha kohta. 
Vaatasin võrdluseks kuidas on Kaitseväe Akadeemias seis kandideerimisega SAIS andmetel (i). 2023. aasta õpinguteks on avaldusi 102. Konkurss umbes üks tahtja ühele kohale.

jne...

Mõni aasta tagasi panin endale meeldetuletuse, et vaadata vahepealseid muutusi ja ka sel aastal, nii nagu 2023. aastal, jäi silma Kristjan Jaani (Sisekaitseakadeemia) säuts.

Lühikokkuvõte: Sisekaitseakadeemia tulemused on läinud veel paremaks ja Kaitseväe Akadeemia tulemused suve alguse sisseastumise vaates veel halvemaks.

SAISist koolidesse sisseastumiste ülevaadet.
Sisekaitseakadeemia – 240 kohta ja 1057 tahtjat ehk konkurss 4,4
Kaitseväe akadeemia – 240 kohta ja 228 tahtjat ehk konkurss 0,95

Sisekaitseakadeemia politseiteenistus – õppekohti 130 ja avalduste arv 456. Konkurss 3,51. Päästeteenistuse osas konkurss 6,33.
Kaitseväe Akadeemia sõjaväeline juhtimine maaväes – õppekohti 117 ja avalduste arv 82. Konkurss 0,7.

Õppetöö alguseni on veel aega ja saab muidugi veel lisavastuvõtmist teha. Kuid samas see on nüüd kolmas aasta kus sisseastumine kipub läbi kukkuma. Miks see nii on ei oska ma tegelikult hinnata. Seda on lahatud nii ja teistpidi siin foorumis kui konditsioneeritud kabinettides ja poe taga pingi peal. Selget vastust ei oska keegi öelda.
Laiem küsimus mida küsida, et mis on Kaitseväe Akadeemias valesti? Miks keegi sinna õppima minna ei soovi? Või üldistatult – miks politseinikuks tahavad kõik, kuid keegi ei taha sõjaväelaseks saada?

[zephys]

Laiem küsimus mida küsida, et mis on Kaitseväe Akadeemias valesti? Miks keegi sinna õppima minna ei soovi? Või üldistatult – miks politseinikuks tahavad kõik, kuid keegi ei taha sõjaväelaseks saada?

Mul on küll hea meel, et KVA-sse jõuavad ainult need, kes arvavad, et riigikaitsja amet võiks neile jõukohane olla ja ülejäänud riigileivale saada üritajad jäävad SKA taolisse filtrisse kinni oma kunstripsmetega. MIs omakorda ei tähenda, et riigikaitsjaid ei võiks alati rohkem olla.

Akf küsimuse juurde - SKA-s õpitud amet tagab reeglina töökoha soovitud tõmbekeskuses ning stabiilse, kuid üsna vääritu teenistustasu. Sõltuvalt erialast ei pea ambitsiooni ka ülemäära palju olema. Lisaks on SKA pakkumas üsna mitmekesist õppekavade valikut (5 õppekava bakalaurusele + 1 magistrile), nendele kandideerimise nõuded on ka jällegi SKA kasuks (siin ka huvitav tähelepanek - tolli ja maksunduse õppekavale kandideerides ei pea sul olema laitmatut tausta nagu näiteks korrektsiooni või politseiteenistuse erialal )

KVA vilistlane aga võib peale võrdlemisi hästi tasustatuid õpinguid normaalse pereelu, normeeritud tööaja ning pikema plaani oma elus reeglina ära unustada, saades vastu politseinikest mõnevõrra kõrgemat tasu ning konkurentsitult parema juhtimisalase kõrghariduse ja juhtimiskogemuse. Viimase võlud avalduvad siiski tööturul alles peale mõneteist aastast kogemust organisatsioonis sees (reeglina tasemel kpt - mjr). Siit ka meie armee krooniline kogenud nooremohitseride ja noorte vanemohvitseride ikaldus.

Ehk kokkuvõtteks - SKA on lihtsalt laiema haardega ning nende pakutav sobib rohkematele vähemate nõuete tõttu. Nii lihtne see ongi, kui võrrelda siga ja kägu konkurssi järgi.

[Trips]

Palun tuua mõni näide, kus KVA lõpetanu saaks väljaspool KV süsteemi oma KVA -s omandatud haridusega tsiviilettevõttes juhtivat tööd. Tean paljusid ohvitsere, kes õpivad oma rahadega mingi tsiviileriala juurde (näiteks ehitusinsener). Selle haibitud sõjalise juhtimisega tsiviilis kaugele ei purjeta.

https://careers.milrem.com/

[isonts]

Ediseid kaitseväelasi on ikka ohtralt mil taustaga firmades tööl. Vaevalt nad seal mutreid keerama on võetud. Mul endal mitu tuttavat, kes on oma firma rajanud ja juba paarkümmed aastat oma sektoris toimetanud. Mind ennastki on värbamas käidud nii teenistuse käigus kui ka peale selle lõppu. Logistikud, side-it taust ja helgemad juhid organisatsioonis saavad väga edukalt oma kogemust tsiviilsektoris rakendada. Nn. vanakaadrit on/oli raske ülemeelitada, kuna saadav pension on magusam, kuigi ka nende seast nii mõnetki valisid rahvamajanduse sektori. Mõned pöördusid mõne aja pärast ka tagasi. Aga tulevikus on ilmselt helgemate peade ülemeelitamine tunduvalt lihtsam...

[strateegiline sõdur]

Mul on küll hea meel, et KVA-sse jõuavad ainult need, kes arvavad, et riigikaitsja amet võiks neile jõukohane olla ja ülejäänud riigileivale saada üritajad jäävad SKA taolisse filtrisse kinni oma kunstripsmetega.

Et naistele riigikaitsja amet ei sobigi ja tegelikult nad lähevad SKA ainult riigipalgale saamise pärast? Minu jaoks pisut arusaamatu seisukoht. Aga las ta jääda.

Laiemalt vaadates, kui konkurss kooli on madal, siis kiputakse vastu võtma kõik, kes oskavad välisukse ilma suurema kõrvalise abita ise lahti teha ja mõistavad oma nime väiksemate vigadega üles kirjutada. Kahtlemata tulevad KVA-sse need, kes arvavad, et riigikaitsja amet võiks neile jõukohane olla. Samas vanemast kirjandusklassikast teame leidur Jaan Tatikat ja luuletajat Salomon Vesipruuli, kes samuti arvasid ennast ameti jaoks kohase olevat.
Puhtalt kõrvaltvaataja pilgu põhjal ütlen, et latti on vähese huvi tõttu KVAs viimastel aastatel allapoole lastud. Kui konkurssi oleks rohkem, nii nagu on SKA puhul, saab isegi kunstripsmete kandjate seast välja valida sobivaimad. Kui konkurssi ei ole on alatine kiusatus vastu võtta keda iganes. Seda vähene konkurss kaudsel kombel diagnoosib. Mõnda süsteemi sisest asja diagnoosib veel.

https://www.err.ee/1609735827/mitmesse- ... isavaldusi
Inimesed hääletavad vahel jalgadega ja kui mitmetesse kõrgkoolidesse sel aastal sisseastumine kasvas ja mõnda ei kasvanud tuleb ühel hetkel vist ikka tõsisemalt sisekaemust teha. Jutt, et tegelikult on kõik teised lollid ja noored hukas vist ei vii parema tulemuseni?

SKA-s õpitud amet tagab stabiilse, kuid üsna vääritu teenistustasu.
KVA vilistlane aga vastu politseinikest mõnevõrra kõrgemat tasu

Ma ei tea millel see väide põhineb. Avaliku teenistuse palgaandmed seda tegelikult ei kinnita.
Patrullpolitseiniku keskmine palk aastal 2024 oli 2145 eurot. Suht sama mis oli alustava ohvitseri oma. Vaadates mõlema organisatsiooni kõrgemasse liigasse kuuluvate andmeid:
Kaitsevägi – 3457 eurot põhipalk koos lisatasudega, andmetes ~100 kaitseväe kõrgemasse liigasse kuuluva kohta.
PPA – kui võtta neilt samuti 100 kõrgemasse liigasse kuuluvat kohta oli keskmine palk 3953.

„konkurentsitult parema juhtimisalase kõrghariduse ja juhtimiskogemuse.“

Kui see nii on, siis üks võimalus on tõesti tõdeda, et noored ei tahagi juhiks saada. Alternatiivne hüpotees tasub panna ka alati niimoodi, et antav haridus pole siiski ülemäära palju väärt, sest keegi ei ole sellest huvitatud. Ma nüüd muidugi pisut trollin diskussiooni huvides – vabandan ette ja taha – kuid tegelikult ei saa vaikimisi võtta seisukohta, et üks või teine asi on automaatselt maailma parim. Terve Eesti on täis juhte, kes on saanud oma hariduse muudest koolidest.

[Chupacabra]

Võib-olla on noorteni jõudnud info, et ohvitseina sa ei juhi uhkelt vägesid, vaid opereerid suurema osa ajast Excelit?

[parkija]

Vaatame meediat ja näeme kuidas politseinikud peavad kinni relvataolise esemega / relvaga vehkiva tegelase , kangelased !
Tuletõrjujad/ päästjad ( mitte päästeameti funtsionärid ) kustutavad tuld , neutraliseerivad reostuse kahjusi , kui muud ei ole siis toovad kassi puu otsast alla , kangelased ! Neid kangelasi , kes nad ka tegelikult on , näeme me meedias päevast päeva , kui palju me näeme kaitseväelasi meedias ? Kaitseväe tehnikaga sikutati lennuk Ülemiste järve jäält ära ja ka Padaoru lumevangistuse likvideerimisel osales kaitsevägi , ongi kõik ?
Lisaks veel : valitsus ju mängib maksutõusude põhjustajana välja kaitseväge , käibemaksutõus on riigikaitse tõhustamise vajadusest tulenev , automaks oli vist ka kaitsevõime tugevdamiseks vajalik , kaitseväest maalitakse pilti , kus kõik mis me elustandartit alla veab , selles on süüdi kaitsevägi .

Minu isiklik arvamus .

[maksipoiss]

i , ongi kõik ?

Ei ole ,viimasel ajal regulaarselt sikutab erinevatelt pankrannikutelt autovrakke üles.

[Trips]

i , ongi kõik ?

Ei ole ,viimasel ajal regulaarselt sikutab erinevatelt pankrannikutelt autovrakke üles.

Autode väljasikutamiseks ei pea operaator läbima KVA-d, piisab Logistikakooli kursusest

[muhgel]

Ma ei tea millel see väide põhineb. Avaliku teenistuse palgaandmed seda tegelikult ei kinnita.
Patrullpolitseiniku keskmine palk aastal 2024 oli 2145 eurot. Suht sama mis oli alustava ohvitseri oma. Vaadates mõlema organisatsiooni kõrgemasse liigasse kuuluvate andmeid:
Kaitsevägi – 3457 eurot põhipalk koos lisatasudega, andmetes ~100 kaitseväe kõrgemasse liigasse kuuluva kohta.
PPA – kui võtta neilt samuti 100 kõrgemasse liigasse kuuluvat kohta oli keskmine palk 3953.

Patrullpolitseiniku palk on vastavalt 2050 eurot Ida-Virumaal ja Harjumaal ning 1850 eurot mujal.
Ilmselt on see 2145 saavutatud öötundide ja pühadega.
Politsei keskmine palk oli vist ca 2250 euri, mis on grupijuhi palk väljaspool Harju ja Ida-Virumaad.

[zephys]

Et naistele riigikaitsja amet ei sobigi ja tegelikult nad lähevad SKA ainult riigipalgale saamise pärast? Minu jaoks pisut arusaamatu seisukoht. Aga las ta jääda.

Eks seegi lause oli diskussiooni algatamiseks pisut trollimine. Aga nõustun, sõnastus ei tulnud just kõige paremini välja. Võtkem siis hoopis niipidi, et nagu ma ka oma postituses hiljem kirjutasin - läbi SKA on riigileivale lihtsam saada, kuna erialavalikuid rohkem ning nõuded madalamad koos selgema tulevikuga.

Puhtalt kõrvaltvaataja pilgu põhjal ütlen, et latti on vähese huvi tõttu KVAs viimastel aastatel allapoole lastud.

Seestpoolt tundub, et see latt on vabalanguses juba nii aastast 2009, kui kaotati ära nooremallohvitseri nõue ajateenistusest kui esimene juhiks sobimise filter. Aga põhjani on siiski vist veel pikk maa minna, et kehade arvu kuidagi täis ei suudeta saada.

Ma ei tea millel see väide põhineb. Avaliku teenistuse palgaandmed seda tegelikult ei kinnita.
Patrullpolitseiniku keskmine palk aastal 2024 oli 2145 eurot. Suht sama mis oli alustava ohvitseri oma. Vaadates mõlema organisatsiooni kõrgemasse liigasse kuuluvate andmeid:
Kaitsevägi – 3457 eurot põhipalk koos lisatasudega, andmetes ~100 kaitseväe kõrgemasse liigasse kuuluva kohta.
PPA – kui võtta neilt samuti 100 kõrgemasse liigasse kuuluvat kohta oli keskmine palk 3953.

Siin juba toodi välja, et PPA palgastik on tegelikult mõnevõrra madalam, lisaks teenib noor rühmaülem lõdva randmega toimkondade ja õppustega veel kolmandiku sellest summast kenasti juurde.

Alternatiivne hüpotees tasub panna ka alati niimoodi, et antav haridus pole siiski ülemäära palju väärt, sest keegi ei ole sellest huvitatud. Ma nüüd muidugi pisut trollin diskussiooni huvides – vabandan ette ja taha – kuid tegelikult ei saa vaikimisi võtta seisukohta, et üks või teine asi on automaatselt maailma parim.

Muidugi, minugi lausungisse oligi peidetud tubli annus sarkasmi.

Aga probleem ise on vist isegi laiem, kui ainult kesine konkurss KVA-sse.
Pigem on see valitsemisala ülene personalimure, kuna nii hoiakud ja väärtused ühiskonnas, majanduslik ja julgeolekupoliitiline olukord ei soosi organisatsiooniga liitumist - 2022 hurra laine tõstis küll KL liikmelisust, kuid elukutse valikuid vist väga ei mõjutanud. Tsiviilsektoris on raha ja võimalusi endiselt rohkem ning enda jäiga ja suletud süsteemiga pikem sidumine ei tundu olema ahvatlev tänasel tööturul. Tujud ja tunded ka muidugi - kuidas ikka sa tuled oma popide läbitöötamata traumade ja muude ärevustega karmi ja nõudlikkusse armeemaailma exceliga võitlema